Obsah (12)

§ 38§ 191§ 77§ 79§ 62§ 69§ 314§ 31§ 502§ 19§ 68§ 70

4-23-945 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-945 (231523001532) Kohtunik Sandra-Kristin Kärner Vaidlustatud kohtuvälise menetl

§ § 79 lg 3 p-st 3 ja lg-st 5 kohus otsustas: 1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 21. märtsi 2023. a määrus ning kohustada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri väljastama A Ale või tema kaitsjale täielik koopia väärteotoimikust (sh salvestised CD-

1. l)väärteoasjas nr 231523001532 2 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. 2. Rahuldada kaitsja Indrek Sirki taotlus vastulause esitamise tähtaja ennistamiseks ning võimaldada kaitsjal esitada vastulause kohtuvälisele menetlejale 5 päeva jooksul alates sellest, kui täielik väärteotoimiku koopia (sh salvestised CD-
2. l)väärteoasjas nr 231523001532 on menetlusalusele isikule või tema kaitsjale väljastatud. 3.

§ 38ja Kr

MS § 187 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt A A kasuks välja 450 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 4. Edastada määrus Politsei- ja Piirivalveametile ning menetlusvälise isiku kaitsjale. EDASIKAEBAMISE KORD

§ 191p 12 kohaselt ei ole määrus vaidlustatav. Kr

MS § 199 lg 4 järgi jõustub kirjalikus menetluses tehtud kohtumäärus selle tegemisest. 1 4-23-945 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2. märtsil 2023 koostas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik J Š menetluslausele isikule A Ale väärteoprotokolli nr xxx liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ning LS § 242 lg 1 alusel.
4. märtsil 2023 esitas menetlusaluse isiku kaitsja PPA-le taotluse väljastada väärteotoimiku täielik koopia (sh salvestised) digitaalselt.
5. PPA
6. märtsi 2023 vastusega jäeti kaitsja taotlus väärteotoimiku koopia väljastamiseks rahuldamata ning viidati, et väärteotoimikuga on võimalik tutvuda kohtuvälise menetleja juures.
8. märtsil 2023 esitas kaitsja kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse, milles taotles menetlusaluse isiku õiguste rikkumise tunnistamist, väärteotoimiku koopia väljastamist ning vastulause esitamise tähtaja edasilükkamist.
10. märtsil 2023 koostas Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi grupijuht E K määruse, millega jättis kaitsja kaebuse rahuldamata.
11. Kohtuvälise menetleja juhi
12. märtsi 2023 määruse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja. Kaitsja sõnul ei ole tal võimalik koostada väärteoprotokollile 15 päeva jooksul vastulauset enne, kui kaitsjale pole väljastatud väärteotoimiku koopia. Kaitsja taotleb seega oma kaebuses (i) menetlusaluse isiku õiguste rikkumise tuvastamist, (ii) väärteotoimiku täieliku koopia (sh salvestiste) väljastamist, (iii) väärteoprotokollile esitatava vastulause tähtaja ennistamist viisil, et vastulauset oleks võimalik esitada 5 päeva jooksul alates väärteotoimiku koopia väljastamisest ning (iv) menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist seoses kaebementlusega summas 405 eurot. MAAKOHTU SEISUKOHT
13. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 78 lg 1 ja sama paragrahvi lg 2 p 1 sätestab, et kui isik ei nõustu

§ 77

lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhi määruse peale maakohtule.

§ 79

lg-de 1 ja 2 järgi vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. 8. Käesolevas asjas on vaidluse all küsimus, kas pärast väärteoprotokolli koostamist kohtuvälise menetleja poolt ning enne vastulause esitamist on menetlusaluse isiku kaitsjal

§ 62lg 4 alusel õigus saada täielik koopia väärteotoimikust (sh salvestistest CD-l).

9. Kohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 10.

§ 69

lg 6 sätestab, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest.

§ 62

lg 4 näeb ette, et menetleja väljastab taotluse esitamise korral 2 4-23-945 täieliku koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust isikule, kellel on sellega tutvumise õigus. Kohus analüüsis

§ 62lg 4 sätte kujunemist.

Väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse (215 SE) teise lugemise seletuskirjast tuleneb üheselt, et lõike 4 sõnastus hõlmab muu hulgas ka menetlusaluse isiku ja tema kaitsja õigust saada koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust.1 Samuti nähtub Riigikogu õiguskomisjoni 18. märtsi 2021 istungi protokollist, et vaidlusalune säte, s.o

§ 62

lg 4 lisati teise lugemise eel ning muudatusettepaneku sõnastuses osas leiti kompromiss siseministeeriumi, justiitsministeeriumi, õiguskantsleri ja Eesti Advokatuuri vahel.2 Seega asjaolu, mis õiguskomisjonis oli 18. märtsil 2021 arutlusel

§ 62lg 4 sõnastuse osas, jõudis lõpuks ka eelnõu teise lugemise 8.

aprilli 2021 seletuskirja. Teise lugemise seletuskirjast nähtub ka see, et kuna väärteomenetluste hulk on suur ning sellest tulenevalt võib politseile tekkida teatav lisakoormus, tuleks inimesi suunata eelistama väärteotoimiku koopia saamist digitaalsel kujul. Järelikult tuleneb menetlusalusele isikule ja kaitsjale

§ 62lg-st 4 õigus saada täielik koopia väärteotoimikust digitaalsel kujul.

Ka antud väärteoasjas tuleb seega menetlusalusele isikule või tema kaitsjale õigus saada täielik koopia väärteotoimikust ning ressursi kokkuhoiu huvides võiks kohtuväline menetleja seda teha digitaalselt. 11. Järgmisena analüüsib kohus, kas

§ 62

lg-st 4 tulenev õigus saada täielik koopia väärteotoimikust hõlmab lisaks ka väärteomenetluses tehtud salvestiste koopiaid, mis on talletatud näiteks CD-l. Kohtu hinnangul hõlmab

§ 62lg-s 4 sätestatud koopia saamise õigus ka väärteoasjas tehtud salvestisi.

Nii näiteks võib väärteomenetluses olla

§ 314

lg 1 järgi iseseisvaks tõendiks menetleja tehtud foto, film või muu teabesalvestis, kui see vastab

§ 31lg 11 p-des 1-3 sätestatud tingimustele.

Seega tuleb väärteotoimiku legaaldefinitsiooni sisaldavat sätet, s.o

§ 502

lg-d 1 tõlgendada selliselt, et väärteotoimiku osaks on muu hulgas näiteks võimaliku iseseisva tõendina kasutatav salvestis või mõne menetlustoimingu protokolli lisana olev salvestis. Analoogselt on ka Riigikohtu praktikas leitud, et kriminaalasja materjale talletavad CD-plaadid on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa (RKKKo 1-18-5732/226, p 125). Samast põhimõttest tuleks kohtu hinnangul lähtuda ka kohtuvälises menetluses, kui küsimuse all on, kas CD-l olev väärteoasja materjal on väärteotoimiku osa. Seega tuleb antud asjas menetlusalusele isikule või tema kaitsjale väljastada koopia väärteoasja materjalidest (sh salvestistest), mis asuvad CD-l. 12. Lisaks märgib kohus, et

§ 69

lg-s 6 sätestatud 15-päevane vastulause esitamise õigus eeldab üldjuhul väärteotoimikuga pikema aja jooksul tutvumist tutvujale endale sobival ajal. Üksnes õigus tutvuda väärteotoimikuga kohtuvälise menetleja juures eelnevalt kindlaks määratud ajal ei taga isikule täielikult

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud õigust olla teadlik, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, ning saada teavet riigi poolt tehtava etteheite iseloomust ja alustest. Samad õigused on sätestatud ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seadus (215 SE), teise lugemise seletuskiri lk 2-3 (Riigikogu IV koosseis). Eelnõu menetlus on kättesaadav Riigikogu veebilehelt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/88ffa9b9-b639-43bc-ad2a-1b6baaff4f01/vaarteomenetluseseadustiku-%C2%A7-62-muutmise-seadus ning otselink teise lugemise seletuskirja juurde https://www.riigikogu.ee/download/a322fd23-1145-4b34-8239-c59e0d042da

1. 1 Riigikogu õiguskomisjoni
2. märtsi 2021 istungi protokoll nr 81, lk
3. Kättesaadav Riigikogu veebilehelt: https://www.riigikogu.ee/download/c5129f43-94c6-490e-949f-c732dae
4. 2 3 4-23-945 konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 3 p-des a) ja b). Ei ole välistatud, et mõne väärteomenetluse maht on niivõrd suur ning materjale on kohtuvälises menetluses kogutud mitme(kümne) väärteotoimiku jagu (näiteks võimalikud finants- või rahapesuväärteod). Seetõttu ei ole kohtu hinnangul mõeldav, et menetlusalune isik või tema kaitsja peaksid vastulause koostamiseks tutvuma väärteotoimikuga iga päev kohtuvälise menetleja juures. Oluliselt aeganõudvam on menetlejaga toimikuga tutvumise aja eelnev kooskõlastamine võrreldes sellega, kui väärteotoimik väljastatakse kaitsjale digitaalselt näiteks AET-i või e-posti teel. Lisaks võib väärteotoimik sõltumata tema mahust olla väga detailine, mistõttu ka mõnekümne leheküljelise väärteotoimikuga menetluses võib olla vajadus sellega tutvuda viisil, et oleks väljastatud digitaalselt toimiku koopia. Väärteotoimiku digitaalse koopia elektroonne edastamine menetlusalusele isikule või tema kaitsjale näiteks AET-i või e-posti teel ei ole sedavõrd koormav toiming, et võiks kahtluse alla seada

§ 62lg 4 regulatsiooni mõistlikkuse.

Kohtu hinnangul ei saa väärteomenetlust üldjuhul kunagi kahjustada see, kui menetlusalune isik ja tema kaitsja on täielikult teadlikud etteheite sisust ja kogutud tõenditest.

1. Kaitsja on kaebuses muu hulgas taotlenud vastulause esitamise tähtaja edasilükkamist. Menetlusalune isik sai väärteoprotokolli koopia kätte
2. märtsil
3. Vastulause esitamise tähtaeg oli seega
4. märtsil
5. Kaitsja taotlust vastulause tähtaja edasilükkamiseks tõlgendab kohus vastulause tähtaja ennistamise taotlusena.

§ 38

lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 alusel on võimalik kohtumäärusega ennistada mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg. Üldjuhul tuleb möödalastud toiminguga koos esitada ka tähtaja ennistamise taotlus (mutatis mutandis RKKKo 4-19-1809/48, p 32). Kaitsja sõnul ei olnud võimalik esitada vastulauset tähtaegselt, sest tal puudus täielik väärteotoimiku koopia, mille alusel saanuks kaitsja vastulauset koostada (või hoopis otsustada pärast väärteotoimiku analüüsimist, et vastulause esitamiseks alust pole). Seega oleks praeguses olukorras ebamõistlik nõuda tähtaja ennistamise taotlusega koos ka sisulise vastulause esitamist. Kohus leiab, et kuna kohtuväline menetleja keeldus alusetult täieliku väärteotoimiku koopia kaitsjale digitaalselt väljastamisest, esines kaitsjal KrMS § 172 lg 2 p-st 2 tulenev mõjuv põhjus vastulause tähtaja möödalaskmiseks (mutatis mutandis RKKKm 1-17-4754/21, p 16). Kohtu hinnangul tuleb vastulause tähtaeg ennistada ning võimaldada menetlusaluse isiku kaitsjal esitada kohtuvälisele menetlejale vastulause 5 päeva jooksul alates sellest, kui täielik väärteotoimiku koopia (sh salvestised CD-l) on menetlusalusele isikule või tema kaitsjale väljastatud. Väljastamine võib toimuda näiteks digitaalselt. Väärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav alates 3. aprillist 2023. Seega tuleb kohtuvälisel menetlejal oodata ära, kas kaitsja esitab vastulause või mitte, ning alles seejärel on kohtuvälisel menetlejal võimalik teha antud asjas lahend. Väärteoprotokolli on võimalik muuta üksnes kohtuvälises menetluses, aga mitte enam kohtumenetluses (RKKKo 3-1-1-43-14, p 11). Seega tuleks ka antud juhul väärteoprotokolli muutmisel lähtuda

§ 68

lg-st 2 ning teha muudatus kuupäevas, millal on kohtuvälise menetleja lahend

§ 70lg 5 alusel kättesaadav.

1. Kohus ei pea käesolevas asjas põhjendatuks täiendavalt tuvastada menetlusaluse isiku õiguste rikkumist, sest kohtu hinnangul on kaebuse eesmärk saavutatav kohtuvälise menetleja juhi määruse tühistamise ning vastulause esitamise tähtaja ennistamisega. 4 4-23-945
2. Kuna kohtuvälise menetleja vaidlustatav määrus tühistatakse, peab kohus võimalikuks hüvitada menetlusvälisele isikule

§ 38ja Kr

MS § 187 lg 1 alusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Tasu taotlusest tuleneb, et advokaadi tunnihind on 150 eurot/tund (koos käibemaksuga) ning õigusabi on osutatud 2,7 tunni eest (150 x 2,7 = 405). Võttes arvesse kaebuse mahtu ja sisu, on tasu taotlus täies ulatuses mõistlik. Tasu taotluses ei ole märgitud, et menetlusalusel isikul oleks võimalik käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata, mistõttu hüvitatakse tasu koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt otsustab kohus mõista Eesti Vabariigilt A A kasuks välja 405 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. (allkirjastatud digitaalselt) Sandra-Kristin Kärner kohtunik 5