Obsah (8)

§ 263§ 329§ 63§ 64§ 65§ 68§ 424§ 4231

1-16-7367 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2016, Pärnu Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-7367 (16267000647) Kohtukoossei

§ 263

lg 1 p 1 ja § 329, § 4231 järgi kokkuleppemenetluse korras Süüdistatav A.P Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Elu- või asukoht ja aadress: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: xxx XXX xxx xxx xxx xx xxxx Kaitsja vandeadvokaat Margo Põbo, kokkuleppe korras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus 1. Süüdi tunnistada A.P:

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust;

§ 329

ja § 4231 järgi ning

§ 63

lg 1 alusel mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus raskema suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Lk 1 / 4 1-16-7367

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 6 (kuus) kuud Pärnu Maakohtu 22.06.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 8 kuud ja 10 päeva, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat, 2 (kaks) kuud ja 10 (kümme) päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes karistuse kandmisaja alguseks 17.07.

2. Tsiviilhagi ei ole.
3. Menetluskulud Välja mõista A.P menetluskuludena riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel sundraha 645 eurot, joobe tuvastamise kulu 38 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 72 eurot, kokku 755 eurot. KrMS 180 lg 3 alusel võimaldada A.P tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 63 eurot ning viimase osamakse summa on 62 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
4. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Tõkend vahistamine tühistada karistuse ärakandmisel või kohtuotsuse jõustumisel.
6. KrMS § 126 lg 3 p 1 aluse jätta kriminaalasja materjalide juurde asitõendid: DVD-plaat Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 tehtud kõnesalvestistega: pakendatud paberümbrikusse ja lisatud kriminaalasja materjalide juurde, nr 1 /kd I, tl 39/; CD-plaat politseipatrulli pardakaamera salvestusega: pakendatud paberümbrikusse ja lisatud kriminaalasja materjalide juurde /kd II, tl 17/. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse Lk 2 / 4 1-16-7367 lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK A.P ’t süüdistatakse selles, et tema 17.07.2016.a kella 14:30 ajal avalikus kohas – Pärnu linnas, xx ees tänaval sõiduautos xx – autos juhi kohal istudes võttis ühe käega oma juhi kõrvalistmel istunud elukaaslasel E. E kõri piirkonnast kinni ja teise käe rusikaga lõi E. E kümnel korral näo ja pea piirkonda ning vähemalt ühel korral vasakule poole rindkere piirkonda. Seejärel sõitis A.P sõiduautoga xx) mööda Ringi tänavat xxx tänavale, kus lõi xx ees tänaval sõiduautos xxx autos juhi kohal istudes juhi kõrvalistmel istunud E. E vähemalt ühel korral oma vasaku rusikaga vastu E. E vasakut näopoolt. Oma eelpool kirjeldatud käitumisega A.P tekitas E.E füüsilist valu, ninaluude murru, vasaku näopoole turse ja hematoomi, 2 cm haava ülahuule sisepinnal ning rikkus KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, kasutades vägivalda. Oma sellise tegevusega pani A.P toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga. Samuti süüdistatakse selles, et tema 19.09.2015.a kella 23:17 ajal hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest ja nimelt olles 01.04.2015. a Pärnu Maakohtu otsusega karistatud

§ 424

järgi sealhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks (otsus jõustus 23.04.2015), juhtis uuesti 19.09.2015 kella 23.17 ajal Harjumaal xxx tänaval mootorratast xxx registrimärgiga 74 PC. Samuti süüdistatakse selles, et tema 19.09.2015.a kella 23:17 ajal Tallinna linnas Liivalaia tänaval, olles 02.09.2014 karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks, ja olles karistatud PPA Lääne prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest (juhtis 15.10.

1. ja 05.01.2015.) s.o korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis uuesti s.o süstemaatiliselt mootorratast xx xxx registreerimisnumbriga 74PC omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kuna teda oli 01.04.
2. a Pärnu Maakohtu otsusega karistatud

§ 424järgi sealhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks.

Sellega rikkus A.P süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Oma sellise tegevusega pani A.P toime

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud

§-s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise, ja

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: A.P süüdi tunnistamist

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja karistamist vangistusega 5 (viis) kuud ning süüdi tunnistamist

§ 329

ja § 4231 järgi ja karistamist

§ 63

lg 1 alusel vangistusega 1 (üks) kuu.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus raskema suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 6 (kuus) kuud Pärnu Maakohtu 22.06.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 8 kuud ja 10 päeva, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 10 (kümme) päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes karistuse kandmisaja alguseks 17.07.2016. Lk 3 / 4 1-16-7367 MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Süüdistatava käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 645 eurot, joobe tuvastamise kulud 38 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 72 eurot. KrMS 180 lg 3 alusel ja arvestades A.P majanduslikku seisundit, võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Tsiviilhagi ei ole. Asitõend jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Tõkend vahistamine tühistada mõistetud karistuse ärakandmisel või kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse ärakiri edastatakse Haigekassale, kuivõrd kannatanu pöördus raviasutusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik Lk 4 / 4