) § 69 lg 3 sätestatud nõuet ning tema tegu on kvalifitseeritud
Kohtuväline menetleja määras K.R-ile karistuseks
Otsuse tegemisel tugineti PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna liikluspolitseiniku T.S. 30.01.2022 koostatud väärteoprotokollile, mille teokirjeldus vastab kohtuvälise menetleja otsuses esitatule. K.R esitas enda kaitsja vandeadvokaadi abi G.-J. Pello vahendusel 14.03.2022 kaebuse PPA Lõuna prefektuuri 25.02.2022 otsusele väärteoasjas nr 2780,22,000878. Menetlusalune isik palub kohtuvälise menetleja otsuse karistuse osas tühistada ning teha uus otsus, millega mõista K.R-ile karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmisest suuremas ulatuses. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on põhjendamatult jätnud otsuse tegemisel arvestamata menetlusaluse isku vastulause. Samuti leiab kaebaja, et menetleja ei ole arvestanud karistuse määramisel isiku vajadust juhtimisõiguse allesjäämisele. Kaebaja hinnangul esineb temal põhjendatud alus juhtimisõiguse allesjäämisele seoses perekondlike ja töökohustustega. Kuna isal on vaja lapsi lasteaeda ja kooli sõidutada, siis saaksid juhtimisõiguse äravõtmisel oluliselt kahjustada laste huvid. Laste transportimine on igapäevane ja seda ei saa muul moel korraldada. K.R on nõus rahatrahvi kohese tasumisega. Menetlejal on karistuse määramisel muuhulgas kohustus arvestada isiku vastulauses esitatud põhjendusi ja kaaluda isiku vajadust tema elukorralduslike küsimuste osas. K.R huvides on tema juhtimisõiguse säilimine. Vastasel juhul on suur oht, et isik ei pea juhtimise keelust kinni, kuna tema lapsed vajavad igapäevast transporti, mida muul viisil tagada ei saa. Isiku tegudele peab järgnema karistus, mis tema tegudele vastab, on seaduslik ja samas ka isikust tulenevalt sobivaim, mis ei viiks uute võimalike seaduserikkumisteni. Et menetlusalune isik ei ole varasemaid karistusi tasunud, ei saa mõjutada seda, et talle ei määrata uuesti rahalist kohustust. Kaebaja ei ole kordagi senise menetluse käigus oma tegu eitanud ega püüdnud ennast õigustada. Ta on avaldanud tõelist kahetsust. Kaebaja ei soovi osaleda kohtuistungil. PPA Lõuna prefektuur 06.05.2022 vastuses kaebusele on seisukohal, et otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks puuduvad alused. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusaluse isiku süüline käitumine
lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus olnud alkoholisisalduse suurus 0,35 mg/l on kohtuvälise menetleja hinnangul selgelt tajutav kogus alkoholi inimese organismis, mistõttu isik oleks pidanud aru saama, et ta ei tohi sellises seisundis mootorsõidukit juhtida. K.R on ka varasemalt karistatud mitmete erinevate liiklussüütegude eest ning kuna kõik määratud rahatrahvid on täies ulatuses tasumata, siis ripuvad ka aegunud karistused karistusregistris üleval. Seega on ilmselge, et menetlusalune isik ei ole teinud mingeid järeldusi talle määratud rahalise iseloomuga karistustest, sest maksmata rahatrahvid ei ole tekitanud mingeid lisakulusid ega ebamugavusi, mis tavapäraselt inimese natukenegi mõtlema või järeldusi tegema suunaks. Kuna K.R on oma vastulauses kirjutanud, et ta ei saa lubada endale rahatrahvi tasumist ning on seda ka oma varasema käitumisega näidanud, määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine. Menetlusalune isik oli rikkumist toime pannes ka teadlik, et tal on lapsed ja pere, kes vajavad tema tuge transportimisel, mistõttu on tegemist tahtliku teoga. Liiklemiseks on võimalik kasutada ka ühistransporti. Seega on K.R-ile määratud karistus proportsionaalne ja põhjendatud. Antud juhtumi puhul on erakordselt tähelepanuväärne ka 2 asjaolu, et rikkumise toimepanemise hetkel viibisid sõidukis ka menetlusaluse isiku lapsed. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on seega kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Eeltoodu alusel kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendid VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses ( ), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja alkoholi piirmäära ületava seisundi tuvastamine tõendusliku alkomeetriga vormistatud nõuetekohaselt. Nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on süüteokirjeldus ühtne, selge ning arusaadav. Samuti nähtub väärteoprotokollist, et K.R-ile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Samuti ei saa väita, et kohtuväline menetleja oleks kuidagi K.R vastulauses esitatud seisukohad jätnud otsuse koostamisel arvesse võtmata – kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramisel diskretsiooniõiguse kasutamine ei tähenda , et menetlusaluse isiku vastulauset ei oleks arvesse võetud. Vastulause arvessevõtmine nähtub selgelt kohtuvälise menetleja otsuse põhjendavast osast, mida kohus siinkohal kordama ei hakka. Vaidlust ei ole asjaoludes, et K.R 30.01.2022 kella 12.51 ajal juhtis Tartu maakonnas XXX vallas XXX
S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et K.R õigusvastane tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, kuna ta varasemast samaliigilisest liiklusrikkumisest tulenevalt ja endal esineva joobeseisundi tajumisel suure tõenäosusega pidas võimalikuks, et ta juhtis sõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Kuigi menetlusalune isik on oma ütlustes selgitanud, et tema tervis oli hea ja ta arvas seetõttu, et võib autot juhtida, siis kohtu varasema töökogemuse pinnalt hea tervis veel ei välista alkoholi piirmäära ületava seisundi tajumist. Samuti on K.R varasemalt samaliigilise liiklusrikkumise eest juba karistatud ning tal oli kohustus veenduda enda kainuses enne kui sõidukirooli asub. Sõidukijuhtide tarbeks on müügil alkomeetrid. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut K.R toimepandud väärteo eest karistada. Kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel menetlusaluse isiku K.R kahetsust, mis selgelt väljendub tema ütlustes ja ka kaebuses. Kohtul ei ole põhjust kahetsuse siiruses kahelda – reeglina süüteo toimepanijad kahetsevadki rikkumise toimepanemist alles vahelejäämisel. Raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel kohus ei tuvastanud.
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud
Vaidlus on tõstatatud selles, kas kohtuväline menetleja on K.R-ile määranud rikkumise eest õiguspärase karistuse. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud K.R-ile rikkumise eest kohase ja õiguspärase karistuse. Kohtu hinnangul ei ole K.R kaebuses toodud aspektide (pereelu, laste kasvatamine jms) puhul tegemist karistust kergendavate asjaoludega KarS § 57 lg 2 mõttes. Nimelt teadlik otsustus juhtida mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületades ei vähenda mingilgi viisil isiku süü suurust (vaata analoogia korras RKKKo 3-1-1-18-17, p 10). Pigem on kohtul võimalik K.R kaebuses esitletud asjaolusid karistuse liigi muutmisel arvesse võtta eripreventsiooni raames, st arvestada võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7).
lg 2 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o kuni 1200 eurot) või võtta juhtimisõigus ära kuni 12 kuuks.
lg 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. 5 Karistusregistri õiendist nähtub, et menetlusalust isikut on 2019. a juulis karistatud
Samuti ei nähtu karistusregistrist ega Kohtute infosüsteemist (KIS), et nimetatud karistus oleks arestiga või üldkasuliku tööga asendatud. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 24 lg 1 p 1 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi (täielikust) tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. KarS § 82 lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Kuna K.R ei ole rahatrahvi täielikult ära tasunud, seda ei ole ka asendatud teiseliigilise karistusega ning kohtuvälise menetleja otsuse jõustumisest rahatrahvi määramise kohta ei ole möödunud 4 aastat, siis on tegemist kehtiva karistusega, millele kohus võib otsuse tegemisel tugineda. Käesoleval juhul võeti kohtuvälise menetleja otsusega K.R-ilt karistusena ära juhtimisõigus sanktsiooni 1/3 määras, s.o 3 kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmist põhikaristusena peab kohus õigeks - K.R on korduvalt toime pannud erinevaid liiklusrikkumisi ning ta on vaatamata mitmetele karistustele jätkanud sarnaste liiklusrikkumiste sooritamist. Võttes ka kergendava asjaoluna arvesse menetlusaluse isiku kahetsust, on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus proportsionaalne. Kohtu hinnangul ei saa mööda vaadata sellest, et menetlusalusel isikul on mitu kehtivat väärteokaristust, sh samaliigilise rikkumise eest ning ta ei ole tegelikult ühtegi mõistetud rahatrahvi ära tasunud. Samuti sõidutas ta alkoholipiirmäära ületavas seisundis lapsi. Seega menetlusaluse isiku liikluskäitumine kogumis viitab sellele, et tal on aeg ajalt siiski kombeks toime panna liiklusrikkumisi ning käesolev rikkumine ei ole jäänud ainsaks korraks. Rikkumist ei saa kohtu hinnangul vabandada ka perekondlike asjaoludega, rääkimata tähelepanematusest. Alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimisega seatakse potentsiaalselt ohtu lisaks juhile endale ka kaasliiklejate tervis, elu ja vara. Halvimatel juhtudel võivad rikkumisel olla fataalsed tagajärjed. Eelnevale tuginedes ja arvestades K.R-ile varasemalt mõistetud karistusi, peab kohus põhjendatuks karistada menetlusalust isikut juhtimisõiguse äravõtmisega sanktsiooni ühe kolmandiku piiresse jäävas määras. Küll aga ei muuda kohus karistuse liiki, sest isik ei ole varasemaid rahatrahve ära tasunud ning on oma rikkumisi jätkanud. Seega ei ole varasem karistusliik teda õiguskuulekusele suunanud ning on seega igasuguse mõju ammendanud. Ilmselt ka uue rahatrahvi määramisel jääks see K.R poolt suure tõenäosusega tasumata (nagu ta on ka ise vastulauses kohtuvälisele menetlejale selgitanud) ning menetlusalusel isikul ei ole õigust endale valida temale meeldivama karistusena üldkasulikku tööd või aresti. Kohus peab K.R süüd suureks ning raskem karistusliik peab K.R mõjutama liiklusrikkumisi enam mitte sooritama. Määratav karistus peab ka tegelikult menetlusalusele isikule saatma signaali, et temapoolsete korduvate rikkumiste toimepanemine ei ole mingil moel aktsepteeritav ning K.R peab aru saama, et juhtimisõiguseta on ilmselgelt tema võimalused ühest kohast teise liikuda ja oma igapäevast elu korraldada raskendatud. Samas karistuse kandmine ei pea olema menetlusalusele isikule mugav, vaid peab hoidma ära uued süüteod ja saatma ka ühiskonnale signaali, et rikkumistele järgnevad mõjusad karistused. Kohtu hinnangul on K.R süü keskmisest suurem just seoses varasemate rikkumistega – korduvad rikkumised suurendavad süüd. Samuti ei ole asjakohane ja eetiline, et menetlusalune isik varjub karistuse kandmise eest enda laste taha – sellele, et lapsed vajavad igakülgset hoolt, sh ka transporti, oleks pidanud mõtlema juba enne rikkumise sooritamist. Kohus ka siinkohal rõhutab, et kui menetlusalune isik hakkab vaatamata kohtu poolt seatud keelule edaspidiselt mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtima, siis on see
S § 4231 alusel ees kriminaalkaristus. Täiesti asjakohatud on ka K.R arutlused selle üle, et süüdlasele tuleb määrata viimase jaoks sobivaim karistus ja varasemate karistuste mittetäitmist arvesse võtta ei saa – need väited jätab kohus tähelepanuta, sest need ei ole asjaomased. Süüdlasele määratakse karistus vastavalt tema süüle ja karistuse määramisel tuleb arvesse võtta ka isiku varasemat käitumist ja karistuse kandmise asjaolusid. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), karistust kergendavat asjaolu, eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid) on kohtu hinnangul kohane ja proportsionaalne mõista K.R-ile põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ja PPA Lõuna prefektuuri 25.02.2022 otsuse väärteoasjas nr 2780,22,000878 muutmata. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on joobes juhtimiste osas olemas ka suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega, mille tagajärjel on hiljuti ka mitmed kõrvalised isikud kas tõsiselt viga või surma saanud. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest ta on ka varasemalt samaliigilise rikkumise toime pannud. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Menetluskulude nimekirja kohtule esitatud ei ole. VTMS § 38 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Eelnevale tuginedes jätab kohus VTMS § 38 ja KrMS § 180 lg 1 alusel K.R kui väärteo toimepannud isikul kaebemenetluses tekkinud menetluskulud tema enda kanda. Kohtunik Peet Teidearu /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.