KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2022, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-22-1726 Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi K.U väärteoasi liiklu

§ 56

lg 1 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohtu või kohtuvälise menetleja poolt arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi 2 hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetleja on leidnud, et kuna tegu on toime pandud tahtlikult, siis kahetsus pole siiras. Menetlusalune isik leiab, et selline seisukoht ei ole kooskõlas praktikaga. Kahetseda saab igasugust tegu, ka tahtlikku. Kahetsus järgneb ikka teole. Enne tegu pole kahetsus võimalik. Ta lubab, et enam ta rikkumisi toime ei pane. Menetlusalune isik palub tema kaebus rahuldada ja karistust kergendada. Ta on oma teost järeldused teinud. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ülaltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 2, 133 p 7 palub menetlusalune isik tühistada kohtuvälise menetleja 05.05.2022 otsus ja teha asjas uus otsus, millega kergendada mõistetud karistust, vähendades oluliselt rahatrahvi. 4. 29.06.2022 kohtule saabunud vastuskirjas K.U kaebusele on kohtuväline menetleja seisukohal, et otsust koostades, st karistuse mõistmisel võttis E. R. lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmise määra. Seejärel tuvastas süüdistatava süü suuruse ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal sai süüdlase süü suurusele määratud vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle võeti otsuse koostamisel

§ 56

kohaselt arvesse eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. K.U 09.04.2022 antud ütlustest nähtub, et ta täiesti teadlikult ja tahtlikult võttis vastu otsuse asuda mootorsõidukit juhtima, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. Kaebuses isik viitab asjaolule, et ta kasvatab väikest poega ja rahatrahvi tasuda ei suuda. Isik, teades oma eelnimetatud majanduslikku olukorda, otsustas riskeerida ja seadust rikkuda. Vastutusvõimeline isik peab mõistliku tähelepanelikkuse ning hoolega ise seisma enda õigushüvede kaitsmise eest ja võtma vastutuse toime pandud teo suhtes. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Juhtimisõiguse saamisega saab isiku pädevus kontrollitud ja juhilubadega kinnitatud. LS § 201. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt:

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Menetlusalune isik pani väärteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Tuginedes eeltoodule on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, 3 õigusvastane ja süüline ja isikule määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Seega palus kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas nr: 2590,22,000899 muutmata ja K.U kaebus rahuldamata. Vajadusel on kohtuväline menetleja nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
3. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
4. Liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Menetlusalusele isikule K.U-le on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna KV politseiametniku E.R. 05.05.2022 otsusega väärteoasjas nr: 2590,22,000899 LS § 201 lg 1 alusel karistus määratud selle eest, et ta 09.04.2022 kell 05.39 juhtis xxxx mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. 4
5. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku K.U poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on isikusamasuse tuvastamise protokoll, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, juhtimiselt kõrvaldamise otsus.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud K.U poolt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusaluse isiku K.U ütlustest (tl 16) nähtub, et 09.04.2022 juhtis ta mootorsõidukit Mercedes-Benz Viano, mille registreerimisnumbrit ta ei tea. Antud mootorsõiduk kuulub Marge K.U-le. Ta juhtis antud mootorsõidukit Tapa linnas, tänavat ei oska öelda. Mootorsõiduki juhtimise ajal ei olnud tal antud mootorsõiduki juhtimisõigust (juhiluba). Juhiluba on alles tegemisel. Kuna oli vaja Tapa linnast tuttavad ära tuua ja kainet juhti ei olnud, siis arvas ta, et korraks teha see sõit ei juhtu midagi. Tulemuseks oli see, et politsei kontrollis ja kontrollimisel tuli välja, et tal puudub juhiluba. Ta on oma rikkumisest aru saanud, et antud tegu oli väga rumal. Tunnistaja J.A. ütlustest (tl 19) nähtub, et 09.04.2022 oli ta tööl patrullteenistuses koos patrullpolitseinik D.D.ga. Nad teostasid liiklusjärelevalvet Tapa linnas, kui märkasid, et Ülesõidu tn juurest, baari eest hakkas sõitma mahtuniversaal sõiduauto. Nad sõitsid sellele sõidukile järele. Samal ajal oli neil tööülesandena politseiline tegevus „kõik puhuvad“. Nad sõitsid mööda Ülesõidu tänavat. Mahtuniversaal sõiduauto oli Mercedes -Benz registreerimisnumbriga xxxx, mis pööras Õuna tänavale ja sealt xxxx maja parklasse. Nad andsid peatumismärguande ja selle juhti kontrollides selgus, et juhiks on K.U (ik XXX), kellel puudus mootorsõiduki juhtimisõigus ja kes juhtis mootorsõidukit kella 05.39 ajal. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 17) nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti patrullpolitseinik D.D. arvesse võttes, et K.U (ik XXX, elukoht xxxx) juhtis 09.04.2022 sõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et isikul puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus, otsustas kõrvaldada K.U sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, alates 09.04.2022 kell 05.39 kuni aluse äralangemiseni. Isikusamasuse tuvastamise protokollist (tl 18) nähtub, et 09.04.2022 kell 05.48 K.U isikusamasus tuvastati KorS § 32 lg 1 alusel korrarikkumise kõrvaldamiseks, kuna isikul ei olnud esitada kehtivat dokumenti, ja andmete kontrollimisel rahvastikuregistrist. Isiku ütlusi võrreldi rahvastikuregistris olevate andmetega. Meetme rakendamise tulemusena tuvastati isikusamasus. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et menetlusalune isik K.U rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusalune isik tunnistas ka ise antud rikkumise toimepanemist.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo 5 toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani menetlusalune isik K.U toime otsese tahtlusega, sest tema ütlustest nähtub, et 09.04.2022 ei olnud tal mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhiluba oli alles tegemisel, kuid kuna kainet juhti ei olnud, siis ta arvas, et ei juhtu midagi, kui ta ise sõidu ära teeb ja tuttavad Tapa linnast ära toob. Seega menetlusalune isik teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning vähemalt möönis seda. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid K.U teos ei esine. Seega on täidetud ka nimetatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 9.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 201 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik K.U.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis K.U puhul on tuvastatud.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Seega peaks K.U-le LS § 201 lg 1 järgi mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-200 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on LS § 201 lg 1 alusel määranud K.U-le karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot, milline on tunduvalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Arvestades seda, et K.U pani väärteo toime tahtlikult, ei saa kohus tema süüd väikeseks pidada. Ehkki karistamise alus on isiku süü, peab karistuse mõistmisel arvestama ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada lisaks süü tunnistamisele ka puhtsüdamlikku kahetsust,

§s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri 27.05.2022 väljatrükist (tl 20) nähtub, et K.U puudub kehtiv karistus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (

§ 56lg 1).

Seetõttu leiab kohus, et LS § 201 lg 1 alusel K.U-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot, on põhjendatud ega kuulu vähendamisele. 10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 1, § 133-134 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna KV politseiametniku E.R. 6 05.05.2022 otsuse väärteoasjas nr: 2590,22,000899 muutmata ja K.U kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 7