Obsah (5)

§ 29§ 22§ 150§ 23§ 165

2-23-8089 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-8089 Määruse tegemise aeg ja koht 07. september 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi V. V.’i avaldus A.V.’i väljakuulutamiseks.

§ 29lg 4.

1. Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 6 märgitud väljamakse toestamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
2. V. V. (avaldaja, pärija) esitas
3. juunil
4. a Viru Maakohtule avalduse A.V.’i (pärandaja, surnud 9.09.
5. a) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tõestas Tallinna notar T. L.
6. detsembril
7. a seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt on pärandaja kogu vara pärijateks avaldaja, A.L. ja E. V.. Pärandaja kohustused ületavad pärandvara. Nimetatud kohustused ei ole tagatud varaga. Pärandvarast ei ole võimalik rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Seega täidab avaldaja pärijana oma pärimisseaduse (PärS) 142 lõikest 6 tuleneva kohustuse ning palub välja kuulutada pärandaja pärandvara pankrot.
8. Viru Maakohus võttis
9. juuni
10. a määrusega avalduse menetlusse ning nimetas pärandaja pärandvara pankrotimenetluses ajutiseks halduriks Oliver Ennok. Haldur esitas
11. juulil
12. a kohtule aruande, milles palub määrata deposiit pankrotimenetluse kulude katteks, kuna pärandvaraks olevast varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks. Haldurile teadaolevad puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 1 500 eurot. Juhul kui pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasuta, siis tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Juhul kui avaldaja, võlausaldajad või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Esitatud aruande kohaselt: I. Andmed võlgniku kohta: A.V. (edaspidi ka pärandaja), sündinud 17.08.1960.a, suri 09.09.2018.a, viimane elukoht XXX Pärandaja oli rahvastikuregistri andmete kohaselt lahutatud. Pärandaja oli perioodil 18.08.1979.a kuni 03.02.1986 abielus isikuga T. V. ning perioodil 14.03.1986.a kuni 14.05.1992.a isikuga A. V.. Pärandajal on rahvastikuregistri andmetel kolm last – R. V., M. K. ja M. V.. II Andmed võlgniku vara kohta: Pärandvara hulka järgmised varad ja õigused: Pärandaja nimel olev arvelduskonto nr EEXXX (AS Swedbank), mille saldo seisuga 09.09.2018.a. oli 66,60 eurot. 21.11.2018.a seisuga saldo 181,08 eurot, kontole laekus 05.10.2018.a Eesti Töötukassa poolt töövõimetoetus summas 114,08 eurot. 2 Pärandaja nimel olev pensionikonto nr 99803092543 Swedbanki pensionifondi 1970-79 sündinutele 2417.172 osakut. Konto saldo seisuga 24.04.2023.a on 0 osakut, seoses kohtutäitur Andrei Krek’i 23.01.2023.a avalduse alusel lunastatud täiteasjas nr 066/2012/
13. Swedbank AS arvelduskonto nr EEXXX mille jääk on 181,08 eurot, kontol on broneering 66,88 eurot kaardi kuutasudest, konto allkirjaõiguslik isik oli pärandaja; pärandajal on kohustused panga ees. Nasdaq CSD Eesti filiaali 26.06.2023.a. vastuse kohaselt ei ole pärandaja nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu pärandaja nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Nasdaq CSD Pensionikeskuse 26.06.2023.a. vastuse kohaselt on pärandaja nimel avatud pensionikonto nr 99803092543, konto saldo 26.06.2023.a. seisuga on 0 osakut. Kohtutäitur Andrei Krek esitas teise samba osakute tagasivõtu korralduse seoses täitemenetlusega nr 066/2012/2865, mille alusel on teostatud 24.01.2023.a väljamakse kohtutäituri kontole summas 3431,49 eurot. Nimetatud täitemenetluses on sissenõudja Swedbank Liising AS. Sissenõudjale on kohtutäituri poolt ülekanne teostatud 01.02.2023.a. Pärandaja ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Transpordiameti 21.06.2023.a. vastuse kohaselt pärandaja nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Elektroonilise äriregistri andmetel puuduvad pärandajal kehtivad seosed registrisse kantud äriühingutega, mittetulundusühingutega ja sihtasutustega. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel ei ole pärandajale kunagi kinnisvara kuulunud. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on pärandaja varaks raha 114,20 eurot pärandaja pangakontol (kontojääk 181,08 eurot, kuid maha arvutatud broneering 66,88 eurot). III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Tallinna kohtutäitur H. K. poolt läbiviidud pärandvara inventuuri alusel 24.04.2023.a. koostatud pärandvara nimekirja kohaselt koormavad pärandvara kohustused võlausaldajate ees kogusummas 6195,05 eurot järgnevalt: • Swedbank Liising AS 6153,05 eurot, • Kohtutäitur H. K. tasu 42 eurot. • Maksu- ja Tolliameti 28.06.2023.a. esitatud vastuse kohaselt ei ole pärandajal maksuvõlga ning pärandaja suhtes ei viida ja ei ole varasemast viidud läbi maksumenetlusi. Pärandaja eest ei ole esitatud residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni
14. aasta kohta. • Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 21.06.2022.a. vastuse kohaselt on käesoleval hetkel pärandaja suhtes käimas 1 täitemenetlus: 066/2012/2865, sissenõudja Swedbank Liising AS, nõude jääk 1589,63 eurot, kohtutäitur Andrei Krek. Pärandaja suhtes on lõpetatud 1 täitemenetlus. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on pärandvara koormavate kohustuste maht vähemalt 4469,20 eurot. IV Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu ja iseloomu kohta Ajutise halduri nimetamise seisuga ei ole pärandvarasse kuuluva vara arvelt võimalik rahuldada võlgniku kõiki kohustusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et tegemist on püsiva maksejõuetusega, kuna vara väärtus on suurusjärgus 114,20 eurot, kuid kohustusi on vähemalt 4469,20 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ning arvestades menetluse käigus kogutud andmeid on maksejõuetus tekkinud muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõistes (

§ 22lg 5).

V Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul vara tagasivõitmise võimalusi ei ole tuvastanud. VI Ettepanek deposiidisumma osas 3 Pärija esindaja on pankrotiavalduses välja toonud, et pärija kulud pärandvara valitsemisel ja inventuuri tegemisel on kokku 42 eurot. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu taotluse 1 000 eurot, millele lisandub käibemaks 200 eurot, kokku 1 200 eurot. Seega kokku on pärimismenetluse ja pankrotiasja kulud vähemalt 1 242 eurot, samas kui pärandaja pärandvara suurus on 114,20 eurot. Deposiit peaks lisaks pankrotimenetluse kuludele (halduri hinnangul 1242 eurot) katma ka ajutise pankrotimenetluse kulud.

1. 17.07.2023 esitas ajutine haldur tasu taotluse ajutise halduri tasu väljamõistmiseks. Ajutine haldur märkis töötasu suuruseks 100 eurot tund, 10 tundi, kokku palus ajutine haldur kinnitada ajutise halduri tasuna 1 200 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur palus anda menetlusabi ja hüvitada riigi vahenditest 660 eurot, millele lisandub käibemaks 132 eurot, kokku 792 eurot.
2. Viru Maakohtu
3. augusti 2023 käskkirja nr 11-1/27 kohaselt on seoses kohtuniku Maido Rootsi pikemaajalise äraolekuga tsiviilasi nr 2-23-8089 jagatud Viru Maakohtu tsiviilasju arutavate kohtunike vahel. Seoses kohtuniku vahetusega menetleb tsiviilasja nr 2-23-8089 alates
4. augustist 2023 kohtunik Olev Mihkelson.
5. 16.08.2023 tegi kohus võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 1 500 eurot hiljemalt 01.09.2023, kuna A.V.’i pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (

§ 29lg 3) ning avaldas 16.08.2023 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohus teatas, et kohtu määratud ajaks raha kandmata jätmisel kohus jätab kohus pankrotihalduri nimetamata ning

§ 29lg 1, lg 2 alusel lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu.

Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolev pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata.
2. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei ole pankrotimenetluse kestel paranenud ja puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, samuti ei ole võlausaldajad tasunud kohtu deposiiti kohtu poolt märgitud summat, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu

§ 29lg 1 alusel.

8. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 4

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku pärandvara kanda. 9.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23

lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusega nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725 : 5) 145 eurot. 10.

§ 23

lg 3 ja

65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 10 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 100 eurot, mis jääb alla halduri tasu ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1000 eurot (10 h x 100 eurot/h), millele lisandub käibemaks summas 200 eurot, kokku summas 1200 eurot. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 792 eurot, mis sisaldab käibemaksu. 11.

§ 23

lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

§ 23

lg 51 lõike kohaselt kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu 5 arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära, so 725 eurot. 12. Käesoleval juhul on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu esineb

§ 23

lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 660 eurot (10x66), millele lisandub käibemaks 132 eurot, kokku 792 eurot. Kohus määrab kanda hüvitamisele kuuluva ajutise pankrotihalduri tasu Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole nr EEXXX .

§ 165

lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. 13. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 29lg 1, 2 lõpetab kohus A.V.’i pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 6