Võlgniku omandina on kinnistusraamatusse kantud kinnistu registriosa nr-ga XXX, milleks on korteriomand (3-toaline korter) asukohaga XXX (vt lisa 1 – registriosa nr XXX väljatrükk). Võlgniku on omandanud selle vara 2015 aastal ning nähtuvalt kinnistusraamatu registriosa väljavõttest on selle käsutamiseks seatud alates 24.11.2021 aastast keelumärge kohtutäitur Andrei Krek ja AS Bondora kasuks ning puuduvad kinnistut koormavad hüpoteegid. Võlgniku väitel selle korteriomandi harilik väärtus on 2000-3000 EUR. Usaldusisik tutvus kinnisvaraportaali müügikuulutuste ja Maa-ameti tehingustatistikaga ning selle põhjal järeldab, et selle kinnistu asukohas (väike maapiirkond) korteriomandi müügivõimalused sõltuvad peamisel juhusest (ehk kui keegi tahab korterit osta antud piirkonnas, siis on varale ostuhuvi. Minimaalne korteriomandi müügihind sellises maapiirkonnas on korteriomandil umbes 1000 EUR. Usaldusisiku arvates korteriomandi turuhinnaks võib lugeda võlgniku väidetud hind ehk 2000 EUR. Võlgniku omandina on kinnistusraamatusse kantud kinnistu registriosa nr. XXX, milleks on elamumaa (hoonestatud elamu ja abihoonetega) asukohaga XXX (vt lisa 2 – registriosa nr XXX väljatrükk). Võlgniku on omandanud selle vara 2017 aastal ning nähtuvalt kinnistusraamatu registriosa väljavõttest on selle käsutamiseks seatud alates 24.11.2021 aastast keelumärge kohtutäitur Andrei Krek ja AS Bondora kasuks ning lisaks hüpoteegipidaja X OÜ kasuks alates 8.6.2023. Kinnistut koormab hüpoteek summas 20000 EUR X OÜ kasuks. Võlgniku väitel selle kinnistu harilik väärtus on 45-50000 EUR. Usaldusisik tutvus kinnisvaraportaali müügikuulutuste ja Maa-ameti tehingustatistikaga ning selle põhjal järeldab, et selle kinnistu turuhinnaks võib lugeda võlgniku väidetud hind ehk 45000 EUR. Täitmaks
lg 3 nõuet ja seoses kinnisasjadega, mis on olnud võlgniku omandis, usaldusisik toob välja, et T. S. ja K. S. (võlgniku laste ema) kaasomandis (igaühe omandis oli ½ kaasomandist) oli alates 2016 aastast korteriomand asukohaga: XXX(eriosaks 56 m2 korter) (vt lisa 3 – kinnistusraamatu registriosa nr XXX väljavõte). Korteriomandi osa oli võlgniku poolt omandatud 26.02.2016 lepinguga, omandamisel korteriomand koormati 1.järjekoha hüpoteegiga SEB Pank AS kasuks summas 611000 EEK (39050 EUR) ja see hüpoteek tagas panga nõuet, mis tulenes SEB Pank ja T. S. ja K. S. (ühisvõlgnikud) vahelises laenulepingus tulenevate nõuete täitmist (laenulepingu kohta korteriomandi omandamise lepingust kajastuva info kohaselt andis pank nimetatud korteriomandi omandamiseks laenu summas 17550 EUR), Korteriomand oli omandatud 19500 EUR eest. T. S. ja K.S. sõlmisid 11.10.2021 aastal kinkeleping, millega T. S. kinkis Kersti Siniloo’le oma omandis oleva ½ suuruse kaasomandi osa sellest korteriomandist. 11.10.2021 aastal kinkeleping ei sisaldanud mingeid täiendavaid kokkuleppeid. Puudus ka kokkulepe seoses AS Seb Pank laenukohustuse täitmisega. Nähtuvalt võlgniku poolt SEB Pank avatud enda pangakonto väljatrükist, siis võlgnik on jätkanud pangale laenumaksete tasumist ka peale 11.10.2021 kinkelepingu sõlmimist. Registriandmetel võlgniku omandis ei ole ka ühtegi muusse registrisse kantud vara. Samas usaldusisik on tuvastanud, et võlgnik on nimetatud kasutajaks sõiduk ja haagise osas (vt lisa 4 ja 2
lg 3 nõuet ja seoses registrisse kantud vallasvaraga, siis usaldusisik toob välja, et eelnimetatud 2 transpordivahendi (sõiduk Audi A6 ALLROAD, esmaregistreering 2007, regmärk XXX (vt lisa 4) ja haagis TIKI CP275-L esmaregistreering 221, reg-märk XXX (vt lisa 5)) omanikuks oli kuni 25.09.2021 aasta võlgnik, kuid alates sellest kuupäevast sai registriandmetel selle 2 sõiduki omaniks S. S. (võlgniku ema). Alates 29.05.2023 sai nimetatud 2 transpordivahendi omanikuks registris B. S. (võlgniku vend), seejuures registriandmetel on võlgnik alates 25.09.2021 kuni käesoleva hetkeni märgitud transpordivahendite kasutajaks. Usaldusisik ei ole tuvastanud võlgnikul mingit muud väärtust omavat vallasvara. Võlgnikul on ainult tavaline kodune vara, millele ei ole üldjuhul võimalik sissenõuete pöörata või mis ei ole realiseeritav. Usaldusisik ei ole tuvastanud võlgnikul raha olemasolu. Võlgnikul on avatud maksekontod AS SEB Pank, AS Swedbank, LHV Pank AS, Coop Pank, TBB Bank, Revolut Bank (Leedu (seda võlgniku väitel, usaldusikul puudub teabe saamise võimalus Leedust, kuid võlgnik on väitnud, et konto on olemas, kuid ei ole kasutuses ja kasutajatunnust internetipanga jaoks ta ei mäleta) ja Paysera (Leedu). Aktiivses kasutuses on võlgnikul AS SEB Pank avatud konto, kuhu laekub töötasu ja Paysera konto. Usaldusisikule ei ole avaldatud võlgniku poolt infot sularaha olemasolu kohta ning sularahas arveldamiste kohta. Samas vaadeldes võlgniku maksekäitumist AS SEB Pank avatud kontol, siis ei ole usutav, et võlgnikul oleks sularahas märkimisväärseid rahalisi vahendid. Võlgniku varaks on ka töötasu nõudeõigus X AS vastu. See töötasu on ka võlgniku tulude allikaks. Võlgniku töötasu suurus on keskmisel 1300-1500 EUR/kuus (netosummas). Arvestades asjaoluga, et võlgnik on selle tööandja juures töötanud juba alates 2009 aastast, siis tööandja peab isikut vajalikuks ja oluliseks töötajaks ehk on alust eeldada sama sissetulekuga töösuhte jätkumist. Samas arvestades asjaoluga, et võlgnikul on 2 ülalpeetavat ja tema sissetulekut, siis võlgniku sissetulekule on võimalik pöörata sissenõuet summas kuni 100 EUR/kuus. Usaldusisik peab vajalikuks välja tuua, et võlgnik on olnud liitunud kohustusliku kogumispensioni maksete süsteemiga ning 2021 aastal ta esitas taotluse fondiosakute tagasivõtmiseks ja II pensionisamba jääk on sellest hetkes 0. Võlgnikul ei ole kunagi olnud III pensionisamba osakuid. Kokkuvõte: Usaldusisik on teinud kindlaks, et Võlgniku omandis on vara väärtuses umbes 47000 EUR. Sõidukite valdamisest võlgnik saab selgelt kasutuseelist, mille rahaliseks suuruseks on umbes 100-150 EUR/kuus (analoogse 2007 aasta sõiduki pikaajalisel üürimisel on üürihinnad umbes 100150 EUR/kuus). Igakuine netosissetulek saadavast töötasust summas 1300-1500 EUR. Võlgniku rahalised kohustused (
lg 1 p 2) Võlgniku jooksvad kulutused on seotud eluaseme, toidule, majatarbed, sideteenustele, vältimatud kulud summas 820 EUR/kuus. Võlgnik tasub ka igakuist elatist oma lastele summas 400 EUR/kuus. Võlgnik ei ole nimetanud igakuise kulutusena makseid AS-le Eesti Loto. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on AS-ga Esti Loto seotud igakuine kulu 10-20 EUR vahel. Usaldusisikule ei ole teada andmeid võlgniku kohustuste kohta kolmandate isikutele, keda ei ole nimetatud selles punktis. Usaldusisik on tuvastanud võlgnikul olemasoleva solidaarkohustuse AS-le SEB Pank. T. S. ja tema endine elukaaslane (ja laste ema) Kersti Siniloo võtsid kui ühisvõlgnikud AS-lt SEB Pank 2016 3
Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Vastavalt
lg 3 p-le 5 Kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, kui: 5) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, muu hulgas võib võlausaldajate huvide kahjustamine seisneda vara peitmises või raiskamises. Kogutud tõendite alusel usaldusisik järeldab, et võlgniku tegevus seoses 25.09.2021 ja 11.10.2021 tehingute, millega võlgnik lõpetas oma omandi mitmetele oma olulistele varadele (1/2 korteriomandist, sõiduk, haagis) ilma hüvesid vastu saamata, vastab
Usaldusisik nimetati 07.06.2023. Seega nimetatud tehingud toimusid umbes 1 aasta ja 9 kuud enne usaldusisiku nimetamist. Haagise ja sõiduki omanikuvahetus Transpordiameti registris algatati e-teenindus vahendusel (vt lisa 4, lisa 5), millest on võimalik järeldada, et puudub kirjalik kokkulepe transpordivahendite omandi lõpetamiseks. Võlgniku pangakontode väljavõttest ei ole tuvastatav, et võlgniku ema S. S. oleks transpordivahendite eest võlgnikule tasunud ja sellest omakorda tulenevalt on võimalik järeldada, et võlgniku omand sellele varale lõppes nii, et võlgnik 5
) § 2 lg.1 ja 3 kohaselt on
eesmärgiks võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
lg.1 kohaselt kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Usaldusisiku aruandest tulenevalt on võlgnik T. S.el olnud juba vähemalt 5 aastat olukorras, kus ta on pidevalt võtnud laene, varasemate laenude tasumiseks. Makseraskused juba alates 2021. aastast. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik tema olemasolevad kohustused täita. Olemasolevad kohustused ületavad olemasolevaid varasid umbes 2 kordselt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse süvenemisele on kaasa aidanud 25.09.2021 ja 11.10.2021 võlgniku poolt teostatud tehingud, millega võlgnik lõpetas oma omandi mitmetele oma olulistele varadele (1/2 korteriomandist, sõiduk, haagis) ilma hüvesid vastu saamata. Usaldusisiku arvamuse kohaselt tegi võlgnik seda eesmärgil takistamaks võlausaldajatel sissenõude pööramist nimetatud varadele. 6
lg.3 p.5 kohaselt kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, muu hulgas võib võlausaldajate huvide kahjustamine seisneda vara peitmises või raiskamises. Maakohus on seisukohal, et antud juhul on olemas alus
lg.3 p.5 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmiseks, sest võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja on enne usaldusisiku nimetamist tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. 9. Usaldusisikul on
Maakohus peab vajalikuks täpsustada usaldusisiku tasu arvestust ja lahendab tasutaotluse eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.