KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. september 2023 Tsiviilasja number 2-23-8872 Tsiviilasi H

) § 46 lg-st 2 ja § 41 lg-st 1 oleks saanud uue üldkoosoleku kokkukutsumise teate saata kõige varasemalt

1. aprillil 2023 (koosolek toimus
2. aprillil 2023, teate saab saata mitte varem kui seitsme päeva pärast). Seega, kui teade saadeti
3. aprillil 2023, siis on koosolekut võimalik pidada kõige varasemalt
4. aprillil
5. Protokolli kohaselt toimus aga korduv koosolek
6. aprillil
7. Korduva koosoleku kokkukutsumisel on rikutud oluliselt seaduse ning põhikirja nõudeid, seega ei olnud koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Otsustusvõimetu üldkoosoleku protokolli 2 alusel ei saa teha kandeid registrisse. Äriühingu asukoha muutmise osas ei esine takistusi kande tegemiseks. Kuna äriühingu asukoht muutub kohaliku omavalitsuse üksuse piires, siis piisab aadressi muutmiseks ainult juhatuse liikme avaldusest. Vastav muudatus on riigilõivu vaba. MÄÄRUSKAEBUS
8. Avaldaja esitas registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palub registriosakonna määruse tühistada ja kohustada registriosakonda avaldust juhatuse koosseisu kohaste registrikaardi kannete muutmiseks rahuldama. Avaldaja on seisukohal, et üksnes isikud, kelle õigusi on rikutud, saavad otsustada, kas koosoleku kokkukutsumise korra n-ö rikkumine on olnud oluline. Kõnealusel juhul ei ole kellegi õigusi rikutud, sest korduva koosoleku kuupäev sai kindlaks määratud
9. märtsil 2023 Narva linnalehes „Gorod“ ilmunud kuulutuses. Liikmetele saadeti edasi meeldetuletus korduva koosoleku kokkukutsumise kohta
10. aprillil
12. aprilli
13. a koosoleku protokoll ei ole ühegi õigusnormiga vastuolus. Mis puutub 15 euro suuruse riigilõivu tasumata ja registrikoodi protokolli märkimata jätmisesse, siis registriosakond saanuks lasta avaldajal puudused kõrvaldada.
14. Registripidaja jäi maakohtule määruskaebuse edastamisel määruses toodud seisukoha juurde, v.a osas, mis puudutab riigilõivu tasumist. Riigilõiv on tasutud õiges suuruses. Lisaks leiab registripidaja, et korduva koosoleku kokkukutsumise teadet ei ole võimalik saata enne kui on toimunud esmane koosolek. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu registriosakonna määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 kohaselt jätta muutmata ja avaldaja määruskaebus rahuldamata.
16. Avaldaja kandeavalduses taotletud juhatuse liikmete andmete muudatuste aluseks on
17. aprilli
18. a (esmane koosolek) ning
19. aprilli
20. a (korduskoosolek) toimunud koosolekute protokollid.
21. Määruskaebusele lisatud tõendid võtab ringkonnakohus TsMS § 662 lg-st 3 lähtudes asja materjalide juurde määruskaebuse lisa nr 1 (ajalehekuulutus ajalehes Gorod) ja sellele lisatud tõlke, lisa nr 3 (
22. aprilli
23. a e-kiri) ja selle tõlke ning lisa nr 5 (
24. aprilli
25. a protokoll ja osalejate nimekiri). Eelnimetatud tõendid omavad tähtsust asja lahendamisel. Asja materjalide juurde ei ole vaja võtta juba kandeavaldusega registriosakonnale esitatud
26. aprilli
27. a protokolli (määruskaebuse lisa 4). Ringkonnakohtu hinnangul on asjas tähtsust mitteomavad tõendid määruskaebusele lisatud lisa nr 2 (arve nr 132) ja lisa nr 6 (selgitused määruskaebusele). Seega tulenevad eelnimetatud tõendid jätta asja juurde võtmata. 8.

§ 46

lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui kohal või esindatud on üle poole ühistu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet ja lg 2 sätestab, et kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud arv liikmeid, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust. Ka avaldaja 25. aprilli 2010 põhikirja punkti 5.7. lause 1 kohaselt kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud üle poole ühistu liikmetest, kutsub ühistu juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. 3 9.

§ 41

lg 1 järgi peab teade olema saadetud selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist. Äriregistri andmetel kuulub ühistusse rohkem kui 50 liiget.

§ 41

lg 12 järgi kui ühistul on üle 50 liikme, ei pea liikmetele üldkoosoleku toimumise teateid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aadressil saatma, kuid teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning ühistu kodulehe olemasolul ka sellel. Teade tuleb avaldada vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist. Ühistu põhikirja punkti 5.

1. kohaselt teatab ühistu juhatus ühistu liikmetele üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt üks nädal enne koosolekut. Ühistu juhatus teatab ühistu liikmete üldkoosoleku kokkukutsumise kohta vastavate teatiste infotahvlitele, mis on paigaldatud ühistu hoonete territooriumil, välja panemise kaudu või teatise avaldamise kaudu ajalehes, mis levitatakse Narva linna territooriumil. Ringkonnakohus selgitab, et korduva koosoleku puhul ei ole tegemist eriliigilise koosolekuga, vaid ka see on oma olemuselt üldkoosolek, mistõttu tuleb teatada liikmetele ka korduva koosoleku kokkukutsumisest ette vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
2. Võrdlusena võib märkida, et eelnevaga analoogne on regulatsioon ka osaühingu kohta, kus ÄS § 171 lg 6 kohaselt tuleb uue koosoleku kokkukutsumise teade saata osanikele mitte varem kui kaks päeva pärast esimest koosolekut ja mitte hiljem kui kümnendal päeval pärast esimest koosolekut. Riigikohus on selgitanud, et nimetatud tähtaeg ei ole uue koosoleku toimumise hiliseim tähtaeg, vaid tähtaeg juhatusele uue koosoleku kokkukutsumiseks. Sätte osa "kuid mitte varem kui kahe päeva pärast" tuleb aga koostoimes ÄS § 172 lg-ga 2 (koosolekust tuleb osanikele teatada ette vähemalt üks nädal) mõista nii, et uus koosolek ei saa toimuda enne ühe nädala ja kahe päeva möödumist esimesest koosolekust (Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-08, p 15). Ringkonnakohus leiab, et sarnaselt tuleb tõlgendada ka korduskoosoleku kohta sätestatud tähtaega hooneühistu puhul.
5. Eeltoodut arvestades pidi avaldaja hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 2,

§ 46

lg 2,

§ 41

lg 1 kohaselt edastama liikmetele korduskoosoleku kokku kutsumiseks teate pärast

1. aprilli
2. a üldkoosolekut, sealjuures mitte varem kui seitse päeva ning mitte hiljem kui kolm nädalat pärast
3. aprilli 2023 ning selliselt, et uue koosoleku kokku kutsumise kohta teate edastamise ja selle toimumise vahele jääks vähemalt üks nädalat. Kõige varasem aeg korduskoosoleku kokku kutsumiseks oleks olnud
4. aprillil 2023, ning sellele tuleb juurde arvestada üks nädal. Seega oleks korduskoosolekut olnud võimalik pidada korrektse teate edastamisel kõige varasemalt
5. aprillil
6. Protokolli kohaselt toimus korduskoosolek aga
7. aprillil
9. Avaldaja on määruskaebuses selgitanud, et korduva koosoleku kuupäev oli kindlaks määratud juba
10. märtsil 2023 Narva linnalehes „Gorod“ ning lisaks on saadetud meeldetuletus korduva koosoleku kokkukutsumise kohta
11. aprillil
12. Ajalehes avaldatud teatest nähtub, et esimene üldkoosolek toimub
13. aprillil 2023 kell 10.00 ühistu Kulgu territooriumi ja korduv üldkoosolek toimub
14. aprillil 2023 kell 10.00 aadressil Narva Kreenholmi tn 25 (endise
15. kooli hoone). Kuulutuses on märgitud päevakord. Ringkonnakohus leiab, et seadus ei võimaldanud avaldaja selgitatud viisil korduvat koosolekut kokku kutsuda. Juba koosoleku toimumise teates ei saa anda teada uue koosoleku toimumise ajast. Sellise koosoleku teavitamise võimaluse välistab

§ 46

lg 2, mille kohaselt saab juhatus mitte varem kui seitsme päeva pärast kokku kutsuda uue koosoleku sama päevakorraga. Seda ei muuda ka asjaolu, et korduskoosoleku toimumise aja meeldetuletus on saadetud 12. aprillil 2023 e-kirja teel. Teade on samuti saadetud enne

§ 46

lg-s 2 sätestatud aega ja teatest ei nähtu, kas see on saadetud kõigile ühistu liikmetele. 4 13.

§ 42

sätestab üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse nõudeid. Nimetatud sättest tuleneb, et üldkoosolekul tehtud otsuste tühisust ei too kaasa mitte igasugune seaduses või põhikirjas sätestatud nõude rikkumine, vaid üksnes selle oluline rikkumine. Riigikohus on asunud seisukohale, et otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest või takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsust nr 3-2-1-76-14, p 21)
3. Ringkonnakohus selgitab, et igal ühistu liikmel peab olema võimalus üldkoosolekul osaleda. Uue koosoleku kokkukutsumine saab toimuda alles siis, kui on selge, et esimene üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ja seejärel tuleb järgida uue koosoleku korraldamisel seaduses sätestatud nõudeid ja tähtaegasid. Sellega on tagatud, et iga ühistu liige, eriti need, kes ei saanud esimesel koosolekul osaleda, saaksid end uueks üldkoosolekuks ette valmistada. Kõigil liikmetel, nendel kes ka ei osalenud esimesel koosolekul, peab olema selge ja ühene teave selle kohta, kas korduvkoosolek ikkagi toimub. Seega saab korduva koosoleku kokkukutsumine toimuda alles siis, kui on selge, et esimene koosolek ei olnud otsustusvõimeline.
4. Lähtuvalt eelnevast on korduva koosoleku kokkukutsumisel rikutud seaduses sätestatud tähtaega. Tegemist on sellise rikkumisega, mis annab aluse kande tegemise keeldumiseks. Seega jättis kohtunikuabi põhjendatult avalduse osaliselt rahuldamata.
5. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et asjaolu, et maakohus on määruses eksinud riigilõivu küsimuses ning kohtunikuabi on määruskaebuse edastamisel selgitanud, et on määruses eksinud riigilõivu arvestamisel, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Kandeavaldus jäeti rahuldamata põhjusel, et otsustusvõimetu üldkoosoleku protokolli alusel ei saa teha kandeid registrisse. Seda puudust ei oleks saanud kõrvaldada avaldajale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmisega.
6. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda TsMS § 172 lg 2 kohaselt, mille järgi kannab avaldaja ise menetluskulud, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke 5