Tsiviilasi nr 2-22-17689 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-17689 Tsiviilasi

) ja vangla sisekorraeeskirjaga. Tegemist on avalik-õiguslike normidega, mille täitmise tagamisel teostab vangla avalikku võimu. Kinnipeetaval on tulenevalt

§ 37lg-st 1 üldine kohustus töötada, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti.

Kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, st on olemas sobilik töö ning ei esine töötamisest keeldumise aluseid (

§ 37

lg 2 ja 3), siis vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle (

§ 38lg-le 1 ja lg-le 2¹).

9. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja käitises töötamine põhines eraõiguslikel alustel ning töötamisele tuleb kohaldada töösuhteid reguleerivaid sätteid. Asjaolu, et lisaks vangla XXX (mis on haldusakt), vormistati kostja ja hageja vahel otsus, milles olid kirjas töötingimused sh ametinimetus ja töötasu, ei tähenda veel seda, et tegemist on eraõigusliku töösuhtega, millele kohalduks töölepingu seaduse regulatsioon. 10.

§-s 37 sätestatud töökohustuse alusel töötamine ei kuulu üldpõhimõttena tööõiguse regulatsiooni esemesse vaid kinnipeetavat kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. Olenemata sellest, et

§ 38

lg 3 järgi võib kinnipeetavale töö tagamiseks vangla territooriumile käitise rajamist lubada ka füüsilisel isikul või äriühingul, ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni esemesse, sest kinnipeetaval puudub töölepingu sõlmimise vabadus ning tema tööle asumine sõltub vangla ühepoolsest haldusaktist. Kuivõrd isiku kinnipidamine vanglas tuleneb riiklikust sunnist allutab see ka kinnipeetava avalikust õigusest tulenevale võimusuhtele. Töölepingu seaduse sätteid saab kinnipeetava suhtes kohaldada vaid

konkreetselt ette nähtud juhtudel, nt kui kinnipeetav töötab järelevalveta väljaspool vanglat (

§ 41lg 2).

1. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kuna kinnipeetava ja vangla vahel on avalikõiguslik suhe ning hageja töötas vangla territooriumil, siis sellest töösuhtest tulenevad vaidlused kuuluvad halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus. Seega ei ole Tartu Maakohus antud asjas pädev kohus.
2. Kuna kohus on juba ekslikult hagi menetlusse võtnud tuleb analoogia korras TsMS § 371 lg 1 p 1 jätta U.M.-O. hagi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vastu töötasu väljamõistmiseks TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbivaatamata. Menetluskulud 2
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
4. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kohus määrab kostja esitatud nimekirja alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3