MS § 440 lg 1, 3 kohus otsustas 1 1-16-6019 RESOLUTSIOON Tunnistada O.G KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.03.2016.a ja 10.07.2016.a – 12.07.2016.a, s.o 4 (neli) päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. KarS § 73 lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada O.G’ile määratud 2 (kahe) aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 12.07.2016.a.
MS § 3101 alusel kohaldada O.G’ile lähenemiskeeld kannatanu XXX suhtes tähtajaga 3 (kolmeks) aastaks, keelates O.G läheneda avalikes kohtades XXX lähemale kui 50 meetrit, läheneda XXX ema elukohale Tallinnas, aadressil XXX, kus kannatanu käesoleval ajal elab, lähemale kui 100 meetrit (v.a abielulahutusega seotud toimingutega seoses). Samuti keelata O.G kannatanuga ühendust võtta telefoni (nr XXX) ja posti teel (aadressil XXX. Tallinn) ning elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. Vabastada O.G kinnipidamiselt kohtusaalist. Tsiviilhagi
MS § 310 lg 1 alusel välja mõista O.G ’ilt XXXkasuks tsiviilhagi summas 1000,00 eurot (üks tuhat eurot). Tsiviilhagi tasuda XXXarveldusarvele XXX Swedbank pangas. Menetluskulud O.G’ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 96,00 eurot (üheksakümmend kuus eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2, § 2565 lg 2 alusel sundraha 322,50 eurot (kolmsada kakskümmend kaks eurot ja viiskümmend eurosenti). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 34,88 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 34,82 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. 2 1-16-6019 Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
MS § 3101 alusel kohaldada O.G-le lähenemiskeeld kannatanu XXXsuhtes tähtajaga 3 aastat. Keelata O.G läheneda avalikes kohtades XXXlähemale kui 50 meetrit, läheneda XXXema elukohale Tallinnas, aadressil XXX, kus kannatanu käesoleval ajal elab, lähemale kui 100 meetrit (va abielulahutusega seotud toimingutega seoses). Samuti keelata O.G kannatanuga ühendust võtta telefoni (nr XXX) ja posti teel (aadressil XXX, Tallinn) ning elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. Kokkuleppest nähtub, et kriminaalasjas asitõendid puuduvad, tsiviilhagi pole esitatud. Samuti nähtub kokkuleppest, et süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha (645 eurot, mida kiirmenetluses tehtud kohtuotsusega vähendatakse KrMS § 2565 lg 2 alusel, kuid mitte rohkem kui poole võrra, s.o 322,50 eurot) ning kaitsjatasu (72 eurot, millele lisandub kohtumenetluse kulu) väljamõistmine. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul. 12.07.2016.a toimunud kohtuistungil O.G kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Tsiviilhagi vastu ei vaielnud. Abiprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatav O.G kaitsja Riine Lumiste jäi kokkuleppe juurde, palus see kinnitada. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb, O.G temale esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. TSIVIILHAGI 4 1-16-6019 Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.
lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule XXXon kahju oma tegevusega põhjustanud O.G. Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi (moraalne kahju) on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning milline on tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. O.G kinnitas toimunud kohtuistungil, et nõustub esitatud tsiviilhagiga ning avaldas oma valmisolekut selle hüvitamiseks. Seega kuulub esitatud tsiviilhagi täies ulatuses süüdistatavalt O.G’ilt väljamõistmisele. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 96,00 eurot (üheksakümmend kuus eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2, § 2565 lg 2 alusel sundraha 322,50 eurot (kolmsada kakskümmend kaks eurot ja viiskümmend eurosenti). 5 1-16-6019 Arvestades O.G ’i varalist seisundit, tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulude tasumist tuleb maksimaalselt ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 34,88 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 34,82 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.