KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-3247 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Riina Palmi Prokurör Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.B ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 27.06.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu K.B, isikukood: 38405232213xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta K.B talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. K.B on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.10.2013 ja Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2014 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,5,7,8 järgi ja karistatud KrMS § 238 lg 2 alusel 4 aasta vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 6 kuud ning lõplik karistus oli 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 30.03.2015 ja lõpp 30.09.
- 1
(4)K.B andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 96). Kinnipidamisasutusest K.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama isa juurde xxx. Korter vastab elektronilise valve tingimustele. Isikul põhiharidus, vanglas alustas õpinguid xxx erialal, xxx tasemel. On läbinud sotsiaalprogrammi xxx Vangistuses on keeldunud töötamisest, kuid 2016 a. töötas xxx. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxx Tasumata rahalisi nõuded 3592 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad vanemad, endine abikaasa ja 2 last. Isa oli esimese kuriteo kaasosaline. Suhtlusringi kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kuid väidetavalt enam nendega ei suhtle. Alkoholi tarvitas iga nädal. On karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Mõistab, et alkoholiga on probleeme. On tarvitanud narkootikume enam kui 10 aastat tagasi. Sõltuvust diagnoositud ei ole. On kriminaalkorras karistatud 3 korda. 2015.a. osales massilises allumatuses, mis on käesoleval ajal Viru Maakohtu menetluses. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 31% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%. Vangla ei toeta K.B ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama isa juurde aadressile xxx. Tegu on 3-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Isa on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Isa on nõus teda vabenamisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht xxx. Isik on varem olnud 3 korda kriminaalhooldusel. K.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, peamised argumendid on toodud tema kirajs. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et K.B tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 3 korda kriminaalkorras karistatud. Kehtivaid distsiplinaakaristusi on 2. Vabanemisel on tal olemas nii elukoht kui ka töökoht. Lähedaste toetus olemas. Kohus peab positiivseks asjaolu, et K.B on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis, õppinud riigikeelt, asunud eriala omandama ning olnud hõivatud tööga. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse 2
(4)lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti on tema suhtes vangistuses algatatud kriminaalasi KarS § 327 lg 1 järgi, mis on Viru Maakohtu menetluses. See näitab, et ka range järelevalvega asutuses ei suuda ta alluda kehtestatud distsipliinile. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Korteri omanikuks on tema isa ning ta andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikule garanteeritud xxx. Isiku lähivõrgustik koosneb isast, endisest abikaasast ja lastest. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik ning kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime röövimise), tema käitumist vanglas (distsiplinaarrikkumised ja uu kriminaalasi), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 3 korda karistatud ning kellel on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust ja kes kannab karistust esimese asme kuriteo eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Samuti on isiku suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohtul puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 30.09.2018, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta ja 3 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, omandada haridus ja riigikeele oskus, osaleda sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi 3
(4)asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (lähedaste toetus, kindel töö- ja elukoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eriti kaalukaks peab kohus siinkohal asjaolu, et kuritegu, mille eest süüdimõistetu käesoleval hetkel karistust kannab, ei olnud juhuslikku laadi. Nii on ühiskonna kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu K.B temale Viru Maakohtu 02.10.2013 ja Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)