KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-7348 Tsiviilasi X (X) avaldu

) §-s 157 sätestatud tähtaeg.

§ 157

lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on 10 aastat. Täitemenetluse aluseks olev kohtumäärus tehti 30.11.2011, määrus jõustus 22.12.2011 ning esitati esimest korda täitmisele 28.11.2012. Seega oli avaldaja poolt täitemenetluse aluseks oleva kohtumääruse täitmisele andmisest möödas enam kui

§ 157lg-s 1 sätestatud 10aastane aegumistähtaeg.

Eelnevast tulenevalt tuli täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu lõpetada.

1. Sissenõudja ja kohtutäitur kohtule avalduse osas seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus
2. Maakohus rahuldas avalduse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 027/2012/3162 nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud jäid avaldaja kanda, kuid puudutatud isikutel nende puudumisel rahaliselt kindlaksmääramata.
3. Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtus, et 027/2012/3162 täitedokument oli Harju Maakohtu 30.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 2-11-5278 (jõustunud 22.12.2011).

§ 157

lg 1 alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi oli sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algas kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (

§ 157lg 2).

Avaldusest ja täitemenetluse jätkamise teatest nähtus, et täitedokument esitati kohtutäiturile täitmiseks esimest korda 28.11.

1. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 28.11.2012 ja nõude täitmine aegus 28.11.
2. Asjas ei toodud välja aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Kuivõrd täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegus 28.11.2022, siis tuli täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada. Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Täitedokumendist tuleneva nõude osas aegumise tuvastamine ja sellest tulenevalt täitemenetluse lõpetamine oli võlgniku huvides, sest võlgnik vabanes sellega täitedokumendist 2 tuleneva kohustuse täitmisest. Kuivõrd sissenõudjal ja täituril kulud puudusid, jäid menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata. Määruskaebus
3. Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud sissenõudja kanda.
4. Maakohtu määrus ei olnud seaduslik ega põhjendatud menetluskulude jaotust puudutavas osas. Kohus rikkus määruse tegemisel TsMS § 172 lg
5. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 rakendamisel põhjendamatult tähelepanuta käesoleva vaidluse tekkimise põhjused. Vaidlus tekkis põhjusel, et sissenõudja ei olnud nõus täitemenetluse lõpetamisega nõude täitmise aegumise tõttu, kuigi sissenõudjal puudusid sisulised argumendid, millega nõude täitmise aegumisele vastu vaielda. Eelnevat kinnitas asjaolu, et sissenõudja ei vastanud avaldaja 18.05.2023 avaldusele. Sissenõudja põhjendamatu ja ebamõistliku käitumise tõttu ei jäänud avaldajal muud üle, kui teostada TMS § 2233 lg-s 1 sätestatud õigust ning pöörduda avaldusega maakohtusse, saavutamaks täitemenetluse lõpetamine. Käesoleva tsiviilasja menetluse ning avaldajale menetluskulude tekkimise põhjustas sissenõudja põhjendamatu ja ebamõistlik käitumine. Kui sissenõudja oleks käitunud ratsionaalselt ning nõustunud täitemenetluse lõpetamisega nõude täitmise aegumise tõttu, oleks puudunud vajadus kohtusse pöörduda ning ei oleks tekkinud menetluskulusid. Samuti ei oleks kohus pidanud kulutama aega ja ressurssi kohtuasja menetlemisele. Taoliste asjaolude valguses ei olnud õiglane TsMS § 172 lg 1 alusel jätta menetluskulud avaldaja kanda, sest sissenõudja põhjustas käesoleva kohtuasja menetluse ning avaldajale menetluskulude tekkimise. Maakohus soodustas menetluskulude võlgniku kanda jätmisega sissenõudjate poolt ebamõistlikku ning ka hea usu põhimõtte vastast õiguste teostamist, s.o sissenõudjate poolt nende õiguste kuritarvitamist. Kohtu seisukoht, et täitedokumendist tuleneva nõude osas aegumise tuvastamine ja sellest tulenevalt täitemenetluse lõpetamine oli võlgniku huvides, kuivõrd võlgnik vabanes sellega täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmisest, oli vaid osaliselt põhjendatud. Võlgniku huvides oli täitemenetluse lõpetamine kohtuväliselt, et võlgnik ei peaks TMS § 2231 lg 1 alusel esitatava avaldusega kohtusse pöörduma ja täiendavaid kulutusi kandma. Menetluse edasine käik
6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks
7. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Sissenõudja seisukohta ei esitanud.
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud sissenõudja kanda. Määruskaebus rahuldatakse.
10. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Seega on maakohtu määrus ülejäänud osas jõustunud.
11. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset kohaldatakse üldjuhul ühe menetlusosalisega menetluste puhul. Mitme menetlusosalisega menetlustes saab TsMS § 172 lg 1 esimest lauset rakendada 3 juhul, kui menetluses osaleb nt mitu avaldajat ühiselt sama eesmärgiga. Mitme menetlusosalisega menetlustes on õige menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 172 lg 1 teist lauset. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14).
12. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul jätta menetluskulud sissenõudja kanda. Lahend, millega täiteasjas täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatakse, tehakse sissenõudja kahjuks. Käesoleval juhul ei nõustunud sissenõudja kohtueelselt täitemenetluse lõpetamisega, mistõttu on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel sissenõudja kanda. Samale järeldusele jõudis ringkonnakohus analoogses asjas nr 2-22-15667 (TlnRnKo 25.04.2023, 2-22-15667, p 10).
13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti sissenõudja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus eraldi määrusega (TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2).
14. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse TsMS § 178 lg 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4