Obsah (6)

§ 101§ 2172§ 116§ 96§ 99§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-7292 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. augustil 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Z. G. ja D. G. hagi V. G. vastu elatis

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda Z. G. arveldusarvele nr EEXXX iga kuu
2. (kümnendaks) kuupäevaks.
3. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada V. G. menetluse ajal (so alates 18.05.2023.a) tasutud elatisemakseid.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
5. Z. G. ja D. G. esitasid oma seadusliku esindaja K. F. kaudu Viru Maakohtule hagi V. G. vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kinnitas kohus 01.06.2021.a määrusega tsiviilasjas 2-21-3934 poolte kompromissi, mille kohaselt kohustus V. G. tasuma laste ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus, kahele lapsele kokku 300 eurot kuus. Elatise suurendamise hagi esitamisel tuginevad hagejad õigusliku olukorra muutumisele. Lisaks märgib hagejate seaduslik esindaja, et tal sündis uuest abielust laps (1,7 aastane) ning on käesoleval ajal lapsepuhkusel. Igakuise sissetuleku moodustavad kostja makstav elatis hagejate ülalpidamiseks, lasterikka pere toetus 650 eurot ja lastetoetus 260 eurot (kokku kolmele lapsele). Hagejate ülalpidamiskulu kannab hagiavalduse kohaselt hagejate seaduslik esindaja. Hagejad isa juures ei käi ning mingeid kulusid kostjal hagejate peale seega ei ole. Hagejad paluvad suurendada Viru Maakohtu 01.06.2021.a. määrusega V. G.lt Z. ja D. G. kasuks väljamõistetud igakuist elatist 206,16 eurole kuus, kahele lapsele kokku 412,32 eurot kuus alates 01.06.2023.a. Igakuised elatise maksed paluvad hagejad kanda Z. G. pangaarvele EEXXX iga kuu kümnendaks kuupäevaks. KOSTJA VASTUVÄITED
6. Kostja V. G. saatis 19.05.2023.a. e-kirjaga (dtl 17) töötasu tõendi ja selgitas, et oli elatise võlg 5500 eurot kuna 2 aastat sai töötasu 300 eurot kuus. Neli kuud tagasi tasus/hüvitas hagejatele elatise võla ning tema töötasu mõnevõrra suurenes, kuid on ikkagi väiksem kui miinimumpalk. Kostja ei ole nõus elatise suurendamisega ning palub jätta elatise suuruse selliseks nagu oli kokku lepitud kompromissimääruses. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
9. 26.06.2020 otsusega (tagaseljaotsusega) tsiviilasjas nr 2-20-6989 mõistis Viru Maakohus V. G.lt välja elatise Z. G. ja D. G. kasuks alates 01.04.2020 igakuiselt 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, kummagi lapse ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni. V. G. esitas 12.03.2021.a. Viru Maakohtule hagi (tsiviilasi nr 2-21-3934), milles palus vähendada maakohtu 26.06.2020.a otsusega väljamõistetud elatist kuna on muutunud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud. Hagiavalduse kohaselt ei võimalda hageja majanduslik seisund tasuda elatist väljamõistetud määras, hageja igakuine sissetulek on X OÜ-s 583,83 eurot. 01.06.2021.a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3934 kinnitas Viru Maakohus poolte kompromissi, mille kohaselt kohustus V. G. tasuma lastele elatist alates 01.06.2021.a. kummalegi lapsele 150 eurot ehk kahele lapsele kokku 300 eurot (dtl 10-12).
10. Käesolevas tsiviilasjas nõuavad Z. G. ja D. G. kompromissimäärusega mõistetud elatise suurendamist 206,16 eurole kuus, kahele lapsele kokku 412, 32 eurot. TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi
11. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. Eeltoodu kehtib ka kompromissi kinnitamise määruse alusel tasumisele kuuluvate elatisemaksete muutmise kohta. TsMS § 497 kohaselt kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.
12. Alates
13. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses (

) sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. 3 Sama paragrahvi
4. lõike järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hagiavalduses tuginevad hagejad elatise suuruse muutmise (suurendamise) nõudes õigusliku olukorra muutumisele ja soovivad suurendada igakuist elatist 206.16 eurole kuus ehk kahele lapsele 412,32 eurot. Kohus on seisukohal, et hagejate tuginemine õigusliku olukorra muutumisele ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuivõrd enne 2022.a. 1 jaanuari tehtud kohtulahendi (so 01.06.2021.a. kompromissimääruse) alusel pidi kostja tasuma laste ülalpidamiseks elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, st vähem kui pool ka enne 01.01.2022.a. kehtinud kuupalga alammäärast. Küll aga saavad hagejad tugineda üldistele TsMS § 459 lg 1 toodud elatise suuruse muutmise eeldustele. Hagejate seaduslik esindaja K. F. selgitab, et on lapsehoolduspuhkusel (uuest abielust sündis poeg, kes on 1 aasta ja 7 kuud vana) ning igakuine sissetulek on hagejatele makstav elatis 300 eurot, lasterikka pere toetus 650 eurot ja lastetoetus 260 eurot. Hagejate ema kannab kõik lastega seotud kulud ning puudub ka muu vara, mille arvelt laste ülalpidamist suuremas ulatuses toetada. Hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühisvarasse kuulub korter, milles elab kostja. Kohtu hinnangul on põhjendatud elatise suuruse muutmise nõude esitamine ka üldisele elukalliduse tõusule tuginedes. Pärast 01.06.2021.a. kompromissi kinnitamist elatisemaksete osas (tsiviilasi 221-3934) on oluliselt kallinenud nii kommunaalteenused, toiduained kui muud esmatarbekaubad, seega ka lapse ülalpidamiskulu kuus.
5. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).
6. Kostja kinnitas kohtule saadetud e-kirjades, et ei ole nõus elatise suurendamisega.

§ 116

lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.

2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi 4 kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 15). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.
3. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuist elatist arvutatakse järgmiselt: Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma (

§ 101lg 3).

Baassumma ühe lapse kohta on 249,78 eurot (alates 01.04.2023.a.), mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
2. aprillil. Keskmine brutopalk
3. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2023.aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt:

§ 101

lg 3 järgne baassumma 249,87 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,87 + 50,55 =300,33 eurot.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. PHS § 21 alusel makstakse vähemalt kolme lapsetoetust saama õigustatud last kasvatavale perele lasterikka pere toetust. Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 650 eurot. (PHS § 21 lg 2). Toetuste eesmärk on pere, kus elab kolm või enam last, toimetuleku parandamine.

muudatuste seletuskirja kohaselt peetakse lasterikka pere toetuse arvestamist elatise summa vähendamisel õigustatuks eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse, on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Elatise summa kindlaks määramisel arvestatakse lasterikka pere toetust maksmise jätkamisel pooles ulatuses. Lasterikka pere toetuse summa pooles ulatuses jaguneb võrdselt mõlema vanema kasuks ning jagatakse omakorda laste arvuga, kelle eest makstakse lasterikka pere toetust. Hagejate seaduslik esindaja saab lasterikka pere toetust 650 eurot kuus kolmele lapsele. Seega elatise arvestamisel lähtub kohus poole toetuse suurusest ehk 325 eurot jagatuna toetust saavate laste arvuga ehk käesoleval juhul 3-ga ((325 : 2): 3)=54,17 Seega käesoleval juhul kujuneb elatise suurus 300,33 -54,17-40= 206,16 eurot Tulenevalt

§ 101

lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuivõrd Z. ja D.i vanusevahe on 4 aastat, ei ole

§ 101lg 7 rakendatav ja noorema lapse (D.i) elatise suurus ei vähene.

5

1. Kostja väidab, et on nõus lastele elatist tasuma kokku 300 eurot (2 x 150) vastavalt kompromissi määrusele tsiviilasjas 2-21-
2. Kohus märgib, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13) Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui kostja väidab, et on

§ 102

lg 2 olukorras mis õigustab elatise väljamõistmist alla seaduses kehtestatud miinimummäära (st mõjuv põhjus), tuli kostjal seda ka tõendada. Kostja seda tõendanud ei ole.

1. V. D. majanduslikku seisundit iseloomustavaid tõendeid uurides märgib kohus esmalt, et kostja väited nagu oleks tema sissetulek alla töötasu miinimummäära, ei vasta tegelikkusele. Töötamise registri andmetel (dtl 27) töötab V. G. X OÜ-s, lisaks on registris 20.10.2022 sisestatud ettevõtluskonto kanne. Maksu-ja Tolliameti testise kohaselt on ajavahemikul 01.05.2022-30.04.2023 saanud V. D. saanud tulu 11 692,32 eurot (sh palgatulu 11350,94 eurot + ettevõtluskonto 341,38 eurot, dtl 58), mis jagatuna 12 kuuga teeb 974,36 eurot kuus. Transpordiameti liiklusregistri andmetel on V. G. registreeritud Ford Focuse (reg märk XXX, ehitusaasta 2006) omanikuna (dtl 32). Varale on seatud keelumärge kohtutäitur A. Kreki poolt 12.04.2019.a. K. F. ja V. G. ühisomandis on korteriomand XXX (registriosa XXX, dtl 30), kus elab kostja. X OÜ tõendi kohaselt (dtl 113) on perioodil 01.07.2022-30.06.2023 olnud V. G. brutotöötasu kokku 14 526.33 eurot, so keskmiselt 1210,53 eurot. Näiteks on juunis 2023.a pärast maksude ja elatise/täitelehtede mahaarvamist saanud kostja kätte töötasu (neto) 754,99, mais 2023.a 889, 94 eurot. Seega kostja väited nagu tema igakuine sissetulek oleks alla miinimumpalga, ei vasta tegelikkusele. K. F. töösuhe AS X peatatud, viibib lapsehoolduspuhkusel (dtl 28) Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt on K. F.le määratud lasterikka pere toetus 650 eurot ja lastetoetus 260 eurot (80 +80+100). Kohus on seisukohal, et kostja majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal on ta võimeline laste ülalpidamiseks elatist tasuma igakuiselt seaduses sätestatud miinimummääras (hagiavalduses nõutud määras).
2. Kohus mõistab V. G.lt välja alates 01.06.2023.a. elatise Z. G. kasuks 206,16 eurot ja D. G. kasuks 206,16 eurot, millest baassumma 249,87 eurot, baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil, otsuse tegemise ajal 50,55 eurot; 249,78+ 50,55 = 300,33 miinus pool lapsetoetust ehk 40 eurot (80 / 2) 300,33-40=260,33 miinus osa lapserikka pere toetusest arvestatuna pool toetuses jagatuna mõlema vanema vahel ja jagatuna toetust saavate laste arvuga: 325 : 2 = 162,50 162,50 : 3 = 54,17 eurot; 260,33-54,17 =206.
4. 6 Vastavalt

§ 101

lg 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et lapsed ei viibi lahuselava vanema juures märkimisväärset osa kuust (vähemalt nädal), ei kohalda kohus

§ 101lg 6.

1. Hagiavaldus on kohtule esitatud 18.05.
2. Elatise suurust palusid hagejad hagiavalduses muuta alates 01.06.2023.a Kohus suurendab V. G.lt väljamõistetud elatist 206,16 eurole kuus lapse kohta ehk kahele lapsele kokku 412,32 eurot. Väljamõistetud elatist indekseeritakse iga aasta
3. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada V. G. poolt menetluse ajal tasutud elatise makseid (so makseid alates 18.05.2023.a.)

1. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7