ASJAOLUD
) § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega kohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Tegemist peab olema isiku subjektiivsete õigustega ehk isiklike õigustega ja kaebus peab aitama õiguste kaitsmisele kaasa. Isikul on kaebeõigus siis, kui otsustatakse konkreetselt talle antavate hüvede või seatavate kohustuste-keeldude üle.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Tallinna Linnavolikogu poolt 06.05.2010 vastu võetud määruse nr. 24 „Tallinna kalmistute kasutamise eeskiri“ (edaspidi ka määrus) § 6 lg 1 kohaselt võib matja taotleda matmiskohaks kas hauaplatsi või urnikambri eraldamist. Määruse § 7 lg 1 kohaselt sõlmib matmiskoha eraldamisel kalmistu haldaja matjaga matmiskoha kasutamise lepingu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lepitakse lepingus kokku muu hulgas ka hauaplatsi kujundamise ja hooldamise nõuded. Määruse § 20 lg 1 kohaselt vastutab hauaplatsi hooldamise eest hauaplatsi kasutaja. Pärast lepingu sõlmimist on matja käsitletav ka matmiskoha kasutajana, kellel on lepingu kohaselt matmiskoha kasutamise õigus. Kuigi antud juhul ei toimu matmist, tuleb hauaplatsi kasutusse andmise lepingu sõlmimiseks samuti kõigepealt taotlusega kalmistu haldaja poole pöörduda, sest hauaplatsi puhul on tegemist matmiskohaga ja määrus sedastab läbivalt, et hauaplatsi kasutamiseks tuleb sõlmida leping. Kalmistuseaduse § 6 lg 1 kohaselt haldab kohaliku omavalitsuse või riigi omandis oleval maa-alal asuvat kalmistut kohalik omavalitsus. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on kalmistut haldaval kohalikul omavalitsusel õigus sõlmida kalmistu haldamisega seotud ülesannete täitmise volitamiseks halduslepinguid. Vastavalt Tallinna linna kohtunõude vastusest selgub, et Tallinna kalmistuid haldab ja hauaplatside lepinguid sõlmib Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hallatavaks asutuseks olev Kadrioru Park.
lg 1 määrab halduskohtumenetluse üheks põhiliseks ülesandeks eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Halduskohus lahendab avalikes- õiguslikest suhetest tekkinud vaidlusi, kontrollides haldusorgani tegevuse õiguspärasust. Halduskohtu poolt teostatavat halduse kontrolli saab mõista kui avaliku halduse üle teostatavat eksternest õiguspärasuse kontrolli. Kontrolli saab teostada kui haldusorgan on kontrollitavaid tegevusi teinud ehk halduskohus saab eelkõige teostada nn järelkontrolli haldusorgani tegevuse üle. Selleks, et kohus saaks üldse haldusorgani tegevuse õigusvastasust hinnata, tuleb kaebajal pöörduda kõigepealt hauaplatsi kasutusse andmise lepingu sõlmimise taotlusega kohaliku omavalitsuse poole. Kokkuvõtvalt selgitab kohus, et hauaplatside kasutusse andmise lepingute sõlmimise puhul on tegemist selliste toimingutega, milleks tuleb kohalikule omavalitsusele esitada vastav taotlus. Hauaplatside lepingute sõlmimise puhul pole tegemist olukorraga, kus kohalik omavalitsus peab toimingu tegema omal algatusel. Tallinna linna vastusest kohtunõudele selgub, et kaebaja ei ole esitanud Tallinna linnale, sh Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile ega kalmistu haldajale 2
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 6. Kuna kohus tagastab kaebuse
lg 2 p 1 alusel, ei kuulu kaebajale vastavalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.