lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (
Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
lg 1 (
Taotlus ja selle põhjendused Viru Maakohtu 30.09.2021 määrusega kuulutati välja T. P. pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Robert Sprengk. Kohus kinnitas T. P. pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirja 19.05.2023 määrusega. 05.09.2023 esitatud taotluses palub haldur lõpetada T. P. pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, vabastada haldur, kinnitada pankrotihalduri tasu summas 660.00 eurot, millele lisandub käibemaks, määrata võlgnikule menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel ning otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. T. P. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. Haldur on esitanud järgneva aruande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankrotimenetluse alguses oli rahalisi vahendeid summas 80.15 eurot, laekumised pankrotivarasse puuduvad (laekumistelt ei saa kinnipidamisi teostada TMS § 131 ja 132 alusel, kuna võlgniku ülalpidamisel 2 alaealist last ning tema sissetulekute suurus ei võimalda kinnipidamisi). Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole tasutud menetluskulusid vastavalt
Puuduvad
Realiseeritav pankrotivara puudub. Laekumised puuduvad. Pankrotivara saldo 0.00 eurot. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta:
lg 1 p 1 - vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad.
lg 1 p 2 - makstavad elatised võlgnikule ja tema ülalpeetavatele puuduvad.
Ajutise pankrotihalduri tasu summas 432.00 on tasutud riigi vahendite arvelt. Pankrotimenetluse kuludele lisandub pankrotihalduri tasu. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata pankrotivara puudub, teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitatud ega kavatse neid ka esitada. 3 Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel: Pankrotimenetluse käigus on haldur kontrollinud võlgniku tegevusega seonduvat, selgitanud välja pankrotivaraga seonduva, selgitanud välja võlausaldajad, kontrollinud esitatud nõudeavaldusi. Haldur on valmistanud ette ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, analüüsinud võlgniku tegevust ja nõuete esitamise võimalusi, teostanud pankrotivara arvestust. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Jrk 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood Xxxx Eesti filiaal (RK xxxx) O OÜ (RK xxxx) Xxxx H AS (RK xxxx) E OÜ (RK xxxx) P OÜ (RK xxxx) N OÜ (RK xxxx) B AS (RK xxxx) A OÜ (RK xxxx) A AS (RK xxxx) Tunnustatud ja rahuldamata nõue (EUR) 130,97 1 520,00 4 113,99 1 863,16 307,15 4 060,52 1 983,28 418,43 2 275,19 3 563,27 RahlJärk Jaotis (%) II 0,65 II 7,51 II 20,33 II 9,21 II 1,52 II 20,07 II 9,80 II 2,07 II 11,24 II 17,61 I ja III järgu nõuded puuduvad. Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Rahaliste vahendite jääk pankrotiseisuga oli 80.15 eurot, pankrotivara jääk 80.15 eurot. Ajutise halduri ja halduri kulutused puuduvad. Ajutise halduri tasu välja makstud riigi vahenditest. Kohtukulud puuduvad.
lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Haldur on seisukohal, et võlgnik ei suutnud piisavate sissetulekute ja vara puudumise tõttu täita kohustusi. Võlgnikul puuduvad ka käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus. Pankrotihaldur pole tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on seega muu asjaolu
lg 5 alusel.
lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 27.10.2021 vande kooskõlas
lg 2.
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.
kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6)
või § 30 alusel deposiidina 4 makstud summa.
kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu
Aruandest nähtub, et pankrotimenetluse läbiviimisel (sh menetlusdokumentide koostamine, suhtlus võlausaldajatega, võlgnikuga, krediidiasutustega jne) on pankrotihaldur kogumis täitnud ülesandeid ajalises mahus 10 tundi. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist 10 tunni (20 pooltunni) ulatuses, mis on summas 660.00 eurot (20*33), millele lisandub käibemaks 132.00 eurot, ning selle välja mõistmist võlgnikult. Kohus leiab, et halduri tasu koos käibemaksuga summas 792.00 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
lg 1-3.
lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud summas 80.15 eurot (sh käibemaks) tuleb välja mõista pankrotivarast ning ülejäänud osas, s.o summas 711.85 eurot (sh käibemaks), jätta pankrotivõlgniku kanda, kuna pankrotivaras rohkem vahendeid ei ole. Arvestades aga, et võlgnikul puuduvad piisavad vahendid halduri tasu tasumiseks, palub haldur määrata tema tasu hüvitamise riigi vahenditest summas 711.85 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi andmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 06.09.2023 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Arvestades seega pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmiseks põhjendatud kulunud tööaega ning TsMS § 183 lg 2 piirmäära, tuleb võlgnikule anda TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas kokku 711.85 eurot (sh käibemaks), kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
lg 1 esimese lause lausel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitada mh pankrotiavalduses (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Vastavalt
lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Võlausaldajad ei ole teinud 5 ettepanekuid võlgniku usaldusisiku osas. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik ise suuteline täitma ja saab aru usaldusisiku kohustustest. Tulenevalt
lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb tal juhinduda
(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestatust: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab
Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta.
lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine
lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.