Obsah (6)

§ 223§ 236§ 16§ 169§ 2§ 127

4-23-1512 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-1512 (230123000090) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sek

§ 223lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o.

400 eurot,

§ 236lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o.

500 eurot ja

§ 236

lg 2 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Kaebuse esitaja T. S. isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX Kaitsja jurist Arvo Junti, e-post junti@hot.ee Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp, esindaja J. P. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p-st 1, §-de 133-135 kohus otsustas: Jätta T. S.i kaitsja kaebus rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.04.2023 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 230123000090 muutmata. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 900 (üheksasada) eurot tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 1 4-23-1512

1. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahalisi kohustusi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 3 (kolm) kuud hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumise päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Asitõend: - toimikus paiknevad elektroonilised andmekandjad jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde; - sündmuskohalt kaasa võetud numbrimärk XXX tagastada T. S.ile. Jätta kaitsja taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks rahuldamata ning kulud menetlusaluse isiku enda kanda. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on põhjendustega kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav hiljemalt
2. juulil 2023 e-toimiku vahendusel või Harju Maakohtu kantseleist. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
3. PPA Põhja prefektuuri 19.04.2023 otsusega karistati T. S.i liiklusseaduse (edaspidi

) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikuga, s.o. 400 eurot,

§ 236lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o.

500 eurot ja

§ 236

lg 2 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et T. S. 24.01.2023 kell 15.23 ajal juhtis mootorsõidukit Tallinnas, Paldiski maantee 56 juures, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ja sõitis vastu pargitud sõidukit Fiat Scudo, reg.märk XXX. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Fortimer OÜ-le (fikseeritud fotode ja vaatlusprotokollidega). Samuti ta lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ning kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. T. S. rikkus

§ 16

lg-t 1 ja pani toime

§ 223

lg-s 1 nimetatud väärteo ning samuti rikkus ta

§ 169

lg-t 5 ja lg 4 p-de 4 ja 5 ning pani toime

§ 236lg-s 1 nimetatud väärteo.

2. S. kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja vaidlustas selle kaitsja vahendusel Harju Maakohtus. Kaebuse kohaselt on vaidlustatavas kohtuvälise menetleja otsuses viidatud ainult

§ 16lg 1, kuid ei ole täpsustatud, milliseid konkreetseid kohustusi on rikutud s.o.

liiklusnõuete rikkumine on sisustamata. Kohtuväline menetleja ei ole nimetanud ühtegi konkreetset tõendit, millest nähtuks ja saaks lugeda tuvastatuks varalise kahju tekkimise mistahes isikule. Puudub teave, kas sõidukitel esinevad kontaktjäljed 24.01.2023 sündmustest ja kas nende piirkonnad langevad kokku. Igasugune sõiduki kahjustamine ei vähenda ka selle varalist väärtust. Kaebuses taotletakse vaidlustatava otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti 2 4-23-1512 taotletakse riigilt kaebaja õigusabikulude hüvitamist. 21.06.2023 esitas kaitsja taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks summas 2320 eurot.

1. Kohus määras kaebuse menetlusse võtta ja määras selle lahendamise viisiks suulise menetluse. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema kaitsja kaebuse juurde, taotledes vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja taotles kaebuse rahuldamata jätmist ning vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja tühistamata jätmist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära tunnistajad, kaebaja, kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteomenetluses, sh kohtumenetluses kogutud tõendeid, asub seisukohale, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alused puuduvad ja seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja tühistamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
3. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse T. S.ile ette

§ 16

lg 1 nõuete rikkumist, mis seisnes selles, et juhtides 24.01.2023 kella 15.23 ajal Tallinnas, Paldiski maantee 56 juures mootorsõidukit Kia Opirus reg nr-ga XXX, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ja sõitis vastu pargitud sõidukit Fiat Scudo, reg.märk XXX. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Fortimer OÜ-le (fikseeritud fotode ja vaatlusprotokollidega). T. S.i tegu kvalifitseeriti

§ 223lg 1 järgi.

6.

§ 223

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

1. Kohus avaldas kohtuistungil VTMS § 99 lg 8 alusel tunnistajate U. R. ja R. K. kohtuvälises menetluses antud ütlused. Tunnistajad U. R. ja R. K. olid
2. juuni ja
3. juuni kohtuistungitele kutsutud. Tunnistaja R. K. andis kohtule teada, et tal ei ole võimalik
4. juuni ja
5. juuni
6. a kohtuistungitele ilmuda seoses tööülesannetega. Tunnistaja U. R. teatas samuti, et tal ei ole
7. juuni istungile ilmumine võimalik töökohustuste tõttu ning ka
8. juuni
9. a kohtuistungile ei ilmunud, ilmumata jätmise põhjendused on kohtule teadmata. Kohus kuulas ära kohtumenetluse poolte arvamused, kohtumenetluse pooled leidsid, et tunnistajate kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamiseks õiguslikud takistatud puuduvad ja kohus leidis, sh tuginedes menetlusökonoomia argumendile, et tunnistajate kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamine ei ole vastuolus väärteomenetluse regulatsiooniga.
10. Hinnates kaebajale tehtud etteheite põhjendatust, siis tunnistaja U. R. kinnitas oma ütlustes, et parkis oma kasutuses oleva Fortimer OÜ-le kuuluva kaubiku Fiat Scudo, reg.märk XXX Tallinnas Paldiski mnt 56 (Merimetsa Selveri) parklasse 24.01.2023 kella 15.00 ajal. Sõidukil kahjustusi ei olnud. Umbes paarkümmend minutit hiljem, so ca 15.20-15.25 ajal tuli kauplusest ning tema juurde tulid inimesed, kes ütlesid, et üks sõiduauto oli sõitnud tema pargitud kaubikule otsa ning sõiduk oli liikunud teise kohta. Samuti näidati talle kaubikule otsa sõitnud juhti, kes oli eemal. Tunnistaja ütluste kohaselt läks ta tema juurde ning ütles, et ta sõitis tema autole otsa ning tuleks politsei kutsuda. Juht vastas tunnistaja U. R.le, et klaarime ära. Tunnistaja ütluste kohaselt tundus juht veidi imelik, ei oska sajaprotsendiliselt öelda, kas ta oli joobes või mitte. Juht oli meesterahvas, rääkis nii vene kui eesti keeles, välimuselt keskmist kasvu, vanust ei oska öelda, pigem vanem. Tunnistaja vaatas tema autot, millel oli kahjustatud esiosa, esimene reg.märk puudus. Tunnistaja avastas selle 3 4-23-1512 reg.märgi oma kaubiku esiosalt. Reg.märk oli XXX, auto ise oli tumedam, värvi täpselt ei tea. Peale vestlust liiklusõnnetuse põhjustanud juht tõmbas ukse kinni ning sõitis ära. R., kes juhtunut nägi, andis tunnistajale ka oma telefoninumbri. Tunnistaja sõidukil on kahjustatud esimene põrkelaud, reg.märk ja selle alus, alumine võre.
11. Tunnistaja U. R.ga ühetaolisi ütlusi andis ka tunnistaja R. K., kes kinnitas oma ütlustes, et 24.01.2023 kella 16.00 paiku viibis ta Merimetsa Selveri parklas. Hakkas poodi sisenema kui kuulis seljataga pauku. Keeras ja nägi kuidas pargitud valget värvi kaubiku taga (väga lähedal) seisis tumedat värvi Kia Opirus, mille juhikohal oli vanem meesterahvas, kes vaatas enda ette, et mis juhtunud oli ja siis mõne hetke pärast hakkas tagurdama ja sõitis parkla teise otsa ja parkis sinna auto ning läks poodi. Tunnistaja R. K. läks vaatama Kia reg.märki, mida eespool ei olnud. Tunnistaja vaatas reg.märgi tagantpoolt ja samal ajal helistas nr-le
12. Edastas sinna Kia numbrimärgi. Läks kaubiku juurde. Nägi, et kaubiku esistange oli kahjustatud ja stange sees oli näha Kia Opiruse reg.märk. Samal ajal kui tunnistaja rääkis 112, tuli kaubiku juht, kellele rääkis juhtunust. Tunnistaja ütles, et jäägu ta kohapeale, politsei on teel. Nägi Kia juhti poest väljumas ja nad läksid koos kaubiku juhiga Kia juurde. Kia juht istus autosse, uks oli tal veel lahti kui kaubiku juht küsis/ ütles midagi talle. Kia juht käivitas auto, tunnistaja R. K. ütles talle, et „oota sa oled ju purjus, tegid avarii ja politsei on kohale kutsutud“. Tunnistaja ütluste kohaselt pani Kia juht ukse kinni ja sõitis ära. Kia juht tundus olema joobes, kuna ta kõnnak oli taaruv, silmavaade ekslev. Tunnistaja helistas teist korda nr-le 112, et öelda, et isik lahkus.
13. Mis puudutab tunnistajate Uno R. ja R. K. ütluste usaldusväärsust, siis tõendite kogumis hindamise tulemina ei tuvasta kohus asjaolusid, mis tõstataks kahtlusi tunnistajate ütluste usaldusväärsuse kohta. Nende antud ütlused on kooskõlas dokumentaalsete tõenditega. Aset leidnu on talletatud ka sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevale skeemile ning fotodele. Selle kohaselt leidis liiklusõnnetus aset 24.01.2023 kell 15:23 Tallinnas Paldiski mnt 56 juures koordinaatidel x6588200 ja y
14. Õnnetuse liigiks on protokolli kohaselt kokkupõrge seisva sõidukiga. Samuti on protokollis märge selle kohta, et tegemist oli parklaga ja, et õnnetuses osales 2 sõidukit. Üheks liiklusõnnetuses osalejaks oli U. R. pargitud sõiduk Fiat Scudo, reg.märk XXX, mille omandiõigus kuulub Fortimer OÜ-le; teiseks osalejaks oli T. S.i juhitud sõiduk Kia Opirus reg nr-ga XXX. Sõidukil Fiat Scudo, reg.märk XXX tuvastati kahjustatud esistange ja esimene reg.märk. Sõidukil Kia Opirus reg nr-ga XXX sai kahjustada esiosa ja eraldus esimene reg.märk. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluva skeemi kohasel on sõiduauto Kia sõitis vastu pargitud sõidukit Fiat ning lahkus sündmuskohalt. Nimetatud Fiat Scudo, reg.märk XXX vigastused kajastuvad ka elektroonilisele andmekandjale talletatud fotodelt. Fotodelt nähtuv haakub ka tunnistajate R. K. ja U. R. ütlustega, mille kohaselt liiklusõnnetuse tagajärjel eraldus Kia Opiruselt reg nr XXX Fiat Scudo, reg.märk XXX esistange vahele.
15. Eelnevas alapunktis toodu leiab kinnitust ka elektroonilise andmekandja videosalvestiselt ja Merimetsa Selveri turvakaamera 06.03.2023 salvestise vaatlusprotokolli kantud teabest, kus kaamerapildi vaateväljas on parkla. Salvestise nimega K021 Merimetsa, mis algab 24.01.2023 kell 15.54.59 on 22 min ja 50 sekundil näha kaamerapildi vasakpoolses osas, kuidas valget värvi kaubik sõidab vabale parkimiskohale. Juhikohalt väljub meesterahvas, kes lahkub sõiduki juurest. Salvestise 28 min 28 sekundil on näha sõitmas tumedat värvi, ümara kujuga esituledega sõidukit, mis keerab 22 min 50 sekundil eelmainitud kaubiku ees asuvale vabale parkimiskohale. Sõiduk seisatab hetke ja sõidab siis esiosaga vatsu pargitud kaubiku esiosa. Kokkupõrke tagajärjel kaubik liigub edasi-tagasi. Peale kokkupõrget tume sõiduk tagurdab ja sõidab edasi, parkides sõiduki 4 4-23-1512 teisele, eemal asuvale vabale parkimiskohale. Teisel salvestisel nimega K 103 Merimetsa, mis algab 24.01.2023 kell 15.54.59 on kaamerapildi vaateväljas parkla teiselt poolt. Kaamerapildi ülaosas paremal pool on näha, kuidas salvestise 28 min 55 sekundil valget värvi kaubik liigub hetkeks edasitagasi. Eelmise salvestise vaatluses kirjeldatud tume sõiduk sõidab vabale parkimiskohale. Sellest väljub meesterahvas, kes kannab tumedat jopet, mille kapuutsil on karvane äär. Meesterahvas on heledate juustega ning ta lahkub sõiduki juurest, suundudes Merimetsa Selveri hoonesse.
16. Lisaks tunnistajatele kinnitavad asjaolu, et sõiduautot Kia Opiruselt reg nr XXX juhtinud isikuks ja 24.01.2023 kella 16.00 paiku Tallinnas Merimetsa Selveri juures liiklusõnnetuse põhjustanud isikuks oli T. S., ka äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt tundis R. K. menetlusaluse isiku talle esitatud fotode seast ära. 13.

§ 2

p 32 järgi on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju. Väärteoasjas on tunnistaja Uno R. ütlustega tõendatud, et tema kasutuses olnud auto Fiat Scudo, reg.märk XXX oli enne kokkupõrget korras, kahjustusi seal ei olnud. Tema antud ütlused on kooskõlas 24.01.2023 sündmuskoha vaatlusprotokolli talletatud teabega. See teave kinnitab, et kokkupõrke järgselt oli sõiduki Fiat Scudo, reg.märk XXX esistange kahjustatud, alumise iluvõre vasakpoolne osa kinnitusest lahti, reg.nr kõverdunud ning esistange alumise osas sees asub reg.nr XXX. Sõiduki Fiat Scudo, reg.märk XXX kahjustusi ja reg.nr XXX paiknemist annab lisaks U.R. ja R. K. avaldatule visuaalselt tajutaval kujul edasi ka liiklusõnnetuse aktivaatlusprotokolli lisaks olev elektrooniline teabekandja seal paiknevate fotodega. 14. Kohus nõustub menetlusaluse isiku kaitsja jurist A. Junti avaldatud seisukohaga selles, et varalisest kahjust saab rääkida siis, kui see on hinnatav ja see suurus on tuvastatav. Esmalt märgib kohus, et varaline kahju on fikseeritud fotode ja vaatlusprotokollidega. Kuid ka kohtuliku uurimise käigus tegi kohus päringu kindlustusettevõtetesse ERGO Insurance SE. Käesolevas väärteoasja menetluse raames on ERGO Insurance SE kinnitanud, et seoses 24.01.2023 toimunud liiklusõnnetusega kuulub lähiajal väljamaksmisele ettevõttele Fortimer OÜ summa 305,13 eurot. T. S. ei ole kindlustusettevõte ERGO Insurance SE sõnul nende poole pöördunud. Seega on tegemist liiklusõnnetusega

§ 2

p 32 mõttes, kuivõrd kokkupõrke tulemusena tekitati varaline kahju liiklusõnnetuses osalenud sõiduki Fiat Scudo, reg.märk XXX omanikule. 15. Kaebaja ja tema kaitsja on esitanud kahtluse, et sõidukite kliirensite kõrguse tõttu on Kia Opiruse reg nr XXX sattumine Fiat Scudo esivõre taha küsitav. Kohtu hinnangul puudub põhjus kaheldav, et autode esistangede kokkupõrke ajal Kia Opiruse reg nr XXX eemaldus numbrialuse küljest ja kukkus Fiat Scudo esistange võre vahele. Liiklusõnnetuse akti-vaatlusprotokolli lisaks olevatelt fotodelt (IMG_9188, IMG_9187, IMG_9189) nähtub selgelt, et kokkupõrge on olnud piisavalt tugev, et Kia Opirus on Fiat Scudo tekitanud kahjustuse, mille tagajärjel on Fiat Scudo esistange võre nihkunud märgatavalt sissepoole. Seega toob see kaasa järelduse, et just sel viisil kontakteerumisega Kia Opiruse reg nr XXX sõiduki küljest eemaldus ja Fiat Scudo esistange võre taha sattuski. 16.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamise või teisele isikule ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud

§ 16

lg 1 sätestatud nõude rikkumist.

§ 16

lg 1 sätestab liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Seega oleks 5 4-23-1512 menetlusalune isik pidanud mootorsõiduki juhtimisel olema hoolas ja enne parkimist veenduma valitud liikumistrajektoori sobilikkuses, ning selles et ta ei kahjustaks teisi pargitud sõidukeid. Kohus leiab, et just menetlusaluse isiku poolt liiklusnõude eiramine põhjustas liiklusõnnetuse ning liiklusnõude kohasel täitmisel oleks olnud liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Arvestades asjaoluga, et menetlusalune isik sõitis vastu pargitud sõidukit Fiat Scudo, on liiklusnõude eiramine ette heidetav vaid menetlusalusele isikule. T. S. ei hoidunud oma käitumises kõigest, mis võis kahjustada vara, millega ta rikkus ka

§ 16lg 1 nõudeid.

Juhul, kui T. S. oleks eelviidatud nõuet järginud, oleks kokkupõrge pargitud sõidukiga olnud välistatud, nagu oleks olnud välistatud ka kahju tekkimine. 17. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus asub seisukohale, et T. S. pani temale etteheidetava

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna juhtides mootorsõidukit ei hoidunud ta kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ja sõitis vastu pargitud sõidukit Fiat Scudo, reg.märk XXX ning põhjustas oma tegevusega põhjustas varalise kahju Fortimer OÜ-le. Menetlusalune isik ei olnud piisavalt hoolas, kuid kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et tema tegevus võib kaasa tuua teise isiku vara kahjustamise. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, T. S. on täitnud

§ 223lg 1 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 18. Lisaks eeltoodule heidetakse T. S.ile ette seda, et ta pärast liiklusõnnetuse põhjustamist ja varalise kahju tekitamist Fortimer OÜ-le lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellise tegevusega rikkus T. S.

§ 169

lg 4 p-de 4 ja 5 ning

§ 169

lg 5 nõudeid ja pani toime

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

19.

§ 236

lg 1 järgi on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik.

§ 169

lg 5 kohustab isikut liiklusõnnetusest teavitama, varalise kahju saaja ei ole teada.

§ 169

lg 4 p-de 4 ja 5 kohaselt ei pea liiklusõnnetusest politseile teada andma, kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

1. Kohus tuvastas eelnevalt, et T. S. põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas varalist kahju Fortimer OÜ-le. Varalise kahju tekkimine on tõendatud vaatlusprotokollide, sellele lisatud fotodega (elektroonilised andmekandjad), ent ka liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki kasutaja ütlustega ja ERGO Insurance SE 02.06.2023 teatega, et seoses 24.01.2023 toimunud liiklusõnnetusega kuulub väljamaksmisele ettevõttele Fortimer OÜ summa 305,13 eurot. Liiklusõnnetuse toimumine ja asjaolu, et süüdlane sündmuskohalt lahkus, leiab tõendamist tunnistajate U.R. ja R. K. ütlusega.
2. Tuginedes R. K. ütlustele on kohus seisukohal, et T. S. pidi avarii toimumisest aru saama. R. K. avaldas, et sõidukite kokkupõrge põhjustas heli s.o paugu, mis tema tähelepanu köitis, teda vaatama ja reageerima sundis ning nägi, kuidas valget värvi kaubiku taga oli tumedat värvi Kia Opirus, mille juht vanem meesterahvas vaatas enda ette, et mis oli juhtunud.
3. Seega kõnelevad tunnistaja ütlused sellest, et sõidukite kokkupõrke puhul ei saa rääkida väikesemat laadi teise sõiduki riivamisest, vaid kõneleda tuleb sellise intensiivsusega kokkupõrkest, 6 4-23-1512 mis on sõidukis viibijatele selgelt tuntav/tajutav. Kuna R. K. ütlustest nähtub seegi, et peale vaatamist, et mis juhtunut hakkas Kia Opiruse juht mõne hetke pärast tagurdama ja sõitis edasi parkla teise otsa ja parkis enda auto sinna ning läks seejärel poodi. Kui Kia Opiruse juht poest väljus, läksid kaubiku juht ja tunnistaja R. K. koos Kia juurde. Kia juht istus autosse, sõiduki uks oli lahti ja toimus vestlus Kia juhi ja kaubiku juhi vahel, mille käigus teavitati T. S.i sõnaliselt, et ta oli põhjustanud otsasõidu. Peale seda Kia juht käivitas auto ja tõmbas ukse kinni ning sõitis ära. Kuna T. S. avaldas kohtumenetluses, et ei kinnita ega ka eita enda seotust menetluse esemeks oleva sündmusega, siis asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine on toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi. St menetlusalune isik sai aru, et tema juhitud sõiduk põrkas kokku teise pargitud sõidukiga, sõidukitele tekkisid kahjustused ja kahjustada saanud pargitud sõiduki (Fiat Scudo) omanik oli talle teadmata. Sellistel asjaoludel tuleb liiklusõnnetusest kohe politseile edasiste juhiste saamiseks teatada, mida T. S. aga ei teinud. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et T. S. on täitnud

§ 236lg 1 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.
2. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik T. S. on toime pannud kaks eraldiseisvat väärtegu KarS § 63 lg 3 mõttes. Vastavalt KarS § 63 lg-le 3, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Seega tuleb T. S.ile kohaldada karistust nii

§ 223lg-s 1 kui ka § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest.

25. Kohus nõustub menetlejaga selles, et T. S.i puhul puuduvad nii

§ 223

lg 1 kui ka

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritavates tegudes karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. 26.

§ 223

lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja määras T. S.ile karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Tegemist on sanktsioonimääraga, mis on sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksem määr. Kohus leiab, et arvestades T. S.ile süüks arvatava teo sisu, vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, sh sõidukitele tekitatud kahju ulatust. T. S.il on kehtiv kriminaalkaristus liiklusalase rikkumise (korduvalt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) toimepanemise eest (vt karistusregistri õiend). Seega pole kohtuväline menetleja T. S.ile karistuse määramisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Eeltoodust tulenevalt jääb karistus muutmata. 27.

§ 236

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 125 trahviühikut ehk 500 eurot, s.o sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Ka

§ 236lg 1 alusel määratud karistuse puhul leiab kohus, et T.

S.ile karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse 7 4-23-1512 väärteo toimepanemise asjaolusid, samuti asjaolu, et T. S.il on kehtiv kriminaalkaristus. Eeltoodust tulenevalt jääb ka

§ 236lg 1 alusel määratud karistus muutmata.

28. Seega on kohtuväline menetleja mõlema teo eest põhikaristuseks määranud rahatrahvi, mis jääb mõlemal juhul alla sanktsiooni keskmise ning arvestades kohtupraktikas omaksvõetud arusaamu ei näe kohus võimalust ja vajadust põhikaristuste revideerimiseks. Samas sündmuskohalt lahkumine pärast liiklusõnnetuse toimumist ilma politseid teavitamata on alati tahtlik tegu ning selles osas on kaebaja süü kohtu arvates keskmisest suurem. Liiklusõnnetuse toimumise korral tuleb jääda sündmuskohale, see on õnnetuse puhul kõige olulisem juhi kohustus (sh ka inimlikus plaanis) ja süü korral tuleb võtta vastutus. Kohtuväline menetleja on korrektselt viidanud, et T. S. on kehtiv kriminaalkaristus liiklusalase rikkumise toimepanemise eest. Arvestades kaebaja suhtumist ja varasemat karistust ei ole kohus veendunud, et T. S.i õiguskuulekuse tagamist ei ole võimalik saavutada vaid rahatrahvi mõistmisega ning tema liikluskäitumisele on vajadus reageerida ka lisakaristuse kohaldamisega

§ 236lg 2 alusel. 29. Kohus märgib, et Kar

S § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Kaitsja on esitanud kohtule T. S.i avalduse oma tervislikust seisundist ja transpordist, mille kohaselt on T. S.il liikumispiirangud, mis on tingitud

1. aastal juhtunud seljakahjustusest ja vanusega seotud põlveliigese kulumisest. Kohus juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (edaspidi PISTS) § 2 lg 1 kohaselt on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise ja psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel ning kohtul tuleb välja selgitada, kas isikul on tuvastatud liikumispuue kooskõlas PISTS-ga ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. PISTS § 23 lg 1 kohaselt tuvastab puude raskusastme ja lisakulud Sotsiaalkindlustusamet, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinuid isikuid. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole T. S.il tuvastatud liikumispuuet kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning on üksnes esitatud T. S.i enda koostatud terviseseisundi kirjeldus, millest nähtuvalt on T. S.il käimisega raskusi, ei ole T. S.il tuvastatud liikumispuuet KarS § 50 lg 2 mõttes ning seega KarS § 50 lg-st 2 tulenevat juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Ka ei ole kohased väited, et sõiduvahendi kasutamine T. S.i puhul on möödapääsmatu, sest lähim pood on 20 km ja arstiabi 35 km kaugusel, tema abikaasal juhtimisõigus puudub ja kaasabi osutatakse terviseprobleemidega pagulasele, keda on vaja transportida. Kohus siinkohal märgib, et võimalik on kasutada alternatiivseid lahendusi nagu ühistransport, samuti pakub Hiiumaa vald nii puudega kui ka eakatele inimestele sotsiaaltransporditeenust (vt https://vald.hiiumaa.ee/sotsiaaltransport). Kohus ei pea põhjatuks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse osas põhjusel, et T. S. pakub vabatahtlikku hooldust ja abi puudega inimesele. Esmalt on tegemist vabatahtliku abi pakkumisega ja kui T. S. ei saa mingil põhjusel vabatahtliku hoolduse ja abi osutamisega enam jätkata, võtab selle kohustuse üle kohalik omavalitsus või riik.
2. Kokkuvõtlikult kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud ja tuleb rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristuse sanktsiooni alammääras 3 kuuks.
3. Kuna kohus jätab vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusus muutmata ja tühistamata, siis tuleb T. S.il vaidlustatud otsusega mõistetud rahatrahvid kokku 225 trahviühikut, s.o summas 900 8 4-23-1512 eurot, tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri
4. Kohus selgitab tuginedes VTMS § 204 lg-le 3, et juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahalisi kohustusi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 3 kuud hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumise päevast.

§ 127

kohaselt tuleb kaebajal oma juhiluba viia hoiule Transpordiametisse 5 tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Väärteoasjas on asitõendiks toimikus asuvad elektroonilised andmekandjad (DVD-plaadid). Kooskõlas VTMS §-ga 2 ja KrMS § 126 lg 3 p-ga 1 määrab kohus andmekandjad jätta väärteotoimikusse. Samuti on asitõendiks sündmuskohalt kaasa võetud numbrimärk XXX, mis tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel T. S.ile.
2. T. S.i kaitsja esitas maakohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale väärteomenetluses makstud 2 320 eurot käibemaksuta (arve nr 00623 summas 480 eurot; arve nr 00723 summas 480 eurot, arve nr 00823 summas 320 eurot, arve nr 001123 summas 240 eurot, arve nr 001423 summas 480 eurot ja arve nr 001523 summas 320 eurot,). Kuna kohus jätab T. S.i kaitsja kaebuse rahuldamata, sh taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks rahuldamata, siis jääb menetluses tekkinud õigusabikulu VTMS § 2 ja § 38 lg 1 ning KrMS § 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p 1 ning KrMS § 180 lg 1 alusel menetlusaluse isiku T. S.i enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9