Obsah (9)

§ 436§ 230§ 277§ 442§ 236§ 122§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2022.a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-21-1462 Tsiviilasi VIP Ho

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete 2 tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 01.07.2021.a kohtumääruses (t/l 90-92).

1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kooskõlas AÕS § 82 lg 1 peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 80 järgi esitatava nõude aluseks on järgmised asjaolud: a. asja kirjeldus; b. asjaolud, millest nähtub, et asi on kostja valduses; c. asjaolud, millest nähtub, et kostja valduses olev asi kuulub hagejale.
2. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja vara omastamisega tekitatud kahju hüvitamiseks 44 500 eurot põhjusel, et vara hagejale ei tagastatud ning on müüdud enampakkumisel. Hagejale kuuluv vara on väidetavalt järgmises koosseisus:
3. Lintsaag maksumusega 4500 eurot
4. Keevitusaparaat „Linkoln“ 2 tükki maksumusega 4400 eurot
5. Puurmasin maksumusega 2500 eurot
6. Painutuspink „Tapko“ maksumusega 2100 eurot
7. Montaažilauad - 3 tükki maksumusega 1500 eurot
8. Painutuspink „НАК0“ maksumusega 20000 eurot
9. Kahveltõstuk maksumusega 5000 eurot
10. Giljotiin ARBOGA maksumusega 4500 eurot
11. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagis osundatud asjad (vaata kohtuotsuse punkt 6) kuuluvad hagejale. Samuti on pooled erimeelt selles, kas kostja on hagejale kahju tekitanud.
12. Hageja nõude rahuldamiseks peab hageja esmalt tõendama, et asjad on kostja valduses ja kostja valduses olevad asjad kuuluvad hagejale (hageja omandiõigust asjadele). Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et kostjal puudub tõendamiskoormis st kohustus tõendada, et asjad ei ole kostja valduses ning et asjad ei kuulu hagejale. Kohtu hinnangul ei kinnita hageja hagis loetletud asjade nimekiri tõendamist vajavat asjaolu, et vaidlusalused asjad on/olid kostja valduses.
13. Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub kinnistu – tootmismaa asukohaga xxx(t/l 152153). Kostja ja OÜ M vahel on 20.12.2017.a sõlmitud üürileping eelpool nimetatud aadressil asuvas hoones paikneva mitteeluruumi üldpinnaga 964,4 m² üürimiseks (t/l 100104). 25.11.2020.a teatega on kostja teatanud OÜ-le M, et teostab pandiõigust kinnisasjal asuvatele vallasasjadele, kuivõrd viimasel on kostja ees tekkinud üüritasu ja kõrvalkulude võlgnevus kokku summas 28 554 eurot. OÜ M seaduslik esindaja on antud teate saanud isiklikult kätte allkirja vastu 25.11.2020.a (t/l 105).
14. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 305 lg 1 järgi on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. VÕS § 305 lg 3 kohaselt üürileandja pandiõigusele eelnevad kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule. 3
15. Riigikohus on
16. märts 2008.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-8-08 punktis 12 selgitanud, et kooskõlas AÕS § 90 lg 1 loetakse vallasasja valdaja asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Sellest järeldub, et üürileandja võib eeldada, et kõik üürniku valduses olevad vallasasjad kuuluvad üürnikule.
17. Kohtule esitatu kohaselt on kostja 23.03.2021.a OÜ-le M teatanud, et viimase panditud vara müüakse avalikul enamapakkumisel (t/l 106) ning enampkkumisele pandi järmised asjad: 1) väikevahendid tervikvarana, 2) televiisor, printer, koopiamasin jm, 3) survepesur, vee ja tolmuimeja, 4) soojapuhur, elektriradiaator; kaablid, 5) akutrell, valgusmõõtja jm, 6) elektrikapp, kompressor, laadija, 7) segumikser, 8) puurpink Milwaukee M18FMDP, 9) järkamissaag, painutusseade, frees, 10) elektri ja akutööristad, 11) metalli töötlemise masin Grandsax 100, 12) CNC pink, 13) puurpink, 14) metalli töötlemise masin TAPCO PRO-III-C, 15) metalli lintsaag Bomar 275.23DG, 16) puurpink WOODEC XW019(ZQJ4119K), 17) lint- ja ketaslihvimismasin WOOTEC, 18) gaasikeevitus agregaat 355c PRO, 199 gaasikeevitus agregaat LINCON 255c, 20) keevitusagregaat MILLER ST44, 21) keevitusagregaat MILLER BLU-PAK 45, 22) generaator LAUNTOP LT390, 23) rauast laud ja jalad, 24) tõstuk Toyota 02-FD30 (t/l 107-142). Seega ei kattu enampakkumisele pandud asjade nimekiri hagetava vara koosseisuga. Kohus nõustub kostjaga selles, et kui hageja väidab, et enampakkumisel müüdi tema vara, siis tulnuks hagejal esmalt viidata, milline enapakkumise kuulutuses märgitud vara kuulub talle ning seejärel tõendada, et vara omanik on hageja. Seda antud juhul hageja teinud ei ole.
18. Hageja arvates tõendab hagetava vara omandiõigust 26.01.2017.a seadmete rendileping nr. 01/01-2017/VH, 26.01.2017.a akt seadmete üleandmise kohta, milliste kohaselt on hageja andnud OÜ-le M ajutiseks kasutamiseks seadmeid kogumaksumusega 47 100 eurot (t/l 911), 26.01.2017.a täiendav kokkulepe, 07.12.2016.a tasaarvestuse akt võlgnevuse summas 34 308,90 euro kustutamiseks (t/l 12, 13) ning 18.12.2020.a tõend vara arvele võtmise kohta (t/l 8). Kohus antud hageja arvamusega ei nõustu järgmistel põhjendustel.
19. Kostja on eelpool loetletud hageja tõendid vaidlustanud kooskõlas

§ 277lg 1 põhjusel, et tõenäoliselt on need võltsitud käesoleva vaidluse tarbeks.

Selle kahtluse kinnituseks on kostja toonud kohtu ette asjalu, et hageja ning OÜ M on seotud isikud.

1. Hageja juhatuse liige ja osanik J. K. (t/l 143-144) oli kuni 21.05.2019.a OÜ M juhatuse liige (t/l 145-146). OÜ M osanik oli kuni 01.06.2021.a OÜ X (t/l 146), mille juhatuse liige ja osanik on J. K. (t/l 147-148). Seega on hageja ja OÜ M seotud isikud (t/l 149-150), mistõttu nende huvid kattuvad. Sellest tulenevalt ei oma kohtu arvates tõenduslikku kaalu hageja poolt kohtule esitatud ning kohtuotsuse punktis 13 loetletud dokumendid.
2. Kostja on kogu asja kohtulikul arutamisel juhtinud tähelepanu sellele, et kõik hageja poolt esitatud dokumendid on allkirjastamata (t/l 97). Hageja on hagis märkinud, et lisa sisaldab dokumentide tõlkeid vene keelest eesti keelde ning originaalid esitatakse kohtu või kostja nõudmisel (t/l 5). Vaatamata sellele, et kostja tõendid vaidustas, ei ole hageja ärakirju originaaldokumentidest kohtule esitanud. Samas on kohus seisukohal, et antud dokumentide alusel ei saa hageja oma omandiõigusele tugineda.
3. Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu ka kohtule esitatud kindlustuspoliisidele, milliste kohaselt on hageja sõlminud ja tasunud kindlustusmakseid seoses xxx asuva tootmishoone, inventari ja kaubaga (t/l 14-22, 23-32). Samuti on esitatud K OÜ kinnitus, et kindlustuskohas asuvad seadmed kuuluvad hagejale (t/l 42). Kohus on seisukohal, et ei kindlustuspoliisid ega nende tasumist tõendavad maksekorraldused ei tõenda hagetava vara kuulumist hagejale. Samuti ei saa kindlustusmaakler kinnitada hagejale vara kuulumist.
4. Kohus märgib ka, et eelpool nimetatud aadressil asuv kinnisasi kuulub hagejale (t/l 150). OÜ M on kostjaga sõlminud üürilepingu ruumide rentimiseks aadressil xxx(t/l 100-104, 152-153). Tegemist on erinevate kinnistutega ning hageja vara kindlustamine ei oma 4 puutumust hagetava varaga.
5. Hageja on esitanud kohtule 2016.a arveid, millede alusel hageja väidab, et tal oli nõue, mida ta väidetavalt tasaarvestas OÜ-ga M. Samas ei kattu tasaarvestuse kokkuleppes märgitud arvete numbrid 16478, 16628, 16641, 16647, 16854 kohtule esitatud arvetel olevate numbritega (t/l 13). Kohtule on hageja esitanud arved numbritega 16221, 16325, 16207, 16419, 16375, 16199, 16331, 16136, 16274, 16061, 16256, 16026 (t/l 35-40). Samuti on kõikidel viidatud arvetel märge, et nõue on loovutatud Swedbank Liising ASile (t/l 35-40). Seega ei tõenda esitatud arved, et hagejal oli nõue OÜ M vastu.
6. Lisaks ei nähtu kohtule esitatud OÜ M 2016.a majandusaasta aruandest, et OÜ M kohustused oleks 2016.a vähenenud võrreldes 2015.a (t/l 154-158). Vastupidi OÜ M kohustused on 2016.a. suurenenud.
7. Hageja on esitanud kohtule X OY 25.04.2016.a arve hagejale summas 1500 eurot ning X OY 25.1.2017.a arve hagejale summas 4500 eurot (t/l 44) koos maksekorraldustega (t/l 43, 44). Kohus märgib, et tegemist on osaliselt eksitavate tõenditega.
8. Nimelt sisaldab 25.01.2017.a arve kogusummas 4500 eurot ka transporditasu („kuljetus“ soome keeles) Nurmijärvi – Rajamäki ja ladustamist Rajamäellä („säilytys“ soome keeles) summas 500 eurot. Arve on hageja poolt tasutud 27.02.2017.a (t/l 44 pöördel). Samas on hageja väidetavalt juba 26.01.2017.a selle seadme Patikal OÜ-le M üle andnud (t/l 11). Kohus märgib, et siin on erinevus ka hinnas, kuivõrd arvel on toote hinnaks 4000 eurot, millele lisandus transpordi- ja laokulu summas 500 eurot. Seega ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga. Samas ei ole hageja tõendanud, et need seadmed on/olid kostja valduses.
9. Lisaks on hageja oma nõudes kostja vastu tuginenud Riigikohtu
10. märts 2008.a kohtuotsusele kohtuasjas nr 3-2-1-8-08 punkt
11. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja viide kohtupraktikale asjakohane, kuivõrd viidatud kohtuotsuses on selgitatud, et üürileandja pandiõigus saab lõppeda üksnes siis, kui üürileandja saab üürilepingu kehtivuse ajal teada, et asjad ei kuulu üürnikule. Antud juhul on üürileping lõppenud OÜga M 30.11.2020.a vastavalt kostjaga sõlmitud lepingu punktile 6.1 ja 6.2 (t/l 102).
12. Sellest, et kostja kavatseb kasutada VÕS § 305 lg 1 tulenevat pandiõigust kinnisasjal asuvale vallasvarale on teavitatud OÜ M 25.11.2020.a (t/l 105). Ka teate kätte saamisel ei ole üürnik märkinud, et vara kuulub kolmandale isikule (t/l 105 pöördel). Seega tõendamata on, et hageja oleks kostjat üürilepingu kestel teavitanud, et üüritud ruumides asub hagetav vara.
13. Ka kohtule esitatud hageja kirjast kostjale nähtub, et kiri on kostjale adresseeritud 29.12.2020.a (t/l 7). Seega on hageja vastavad väited esitanud kostjale peale üürilepingu lõppemist ning üürileandja pandiõiguse teostamisest teavitamist. Samas on kohus seisukohal, et olukorras, kus isiku vara asub teise isiku ruumides peab vara omanik olema ise hoolas ja teavitama sellest aegsasti üürileandajat. Seda enam olukorras, kus väidetavalt on vara ajutiseks kasutamiseks üle antud juba 26.01.2017.a (t/l 11) s.o enne kostjaga üürilepingu sõlmimist 20.12.2017 (t/l 104). Vastasel korral võib pandiõiguse teostamisel alati keegi kolmas väita, et vara kuulub talle.
14. Hageja on esitanud kohtule ka fotod (t/l 46 - 52, 63 -71), kuid kohus nõustub siinkohal kostjaga, et fotodega ei ole võimalik tõendada hageja omandiõigust varale.
15. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Kohtuasjas ei ole tõendamist leidnud, et väidetavad asjad kuulusid hagejale ning need on või olid kostja valduses. Ka ei ole hageja antud juhtumil tõendanud kahjunõude suurust summas 44 500 eurot. Kostja on teostanud üüripinnal asuva vara suhtes pandiõigust kooskõlas VÕS § 305 lg
17. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 5
18. Vastavalt

§ 442

lg 5 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Hageja on esitanud kohtule taotluse kuulata tunnistajana üle M. A. . Kostja vaidleb vastavale hageja taotlusele vastu. Kooskõlas

§ 236

lg 3 peab menetlusosaline põhjendama, millise tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta tõendite kogumist taotleb. Kohus märgib, et antud juhul ei ole hageja põhistanud, mis asjaolude tõendamiseks hageja tunnistaja ülekuulamist taotleb, samuti nõustub kohus kostjaga selles, et vara omandõiguse vaidluses on tunnistaja ütlustel vähene tähtsus. Sellest tulenevalt jääb hageja taotlus rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 30.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123 ja § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 44 500 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 31.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 2970 eurot (km-ta). Hageja enda kulud õigusabile on summas 2550 eurot (t/l 186). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 220 eurot (km-ta). Kostjat esindab vandeadvokaat. Hageja antud tunnitasu määra vaidlustanud ei ole.
2. Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: tutvumine hagiga ja tõenditega (0,75 tundi), esindusõiguse teade kohtule, kirjavahetus kliendiga (0,25 tundi), esialgne analüüs, kostja vastuse koostamine, suhtlus kliendiga (0,75 tundi), kostja vastuse koostamine hagile, tõendite komplekteerimine ja esitamine (6 tundi), tutvumine hageja 22.07.2021.a ja 29.07.2021.a seisukohtadega ja vastuse koostamine (4 tundi), kostja seisukoha täiendamine ja esitamine (0,35 tundi), päring kohtule (0,10 tundi), tutvumine 17.11.2021.a kohtumäärusega, e-kiri kohtule, kliendi informeerimine (0,50 tundi), tutvumine hageja 18.11.2021.a esindaja kirjaga, kliendi informeerimine (0,30 tundi), menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine (0,50 tundi). Kokku 13,5 tundi.
3. Kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 13,5 tundi. Hageja kostja esindajakulude ajakulu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 13,5 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud menetlusdokumentidele.
4. Eeltoodu alusel kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 2970 eurot (13,5 tundi x 220 eurot) ilma käibemaksuta.
5. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6