) § 16 lg 1). Seega on kaebaja pöördumine esitatud tähtaega ületades. Kuna kaebaja viitas ka 24.08.2022 kohtumäärusele, millest kaebaja hinnangul tulenes advokaadi kohustus osutada jätkuvalt kaebajale riigi õigusabi, otsustas aukohus pöördumise läbi vaadata. Harju Maakohus rahuldas 07.09.2020 määrusega tsiviilasjas nr F-FF-FFFF kaebaja riigi õigusabi taotluse osaliselt. Kaebajale anti riigi õigusabi üksnes vandeadvokaat Q tegevuse ja sellest tuleneva võimaliku kahjunõude esitamise perspektiivi hindamiseks. Seda on Y teinud. Määrusest ei nähtu, et advokaat oleks pidanud lisaks hindama mõne teise advokaadi suhtes kahjunõude esitamise perspektiivi. Tsiviilasjas nr X-XX-XXXX tehtud kohtumäärustest ei tulenenud advokaadile kohustust kaebajale riigi õigusabi edasi osutada. Esitatud materjalist ei nähtu advokaadi asjatundmatust. Advokaat on õigusliku seisukoha kujundamisel arvestanud konkreetse nõude asjaoludega, lähtunud kehtivast seadusest ja tutvunud asjakohase kohtupraktikaga. Advokaat on enda seisukohta kaebajale kirjalikult põhistanud. See, et kaebaja ei nõustu advokaadi õigusliku hinnanguga, ei näita advokaadi asjatundmatust.
lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks.
lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Kaebaja on huvitatud isikuks
-i tähenduses, kuna esitas aukohtule kaebuse advokaadi kohta, kes osutas talle õigusabi. Seega on kaebajal kaebeõigus aukohtu otsuse halduskohtus vaidlustamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on vähe intensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebusega kaitstavate õiguste riive ei ole intensiivne. Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole advokaadi kliendi õiguste kaitseks ette nähtud õiguskaitsevahend. Selle eesmärk on, et advokatuuril oleks olemas vajalik teave advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene huvitatud isikule õigust nõuda advokaadi karistamist. Oma kohustusi rikkunud advokaadi klient saab oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses. Maakohtust hüvitise taotlemine ei eelda aukohtu poolt süüdimõistva otsuse tegemist. Seega on kaebajal kui huvitatud isikul küll õigus nõuda, et aukohus taotluse ettenähtud reegleid järgides läbi vaataks, kuid distsiplinaarsüüteo tunnuste tuvastamata jätmine või taotluse läbi vaatamata jätmine ei saa tema õigusi oluliselt rikkuda. Kaebuse läbivaatamisel saab halduskohus kontrollida advokatuuri tegevust aukohtumenetluse läbiviimisel, mitte advokaadi tegevust huvitatud isikule õigusabi osutamisel. Kohus kontrollib, 2
Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse avaldada oma seisukohti, hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Aukohus ei ole jätnud tähelepanuta kaebaja väidet, et Y selgitas talle valesti EIK-i poole pöördumise tähtaega. Aukohtu otsusest saab järeldada, et aukohus ei tegelenud selle väitega sisuliselt põhjusel, et väidetav rikkumine leidis aset enam kui kuus kuud enne seda, kui kaebaja aukohtusse pöördus (
Aukohus on võtnud seisukoha kaebaja väite osas, et Y osutas talle õigusabi kohtumäärustega määratust väiksemas ulatuses. Seega on aukohus ka selles osas järginud huvitatud isiku pöördumise menetlemise nõudeid. Aukohtu seisukoha põhjendatust ei saa kohus kontrollida. Vaidlustatud otsusest ei nähtu seega menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendust või rikkuda kaebaja menetluslikke õigusi aukohtumenetluses. Seega pole tõenäoline, et kohtus kaebuse rahuldatakse ja aukohtu otsuse tühistatakse. 6. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 19.05.2023 määrus ja võtta kaebus menetlusse või saata haldusasi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. Halduskohus pidi hindama advokaadi töö vastavust
-le ja teistele õigusaktidele, sh kontrollima, kas aukohus on õigusakte õigesti kohaldanud. Arusaamatu on halduskohtu seisukoht, et aukohus andis mõlemale poolele võimaluse esitada oma seisukohad, sest kaebajat isegi ei teavitatud advokaadi vastusest. Advokaat esitas aukohtule valeinfot, mille tõttu on kaebaja esitanud advokatuurile uue kaebuse. On selge, et advokaadil puudub motivatsioon esitada aukohtule tõest infot, sest see võib kaasa tuua järelevalvemenetluse ja distsiplinaarkaristuse. Halduskohus möönis, et aukohtu otsuse põhjendused on osaliselt puudulikud (EIK-i poole pöördumise tähtaja selgitamise osas). Seepärast ei saa väita, et kaebuse rahuldamise perspektiiv on olematu. Halduskohus ei selgitanud, kuidas maakohtu poole pöördumine tagaks kaebaja õiguste tõhusa kaitse, sest viis advokaati ei ole seni suutnud lahendada ühte täiesti tavapärast vaidlust. Advokaadi määramine riigi kulul ei tähenda, et kaebaja ka tegelikult sai õigusabi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 1), kuid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse. Halduskohus pidi kontrollima, kas kaebaja on saanud realiseerida oma õiguse esitada aukohtule taotlus ja kas aukohus on selle vastavalt pädevus-, menetlus- ja vormireeglitele läbi 3
Seega leidis halduskohus, et aukohus ei pidanudki seda asjaolu sisuliselt hindama. Isegi kui leida, et aukohtu otsus on EIK-i poole pöördumise küsimuses motiveerimispuudusega, ei ole tegemist rikkumisega, mille tõttu oleks kaebuse rahuldamine tõenäoline. 11. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 19.05.2023 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.