Obsah (8)

§ 164§ 436§ 230§ 231§ 497§ 445§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Angelina Abol Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2023, Rakvere Tsiviilasja number 2-23-4690 Tsiviilasi E. L. K. hagi R. K. vastu elati

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. kohus lahendada kirjalikus ASJAOLUD

1. E. L. K. (hageja) esitas 26.03.2023 (nõuet täpsustatud 09.04.2023) Viru Maakohtule hagiavalduse R. K. (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja taotleb kostjalt elatise miinimummääras ja tagasiulatuvalt, alates 26.03.2022, väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt kostja lubas viimati raha kanda 12.05.
2. Lapse ema küsis kostjalt 26.05.2022 raha kandmise kohta, kuid kostja ei vastanud. Alates sellest hetkest ei ole rohkem rääkinud, lapse vastu huvi ei ole tundnud. Varem kostja vahelduva eduga harva midagi andis, aga korrapäraselt ei ole kunagi last toetanud. Laps elab koos emaga. Laps ei veeda aega isaga ja isa ei käi lapsel külas. Lapse igakuised kulud on kokku 605 eurot: eluasemekulud 210 eurot, kulutused toidule, tervishoiule ja hügieenitarvetele 20 eurot, riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud kulud 125 eurot. Lapse ema sissetulekuteks on töötasu 907.98 eurot ja lapsetoetus 80 eurot. Hageja seaduslik esindaja esitas kohtule oma varalise seisundi tõendamiseks kontoväljavõtted (dtl 26-39) ja palgateatised (dtl 40-43).
3. Kostja kinnitas 25.04.2023 e-kirjas aadressilt xxxx menetlusdokumentide kättesaamist. Kostja esitas 09.05.2023 kohtule pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.-08.05.2023 ja palgateatised perioodi veebruar-aprill 2023 kohta. Kohus selgitas 30.05.2023 kirjas kostjale täiendavalt 17.04.2023 määruses (menetlusse võtmine) kostja vastusele esitatavaid sisu- ja vorminõudeid, kuid kostja ei ole kohtule käesoleva otsuse tegemiseni nõuetekohast vastust hagiavaldusele esitanud.
4. 11.07.2023 kohtuistungile ilmus üksnes hageja. Kostjale on kohtukutse saadetud 26.06.2023 e-posti aadressil xxxx, kostja kohtukutse kättesaamist ei kinnitanud. Hageja selgituse kohaselt ei ole kostja alates hagi esitamisest hagejale midagi tasunud ja hageja jääb oma nõude juurde.
5. 12.07.2023 kohtunõudes kohus selgitas pooltele veelkord elatise suuruse kujunemise aluseid. Kohus andis pooltele tähtaja soovi korral oma lõplike seisukohtade ja tõendite (sh menetluskulude nimekirjade, kui pooltel on tekkinud menetluskulud) esitamiseks kuni 11.08.2023 ja teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.08.
6. Kohtunõue on pooltele kättetoimetamise portaali vahendusel kätte toimetatud: hagejale 01.08.2023, kostjale 13.07.
7. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus, kuulanud kohtuistungile ilmunud hageja seadusliku esindaja ära ning tutvunud asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei ole

§ 436

lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib

§ 230

lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 järgi on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu 12.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13, ja 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või 2 ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu l08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Eelnevast tuleneb, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16).
2. Seoses elatise suurusega kohus selgitab, et alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 209.20 eurot (hagiavalduse esitamise hetkel 26.03.2023), mida indekseeritakse iga aasta
3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
4. aprillil. Keskmine brutopalk
5. aastal (kuni korrigeerimiseni 01.04.2023) oli 1548 eurot, alates 01.04.2023 1685 eurot. Kohus selgitab, et PKS §-ga 101 elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega (s.o eluasemele, kodusele majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile (sh turvavarustusele), haridusele (sh lasteaiale, huviharidusele), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele, jalatsitele, mänguasjadele, raamatutele, vaba aja veetmisele). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12).
6. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja seaduslik esindaja M. P. ja kostja R. K. on alaealise lapse E. L. K. vanemad (sünnitunnistus, dtl 6) ja hageja eest tasutakse lapsetoetus lapse emale (ema selgitus, dtl 12). Samuti ei ole kostja vastu vaielnud hageja väidetele, et hageja elukoht elatise nõudeperioodil (s.o vähemalt alates 26.03.2022) oli ema juures, hageja ei viibi ühtegi ööpäeva isa juures ning kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust, s.o tasudes ülalpidamist ebaregulaarselt, ebapiisavalt või jättes ülalpidamise üldse andmata. Lapsega seotud kulud on hagis esitatud nõudeperioodil kandnud lapse ema. Kohtule esitatu põhjal ei ole võimalik asuda ka eelnevast erinevale seisukohale, seega loeb kohus eelnimetatud asjaolud tuvastatuks. Kostja ei ole vastu vaielnud ka nõutava elatise suurusele. Kohtu hinnangul ei ole ilma kostja täiendavate selgitusteta vastuväite esitamise tahe ja sisu tuletatav ka kostja varalise seisundi tõendamiseks esitatud kontoväljavõtetest ja palgateatistest.
7. Kohus käsitleb esiteks hageja tagasiulatuva elatise nõuet, seejärel elatise nõuet alates hagiavalduse esitamisest 26.03.2023 ja lõpuks jagab menetluskulud. Hageja on taotlenud kostjalt 09.04.2023 hagiavalduse täpsustuse kohaselt elatise miinimummääras väljamõistmist, seega nii tagasi- kui edasiulatuva elatise nõudes.
8. Kohus selgitab, et hageja tagasiulatuva elatise nõude aluseks on PKS § 108, mille kohaselt võib kohustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on 04.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 (p 12) asunud seisukohale, et nimetatud sätte mõtteks, s.o piirates tagasiulatuva elatise nõudeõigust, on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt 3 äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades muu hulgas ka kohustatud isiku varalist seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 mõttes.
9. Kohus leiab, et hageja esitatu põhjal on hageja tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud. Hageja on kostjalt tagasiulatuva perioodi kestel kostjalt ülalpidamist nõudnud ja kostja on vaatamata lubadusele jätnud ülalpidamiskohustuse täitmata. Kohtu hinnangul ei ole kostjal alust eeldada, et hageja poolt järjepidevate uute meeldetuletuste või korduvate nõuete esitamata jätmisega ta oleks loobunud kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmise nõudest. Kostja ei ole hageja väidetele ülalpidamise mittenõuetekohase andmise kohta ja tagasiulatuva elatise nõudele vastu vaielnud.
10. Kostja poolt hagejale maksmisele kuuluv elatis miinimummääras perioodi 26.03.2022 kuni hagi esitamiseni 25.03.2023 (k.a) eest oleks PKS § 101 lg-s 3-5 sätestatut arvestatuna 2687.25 eurot (arvutamisel kasutatud elatiskalkulaatorit https://www.just.ee/elatiskalkulaator/): 1) perioodi 26.03.2022-31.03.2022 eest 41.31 eurot (elatise miinimummäär 213.44 eurot: 31 päeva x 6 päeva); 2) perioodi 01.04.2022-31.01.2023 eest 2256.40 eurot (10 kuud x elatise miinimummäär 225.64 eurot); 3) perioodi 01.02.2023-28.02.2023 eest 215.64 eurot (1 kuu x elatise miinimummäär 215.64 eurot); 4) perioodi 01.03.2023-25.03.2023 eest 173.90 eurot (elatise miinimummäär 215.64 eurot : 31 päeva x 25 päeva).
11. Kohus selgitab, et PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul põhjuseid tagasiulatuvalt nõutava elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja esitatud kontoväljavõtte (dtl 45-102) põhjal laekus kostja arveldusarvele töötasu perioodil 01.01.-08.05.2023 vahemikus 990 eurot (jaanuaris 2023) – 2813 eurot (aprillis). Kostja veebruar-aprill 2023 palgateatiste põhjal tehti kostjale töötasu väljamakseid veebruaris 2532 eurot, märtsis 2004 eurot, aprillis 3121 eurot. Kohus kontrollis kooskõlas

§ 230

lg-ga 3 (s.o tõendite kogumine kohtu algatusel lapse huve puudutavas vaidluses) töötamise registri põhjal (dtl 163-164), et kostja töötab N OÜ-s samal töökohal täistööajaga alates 18.11.2021 kuni käesoleva ajani, seega ka tagasiulatuva elatise nõude perioodil. Kohtu hinnangul võib seega eeldada, et kostja sissetulek oli ka aasta jooksul enne hagi esitamist võrreldav kostja esitatud tõenditest nähtuvaga. Rahvastikuregistri andmete (dtl 158) põhjal kostjal puuduvad teised alaealised lapsed peale hageja. Kostja ei ole välja toonud muid mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaks tagasiulatuva elatise vähendamist alla miinimummäära. Eelneva põhjal kohus leiab, et kostja majanduslik seisund oli nii tagasiulatuva elatise nõudmise perioodil kui hagi esitamise ajal piisavalt hea, et tasuda elatist vähemalt miinimummääras. Seega kohus mõistab 4 kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 26.03.2022 kuni 25.03.2023 eest välja summas 2687.25 eurot.

1. Kohus leiab, et ka edasiulatuva elatise nõue, s.o alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus on tagasiulatuva elatise nõude lahendamisel juba kaalunud elatisenõude aluseks olevaid asjaolusid, s.o ülalpidamiskohustuse nõuetekohane täitmata jätmine, lapse vajadused (mida miinimumelatise nõudmisel ei ole vaja tõendada), lapse viibimine kummagi vanema juures ja vanemate varaline seisund. Nimetatud asjaolude puhul tuvastatu on aluseks ka edasiulatuva elatisenõude lahendamisel. Kohus ei tuvastanud, et hageja viibiks kohustatud vanema, s.o kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6), mis annaks aluse väljamõistetava elatise summa vähendamiseks. Samuti ei esine ka edasiulatuva elatise nõude puhul aluseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
2. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi edasiulatuva elatise nõudes ning mõistab kostjalt alates hagi esitamisest hageja kasuks välja elatise summas 1326.59 eurot: 1) perioodi 26.03.-31.03.2023 eest 41.74 eurot (elatise miinimummäär 215.64 eurot : 31 päeva x 6 päeva); 2) 01.04.-31.07.2023 eest 1041.32 eurot (4 kuud x elatise miinimummäär 260.33 eurot); 3) 01.08-29.08.2023 (k.a) eest 243.53 eurot (elatise miinimummäär 260.33 eurot: 31 päeva x 29 päeva). Kuni otsuse tegemiseni väljaarvutatud elatisenõude suuruseks koos tagasiulatuva elatisega (2687.25 eurot) on seega elatisenõue kokku summas 4013.84 eurot.
3. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista alates 30.08.2023 kuni E. L. K.u täisealiseks saamiseni (xxxx) igakuine elatis 260.33 eurot (s.o 249.78 eurot (baassumma seisuga 01.04.2023) + 50.55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 01.04.2023) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
4. aprillil (esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus selgitab samuti, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (

§ 497

). 18.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Tulenevalt hageja soovist ja

§ 445

lg 1 sätestatust, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole xxxx Xxxx AS-is iga kuu 20. kuupäevaks selgitusega „Alimendid“. Menetluskulud 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 5