Obsah (7)

§ 414§ 429§ 269§ 427§ 432§ 425§ 4081

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8412 (16260100003) Kohtulahend Tartu Maakohtu 31.10.2016 otsus Moonika Valdre

§-dest 145, 427, 432 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras:

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2016.a. otsusega Moonika Valdrele mõistetud kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust täitmisele.
3. Tulenevalt

§ 414

lg 1 saadab kohus Moonika Valdrele pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt

§ 414

lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes

§ 429. 3.

Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, Tartu Vanglale ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele.

1. Määruse jõustumisel avalikustada arvutivõrgus üksnes määruse sissejuhatus ja resolutiivosa. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. I ASJAOLUD
2. Moonika Valdre on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 31.10.2016.a. otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõistetud talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 22.04.-24.04.2016 s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata tingimisi täielikult täitmisele kui Moonika Valdre ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid (tl 29-47). Tartu Maakohtu 30.11.2016 määrusega on täpsustatud Tartu Maakohtu 31.10.2016 otsuse resolutiivosa ning KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on kohustatud Moonika Valdret käitumiskontrolli ajal mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid (tl 189-189p).
3. Kriminaalhooldaja on 04.07.2019.a. esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Moonika Valdre kohta. Ettekandest nähtuvalt Moonika Valdre on hoidunud kõrvale kriminaalhoolduse nõuete täitmisest. Esmakohtumine toimus isikuga 22.11.2016, kus talle tutvustati õiguseid ja kohustusi. Kokku on toimunud isikuga 31 kohtumist. 01.03.2017 ei ilmunud Moonika Valdre kohtumisele ning ametnikku ei teavitanud. Samuti ei olnud telefoni teel kätte saadav. M. Valdre tuli ametniku juurde 03.01.2019 ning põhjendas registreerimiskohustuse rikkumist sellega, et tema auto läks Saaremaal katki. 05.04.2017 kohtumisel esitas tõendi, et on ennast FIEna registreerinud. 07.06.2017 määratud kohtumisele tuli 01.07.2017 põhjendades vastuvõtuaja muutmise vajadust enda ettevõtlusega. 03.08.2017 määratud kohtumisele tuli 01.08.2017 põhjendades seda kuupäevade segi ajamisega. 04.09.2017 määratud kohtumisele isik ei ilmunud. Vastuvõtt teostati 5.09.
4. Ettekannet esitavale ametnikule on aja muutmise põhjus teadmata. 06.11.2019 kohtumisele tuli hooldusalune 03.11.
5. Ettekannet esitavale ametnikule on aja muutmise põhjus teadmata. 03.01.2018 määratud kohtumisele hooldusalune ei ilmunud ning tema telefon oli välja lülitatud. Isik tuli vastuvõtule 04.01.2018 ning andis seletuse, et ajas kuupäevad segamini. 05.02.2018 kohtumisele ei ilmunud ning teatas samal päeval haigestumisest. Vastuvõtt teostati 08.02.
6. Arstitõendit hooldusalune ei esitanud. 22.02.2018 helistas hooldusaluse advokaat Mart Sikut ning uuris käitumiskontrolli varasema lõpetamise võimalusi. Advokaadile selgitati, et kuna on esinenud rikkumisi, siis varasem käitumiskontrolli lõpetamine ei ole võimalik. 06.03.2018 kohtumisel avaldas hooldusalune soovi lõpetada käitumiskontroll varasemalt. Ta oli teadlik ametniku ja advokaadi vahelisest vestlusest. Hooldusalune nõustus, et on eksinud käitumiskontrolli nõuete vastu, kuid avaldas lootust, et ametnik tuleb talle vastu ning teeb erandi. 05.04.2018 kohtumisel teostatud narkootikumide tarvitamise kontrollimisel tuvastati keelatud aine tarvitamine (kanep, rahustid ja uinutid). Hooldusalune väitis, et on tarvitanud retspetiravimeid ning edastas ametnikule ka retseptide väljavõtte. Hooldusalune toimetati ekspertiisi. 14.08.2018 saabus ekspertiisist kinnitus, et Moonika Valdre oli tarvitanud narkootilisi aineid: tsüklopropüülfentanüüli/krotonüülfentanüüli ja THC-COOH. 30.08.2019 tehti hooldusalusele kohtupoolt pandud kohustuse rikkumise eest hoiatus. 22.11.2018 kohtumisele hooldusalune ei ilmunud ning telefoni teel kätte saadav ei olnud. Hooldusalune helistas uuelt telefoni numbrilt 23.11.2018 ning teatas oma haigestumisest. 2 05.12.2018 kohtumisel esitas Moonika Valdre 03.12.2018 perearst T.T poolt väljastatud arstitõendi, et on olnud alates 15.11.2018 haige. Samal kohtumisel lepiti hooldusalusega kokku, et esitab tõendi FIEna tegutsemise kohta ja maksuvõlgnevuste puudumise kohta. Järgmise kohtumise aega kokku leppides sai hooldusalune pahaseks, kui talle ei võimaldatud ise vastuvõtuaega valida. 24.01.2019 kohtumisel esitas maksuvõla puudumise tõendi. Uuris uuesti katseaja varasema lõpetamise võimaluste kohta. Talle selgitati, et esinenud rikkumiste tõttu ei ole seda võimalust. Moonika Valdre avaldas, et ei soovi kriminaalhooldusel käia, kuna see on ebameeldiv. Ametnik küsis hooldusaluse käest kriminaalhooldusele sattumise põhjuste kohta ning sai vastuseks suitsuruumis kogemata tehtud kanepi tõttu. Kohtuotsuses on kirjeldatud kokaiini vahendamist. 05.03.2019 kohtumisel tõi hooldusalune kaasa sissetulekute ja väljaminekute kokkuvõtte ning väitis, et teeb ise oma raamatupidamist. Samuti tõstatas hooldusalune uuesti kriminaalhoolduse varasema lõpetamise teema. Ametnik tegi samal päeval päringu ning selgus, et isiku tegevus FIEna on lõpetatud 07.05.2018 juba. 21.03.2019 kohtumisele isik ei ilmunud ning ei teavitanud. Telefoni teel kätte saadav ei olnud. 22.03.2019 saabus kriminaalhooldusesindusse paberpostiga kiri, kus Moonika Valdre teavitab enda haigestumisest, tõenäoliselt grippi, ning lubab informeerida koheselt kriminaalhooldajat oma tervenemisest ning ilmuda vastuvõtule. Kontaktandmeteks oli märgitud ainult posti aadress. Ametnik helistas samal päeval hooldusaluse perearstile ning uuris väidetava haigestumise kohta. Arsti sõnul ei olnud Moonika Valdre nendega ühendust võtnud. Uus kutse vastuvõtuajaga ja arstitõendi esitamise kohustusega väljastati posti teel 11.04.
7. Vastuvõtuajaks määrati 23.04.
8. Vastuvõtupäeval saabus kriminaalhooldusesindusse taaskord paberpostiga kiri, kus Moonika Valdre teatab, et on jätkuvalt haige ning informeerib kriminaalhooldajat oma tervenemisest koheselt. Ühtegi tõendit haiguse kohta lisatud ei olnud. 07.05.2019 helistas ametnik hooldusaluse perearstile ning arst kinnitas, et
9. aasta jooksul ei ole Moonika Valdre arsti pole pöördunud. 08.05.2019 teostas ametnik kodukülastuse isiku elukohta (xxxxxxxxx xx, xxxxxxxxxx ). Majas liikumist ei paistnud ning uksele keegi vastu ei tulnud. Moonika Valdre pole allunud käitumiskontrolli nõuetele ning pole esitanud ka tõendeid, mis kinnitaks tema haigust. Kriminaalhooldusametnikul on alust arvata, et Moonika Valdre hoiab tahtlikult kriminaalhooldusest kõrvale ning teeb ettepaneku pöörata Moonika Valdre karistus täitmisele.
10. Kohtuistung 02.06.
11. Süüdimõistetu Moonika Valdre kohtuistungile ei ilmunud. Süüdimõistetu kaitsja esitas kohtule ukrainakeelse tõendi koos tõlkega selle kohta, et Moonika Valdre viibib xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx nr 2 alates 26.05.2023 diagnoosiga xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx . Samuti dokumendi selle kohta, et Moonika Valdre on kohtukutse kätte saanud ning allkirjaga dokumendi selle kohta, et Moonika Valdre on nõus, et tema tervisliku seisundi tõttu asja arutatakse ilma tema osavõtuta (tl 181-188). Kohus määras kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet arutada ilma Moonika Valdre osavõtuta

§ 269

lg 2 p 6 alusel, kuna süüdimõistetu andis kirjaliku nõusoleku asja arutamiseks ilma tema osavõtuta seoses tema halva tervisliku seisundiga (tl 181-182). Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande arutamisel esitatud taotluse juurde ja leidis, et on põhjendatud süüdimõistetule Moonika Valdrele mõistetud kandmata vangistus täitmisele pöörata. Isik on tahtlikult hoidnud kõrvale kriminaalhooldusnõuete täitmisest ja on rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopsed aineid. Moonika Valdre käitumine katseajal on takistanud kriminaalhoolduse teostamist tema üle. Kui isik ei käi kohapeal korrapäraselt registreerimistel, siis ei ole võimalik kuritegevuse riski vähendada ja vastavatel teemadel rääkida. Samuti see, et isik ilmus registreerimiskohustuse täitmisele narkootilises joobes. Sellised seisundis isik ei ole adekvaatne. 3 Süüdimõistetu kaitsja avaldas kohtuistungil, et tegemist on haige inimesega ja juba kriminaalhoolduse ajal on ta kirjutanud ja esitanud dokumente selle kohta, et ta on ravil olnud teatud perioodidel. Samuti ei ilmunud M. Valdre registreerimiskohustuse täitmisele haigestumise tõttu. Arsti poolt on kirjutatud Moonika Valdrele erinevaid ravimeid, mis sisaldavad psühhotroopseid aineid. See, kas ta tarvitas tahtlikult, ei ole päris tõsikindlat paika pandud, et ta oleks tahtlikult tarvitanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ilma arsti ettekirjutuseta. Asjaolud räägivad Moonika Valdre kasuks. Käitumiskontrollnõuet ei ole rikutud, ilmumata jäämisel on ka põhjus. Täitmisele pööramine on ennatlik, samuti on ennatlikult tehtud erakorraline ettekanne. Kaitsja palub karistust mitte pöörata täitmisele. Teadaolevalt Läti Vabariigis kriminaalmenetlus Moonika Valdre osas on veel pooleli. II KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 427

lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 427

lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 432

lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui

§ 432

lg-st 3 ei tulene teisiti.

§ 432

lg 3 kohaselt

§-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

§ 269

lg 2 p 6 kohaselt võib kriminaalasja erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta ei saa kohtulikust arutamisest pikema aja jooksul osa võtta haiguse tõttu, kuid teda on teavitatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, ta on nõus asja arutamisega tema osavõtuta ja kaitsja osalemisel ning kohus on veendunud, et süüdistatava õigusi on võimalik kaitsta tema osavõtuta kohtulikust arutamisest. 4

1. Tartu Maakohtu 31.10.2016 otsusega on Moonika Valdre süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 22.04.-24.04.2016 s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata tingimisi täielikult täitmisele kui Moonika Valdre ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Tartu Maakohtu 30.11.2016 määrusega täpsustati Tartu Maakohtu 31.10.2016 otsuse resolutiivosa ning KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustati Moonika Valdret käitumiskontrolli ajal mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
2. Erakorralise ettekande andmetel toimus Moonika Valdre suhtes kriminaalhooldus ajavahemikus 16.11.2016 – 31.10.2019 ja Moonika Valdre on katseaja vältel korduvalt rikkunud KarS § 75 lg 1 p 2 tulenevat kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt ei ilmunud M. Valdre ilma mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele järgmistel kuupäevadel: 01.03.2017, 03.01.2019, 07.06.2017, 04.09.2017, 06.11.2017, 05.02.2018, 21.03.2019, 23.04.2019 (s.o kokku kaheksal korral). Eelmärgitud kordadel kriminaalhooldusosakonda ilmumata jäämise kohta süüdimõistetul mõjuva põhjuse olemasolu kohta tõendit esitada ei olnud. M. Valdre on esitanud kriminaalhooldajale arstitõendi haigestumise kohta ühel korral s.o ajavahemiku kohta 15.11.2018-03.12.2018 (tl 11).
3. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt 08.05.2019.a. ebaõnnestus kriminaalhooldusametniku kodukülastus Moonika Valdre elukohta xxxxxxxxx xx xx, xxxxxxxxxx , kuna M. Valdret kodus ei olnud. Samuti nähtub 03.10.2019 kohtuistungi protokollist (tl 27-28), et M. Valdre ka 03.10.2019 oma elukohas ei viibinud ja on lahkunud Eesti Vabariigist Läti Vabariiki ning kriminaalhooldusametnikul puuduvad andmed Moonika Valdre tegeliku asukoha kohta.
4. Samuti on Moonika Valdre rikkunud KarS § 75 lg 2 p 21 tulenevat kohustust, mille kohaselt Moonika Valdre oli kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Erakorralise ettekande ja alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt on 05.04.2018 teostatud Moonika Valdrele narkootikumide tarvitamise kontroll ja tuvastati tal keelatud aine tarvitamise (kanep, rahustid ja uinutid) tunnused. M. Valdre väitis, et on tarvitanud retspetiravimeid ning edastas ametnikule ka retseptide väljavõtte. Hooldusalune toimetati ekspertiisi. 14.08.2018 saabus ekspertiisist kinnitus, et Moonika Valdre oli tarvitanud narkootilisi aineid: tsüklopropüülfentanüüli/krotonüülfentanüüli ja THC-COOH (tl 3-9). Nimetatud rikkumise eest on kriminaalhooldusametnik Moonika Valdret 30.08.2019 kirjalikult hoiatanud (tl 10).
5. Kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetul on kohustus korraldada oma elu nii, et kriminaalhoolduse nõuded oleksid korrektselt täidetud ja tal tuleb valida erinevate käitumisvariantide vahel selline, mis ei takista kriminaalhooldust. Seega pole süüdimõistetul õigust dikteerida katseaja tingimusi ja juhul, kui ta ei allu kriminaalhooldusele, tuleb kaaluda vangistuse täitmisele pööramist. Kohus leiab, et Moonika Valdre on tahtlikult hoidunud kohtuotsuse täitmisest kõrvale, s.h rikkunud korduvalt registreerimiskohustust ja ühel korral kohustust - mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi on Moonika Valdre rikkunud kohtu hinnangul tahtlikult ja mõjuva põhjuseta ning tema käitumine takistas katseaja vältel järelevalve teostamist tema üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Lisaks väärib märkimist, et ootamata katseaja lõppu, lahkus M. Valdre Eesti Vabariigist, mistõttu ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalust isikut kontrollida tema elukohas ning kriminaalhooldajal puudus teave isiku tegeliku elukoha ning asukoha kohta veel enne katseaja lõppemist.
6. Kaitsja on erakorralise ettekande arutamise ajal kohtuistungitel esitanud kohtule kirjalikke tõendeid Moonika Valdre viibimiste kohta ravil erinevates raviasutustes nii Lätis kui ka 5 Ukrainas. Kaitsja poolt 02.06.2023 kohtuistungil esitatud ravidokumendi andmetel raviti M. Valdret alates 26.05.2023 Harkivi piirkonnanõukogu mitteärilises kommunaalettevõttes Piirkonna psühhiaatriahaiglas nr 2 alates 26.05.2023 diagnoosiga: xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx (tl 181-186). Kohus leiab, et Moonika Valdre tervislikku seisundit käsitlevate tõendite pinnalt ei ole hetkel võimalik teha lõplikku järeldust isiku parandamatult raskesti haigestumise või raske psüühikahäire kohta (

§ 425

). Seega käesoleval hetkel puuduvad asjaolud, mis välistaksid süüdimõistetule Eesti Vabariigis mõistetud vangistuse täitmisele pööramise või tingiksid karistuse kandmisest vabastamise. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldada ja pöörata Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2016.a. otsusega Moonika Valdrele mõistetud kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. 11. Kohus avalikustab omaalgatuslikult

§ 4081

lg-te 2, 3 alusel ainult kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutiivosa, kuna lahend sisaldab Moonika Valdre terviseandmeid. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6