KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 07.09.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1381 Haldusasi Vaidlustat

) § 21 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) võttis 18.05.2023 protokollilise otsustusega nr 01401-23/030 Y-lt üle koera nõuetekohase pidamisega seotud kohustused ning viis koera ära senisest asukohast ja paigutas koera ettenähtud kohta. Põhjenduste kohaselt pani Y koera suhtes 17.05.2023 toime julma teo, kui ta võttis esikus olnud koerast (Jack Russelli terjer) kinni ja viskas koera vastu esikuseina ning seejärel peksis julmalt maas lamavat koera. Viimati märgitut kinnitavad kaamera salvestised.
2. X esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis PTA 18.05.2023 tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ning PTA kohustamist andma koer X-le kui koera omanikule tagasi. Ühtlasi taotles 3-23-1381 kaebaja esialgse õiguskaitse korras keelata PTA-l koera sunniviisiline võõrandamine teisele isikule.
3. Vastustaja märkis vastuses, et äravõetud koer paigutati MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) hoiukodusse. ELL võõrandas looma ilma PTA nõusolekuta. Kuna koer võõrandati õigusvastaselt, tuleb ELL kaasata menetlusse kolmanda isikuna.
4. Kaebaja märkis avalduses, et toetab vastustaja taotlust kaasata menetlusse kolmanda isikuna ELL. Kaebaja taotleb täiendava esialgse õiguskaitse kohaldamist ning ELL-i kohustamist koera tagastamiseks vastustajale selleks, et viimane annaks kohtumenetluse ajaks koera pidamise üle kaebaja nimetatud isikule või alternatiivselt ELL-i kohustamist teatama isiku andmed, kellele koer võõrandati ning viimasele selgitamist, et koer ei ole võõrandatud ning et kaebuse rahuldamise korral tuleb koer kohtu määratud isikule tagastada.
5. Tallinna Halduskohus jättis 18.08.2023 määrusega ELL-i kolmanda isikuna menetlusse kaasamata (resolutsiooni p 1) ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) käesolevast vaidlusest ei teki ELL-le õigusi ega kohustusi (

§ 20lg 1).

Kaebaja pole ELL-i vastu ühtegi nõuet esitanud. ELL-i vastu esitatud nõuete lahendamine ei kuuluks halduskohtu pädevusse, sest kaebaja ja ELL-i vahel ei ole avalik-õiguslikku suhet. PTA ei ole ELL-le delegeerinud avaliku võimu ülesandeid. Looma võttis kaebajalt ära PTA ja tema vastutab toimingute õiguspärasuse eest. Kui ELL rikkus PTA ees hoiukohustust, siis vastutab ELL PTA ees. Siinses vaidluses ei hinnata PTA ja ELL-i vahelist õigussuhet. Kui peaks selguma, et koera äravõtmine oli õigusvastane ja koera ei saa tagasi anda, siis on kaebajal õigus nõuda kahju hüvitamist; 2) kohtumenetlusse ei tule kaasata ka isikut, kellele koer üle anti. Kohtuotsus ei mõjuta selle isiku õigusi ja kohustusi. Küsimus, kas see isik on kõnealuse koera omanikuks saanud (heauskselt omandanud), võib küll sõltuda sellest, kas ELL oli õigustatud omandit üle andma või mitte, samuti sellest, kas koer läks varasema omaniku valdusest välja omaniku tahte vastaselt (vt asjaõigusseaduse § 95). Nendele asjaoludele antavat hinnangut ei saa kohtuasjas tehtav lahend mõjutada. Kui kaebaja leiab, et isik, kelle valduses on koer praegu, valdab koera ebaseaduslikult ning kaebaja on koera omanik, võib ta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada koera valdaja vastu koera ebaseaduslikust valdusest välja nõudmise hagi (asjaõigusseaduse § 80) ning selle hagi lahendamisel hinnatakse, kas ELL-l oli õigus koer üle anda ning kas koera praegune valdaja on saanud koera omanikuks; 3) esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Taotluses nimetatud kohustuse panemine ELL-le ei ole õiguslikult võimalik. ELL on koera võõrandanud. Kahjulik tagajärg, mille saabumist kaebaja soovis vältida, on realiseerunud. ELL-le ei saa panna kohustust teatada isiku andmed, kellele koer võõrandati, kuna selle kohustuse täitmine ei ole siinses asjas tehtava kohtuotsuse täitmise tagamiseks vajalik. Asjas tehtava kohtuotsusega ei ole võimalik panna koera tagastamise kohustust ELL-le, veelgi vähem aga nõuda koera välja isikult, kellele ELL koera üle andis. Mis puudutab kaebaja soovi, et praegusele koerapidajale selgitataks, et koer ei ole talle võõrandatud, siis sellise selgituse andmine oleks väär. Kui võõrandamistehing on tehtud ja koera valdus üle antud, siis on koer võõrandatud. Siinses asjas saab kaebaja nõuda koera tagastamist vastustajalt ning selle nõude lahendamisel tuleb võtta seisukoht küsimuses, kas vastustajal on võimalik koer tagastada. Kui see ei ole võimalik, näiteks põhjusel, et koer ei ole vastustaja valduses, saab kaebaja tulevikus nõuda vastustajalt õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2

§ 20

lg 1 sätestab, et halduskohus kaasab isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kuigi viidatud normi sõnastus seob kolmanda isiku kaasamise küsimuse sellega, et kohtulahendiga võidakse otsustada teise isiku õiguste ja kohustuste üle, on Riigikohus pidanud võimalikuks seda normi kohaldada ka olukorras, kus küsimuse all võib olla ka isiku õiguslikult kaitstav huvi, sh negatiivne ja positiivne mõju sellele huvile (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.11.2019 määrus asjas nr 3-19-874, p 11). Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et praeguse vaidluse esemeks on PTA tegevuse õiguspärasus ja see, kas kaebaja jaoks positiivse kohtuotsuse korral saab PTA-d kohustada koera kaebajale andma. Selle kohtuotsusega ei otsustata ELL-i õiguste või kohustuste üle. PTA toob välja, et ELL-l tuli üksnes hoida koera ning koer võõrandati ilma PTA nõusolekuta. Siinne kohtulahend ei mõjuta PTA ja ELL-i vahelisi suhteid, kuna selles suhtes pole oluline, kas PTA tegevus on õiguspärane. 9. Halduskohus on õiguspäraselt jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjusel, et esialgse õiguskaitse korras pole võimalik ära hoida kaebaja mainitud negatiivset tagajärge. Koer oli esialgse õiguskaitse lahendamise hetkeks võõrandatud. Kuna praeguse vaidluse esemeks on PTA tegevuse õiguspärasus, ei saa selle raames kohustada ELL-i sooritama kaebaja mainitud toiminguid (

§ 41lg-d 1 ja 2, § 158 lg 1, 162 lg 1 ja § 251 lg 1).

Kaebajal puudub avalik-õiguslik suhe ELL-ga. 10. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3