4-23-2056/11

4-23-2056 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-2056 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
3. juuli
4. a määrus, millega rahuldati X kaitsja taotlus väärteoasjas kantud menetluskulude väljamõistmiseks kohtuväliselt menetlejalt Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri esindaja (kristi.kostenok@politsei.ee), määruskaebus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Pärnu Maakohtu
6. juuli
7. a määrus ning saata kaebus Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
8. Kohtuvälise menetleja PPA Lääne prefektuuri esitatud määruskaebus rahuldada osaliselt.
9. Määrata Advokaadibüroole GAVER X-le määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest makstava tasu mõistlikuks suuruseks 576 eurot (sh käibemaks 96 eurot) ning mõista see X kasuks Eesti Vabariigilt välja. Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. 26.06.
11. a esitas X kaitsja VTMS § 23 alusel Pärnu Maakohtule taotluse väärteoasjas nr 263023000666 kantud menetluskulude hüvitamiseks. Taotluse järgi lõpetas 01.06.
12. a Politsei- ja Piirivalveamet väärteomenetluse väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaitsja kajastas avalduses õigusabiteenuse hinna ja X-le osutatud õigusabiteenuste loetelu ning taotles 1785,61 euro hüvitamist. Taotluse järgi osutas kaitsja X-le õigusabiteenust tunnihinnaga 160 eurot (millele lisandub käibemaks) tund. Kokku kulus esindamiseks 9 tundi ja 18 minutit, s.o kogusummas 1785,61 (sh käibemaks) eurot. Maakohtu määrus 1 4-23-2056
13. Pärnu Maakohus rahuldas 17.07.
14. a määrusega X kaitsja taotluse väärteoasjas kantud menetluskulude väljamõistmiseks kohtuväliselt menetlejalt ja mõistis Eesti Vabariigilt välja X poolt valitud kaitsjale makstud tasu 1785,61 eurot. Maakohus märkis, et pole vaidlust X väärteoasja lõpetamise üle. X suhtes lõpetati väärteoasi VTMS § 29 lg 1 alusel ning isikul tekkis VTMS § 23 kohaselt õigus taotleda tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamist. Õigusabiteenuse vajalikkuse üle antud asjas vaidlus puudub, küll aga ei nõustu kohtuväline menetleja X kaitsja esitatud taotluses märgitud õigusabiteenuse osutamiseks kulunud aja ning kaitsja tunnihinnaga. Maakohtu hinnangul on menetletav väärteoasi materiaalõiguslikult keskmise keerukusega ning õigusabiteenuse raames osutatud taotluses märgitud toimingud vajalikud. Arvestades väärteoasja keerukust, pidas maakohus mõistlikuks õigusabiteenuse osutamiseks kulunud aega, s.o 9 tundi ja 18 minutit. Maakohtule esitatud taotluse kohaselt on väärteomenetluses valitud kaitsjale makstud tasu summas 1785,61 eurot (sh käibemaks). Taotlusele esitatud lisast nähtub, et kaitsja ühe töötunnihind on 160,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades väärteoasja mahtu ja keerukust ning pidades silmas Riigikohtu asjaomast praktikat, on maakohtu hinnangul tunnihind 160 eurot mõistliku suurusega. MÄÄRUSKAEBUS
15. Pärnu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kohtuvälise menetleja PPA Lääne prefektuuri esindaja Kristi Kostenok, kes palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega väljamõistetud tasu vähendada. Kohtuväline menetleja leiab, et kohtumäärus on põhistamata ning sellises määras kaitsja taotluse täies ulatuses rahuldamine on vastuolus senise kohtupraktikaga. Maakohus on oma põhistuses olnud paljasõnaline ning pole märkinud, milles väljendus väärteoasja materiaalõiguslik keerukus ja millest lähtuvalt hindas keerukuse keskmiseks. Kohtuväline menetleja on vastupidiselt varasemalt märkinud, et tegemist pole keeruka juhtumiga. Asjas ei ole esitatud menetlusalusele isikule süüdistust, menetlusalune isik on üle kuulatud ühel korral kaheksa minuti jooksul ning toimik sisaldab vaid kohaliku omavalitsuse poolt edastatud töölepingulist suhet ning remonditöödega seonduvaid lepinguid jm, millest on menetlusalune isik teadlik. Seega menetluses pole olnud keerukaid juriidilisi vaidluseid ei kohtuvälises menetluses ega kohtus. Riigikohtu lahendi nr 4-19-4632 p-s 15 on märgitud, et 160 eurost tunnitasu on Riigikohus aktsepteerinud harvadel juhtudel. Juhtumid, mis üldjuhul Riigikohtu menetlusse jõuavad on läbinud mitu kohtuetappi ning on kas koosseisuliselt või menetluslikult lahendades juriidiliselt keerulised, ja kui ka selliste juhtumite puhul 160 eurone tunnitasu on erakordne, siis kohtumääruses on põhistamata, mis on selles juhtumis erakordne, et sellises suuruses tunnitasu aktsepteeritakse. Ka oma vastuses kohtule märkis kohtuväline menetleja töötunni jaotust – ei ole mõeldav, et 9 tunni ja 18 minutisest tööajast on põhjendatud 1 tunni ja 45 minutilist ajakulu kaitsjakulude taotlusele: 45 minutit kulude taotluse esitamise analüüs, 45 minutit taotluse koostamine, 15 minutit taotluse redigeerimine; ülekuulamine on toimunud 8 minutit – ometi ühe rea alla on märgitud 45 minutit ülekuulamisel osalemist ja konsultatsiooni, seejuures enne ülekuulamist on märgitud samale päevale telefoni konsultatsioon 16 minutit. Paratamatult tekib kogu toimikut kuluarvestuse vaates hinnates küsimus, kas kogu kulunud aeg on põhjendatud ning vajalik. Maakohtule pole edastatud lepingut, et kohus saanuks veenduda, kas tunnihind on lepingust tulenev või mitte. Esitatud on taotlus õigusabikulude hüvitamiseks, kuid taotlusele pole lisatud tõendeid (nt arveid või tasumist tõendavat dokumenti), et menetlusalusel isikul on tekkinud 2 4-23-2056 kohustus tasuda valitud kaitsjale tehtud õigusabitoimingute eest või kas ta on tekkinud õigusabikulud tasunud, et tekiks õigus hüvitamisele. Kui taotlusele ei ole õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente lisatud, ei saa kohus KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt võtta seisukohta, kas isikul on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega menetluskulu (vt RKKKm asjas nr 1-17-1205, p-d 33-34; RKKKo asjas nr 1-17-3858, p-d 1718). Seetõttu ei saa nende toimingute eest makstavat tasu käsitada menetluskuluna ja järelikult pole alust ka tekkinud kulusid hüvitada (vt RKKKm asjas nr 3-1-1-4-14, p 10). Menetlus ringkonnakohtus
16. 07.09.
17. a esitas määruskaebusele vastuse X kaitsja Mihkel Gaver, kes palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kaitsja ei nõustu kaebuse väidetega, et tegemist ei ole keeruka väärteoasjaga. Siinkohal peab kaitsja oluliseks märkida, et määruskaebuses sisalduv kriitika on lisaks muule ebamäärane ja tegelikkuses on kaitsja teinud asjaga rohkem tööd, kui on otsustatud menetluskuluna märkida. Kindlasti ei saa väita, et esitatud ajaarvestus oleks liialt suur. PPA ei ole põhjendanud, miks taoline väärteomenetlus ei ole sellise keerukusastmega, nagu kohus selleks hindas. Teadaolevalt ei ole paika pandud kindlaid vahemikke, millise ajakulu või millise keerukuse puhul on tegemist „keeruka“ või „keskmiselt keeruka“ menetlusega, mistõttu annabki sellele hinnangu kohus. Seega taolised PPA põhjendused määruskaebuses on täiesti arusaamatud ja paljasõnalised. Kuigi kaitsja hinnangul oli tegemist keskmisest väärteoasjast märkimisväärselt keerukama väärteoasjaga, siis kaitsja juhib tähelepanu ka sellele, et menetluse keerukus ei pruugi alati olla selges korrelatsioonis menetluse mahukusega. PPA hindab ajakulu liialt suureks ja peab ebaõigeks kohtu järeldust pidada vaidlusalust väärteomenetlust keskmiselt keerukaks, kuid samas ei ole selgitanud, mis on PPA hinnangul õige keerukusaste või kuidas seda peaks hindama. Kohtu otsustus kujuneb mh siseveendumuse pinnalt – kuivõrd on kaitsja esitanud detailse kuluarvestuse selle kohta, milliseid toiminguid ja kui pikalt on neid tehtud, on kohtul piisavalt informatsiooni kujundada sellest arusaam, millise iseloomu ja keerukusastmega oli ka väärteomenetlus. Seega hinnang, et tegemist on keskmise keerukusega menetlusega, on kaitsja arvates piisavalt mõistetav kohtu hinnang ja arusaadav, miks kohus sellise seisukohani on jõudnud. Kogu kuluarvestuses esitatud informatsioon on selge, adekvaatne ja täpselt reaalsust kajastav. PPA väidab üldiselt, et selline ajamaht ei ole põhjendatud. Samas jätab PPA viitamata, et milles täpsemini on viga. PPA ei esita määruskaebuses viidet ühelegi toimingule, mis nende hinnangul oleks kajastatud menetluskulude nimekirjas ülepaisutatud mahus. Samuti ei viita PPA kaebuses ka ühelegi toimingule nimekirjas, mis nende hinnangul oleks õigusabi osutamise perspektiivist vaadatuna ebavajalik ja seetõttu menetluskuluna põhjendamatu. Vastavalt esitatud menetluskulude hüvitamise taotlusele ja kliendilepingule, oli menetlusalusele isikule osutatud õigusabiteenuse tunnihind 160 eurot. Kaitsja toob välja, et Riigikohtu lahendis 2-16-3785 p 31.4 on Riigikohus pidanud mõistlikuks suuruseks esindaja 200-eurost tunnihinda. Kuivõrd kohus on hinnanud käesolevat menetlust keskmiselt keerukaks, peab esindaja tunnihinda 160 eurot igati põhjendatuks. Samuti tuleb arvestada ka seda, et tegemist on 3-4 aastat vanade Riigikohtu lahenditega. Menetluskulude hüvitamise taotlusega on kaitsja esitanud lisa nr 1, mis on menetluses tekkinud kulude arvestus. Kuluarvestuses on detailselt välja toodud, milliseid toiminguid on menetluses tehtud, kui kaua aega on toimingutele kulunud, kui palju iga toiming on maksma läinud jne. Lahendis 1-19-31 p 27 on Riigikohus selgitanud, et taoline kuluarvestus, mis on esitatud ka käesolevas menetluses menetluskulude hüvitamise taotlusele, tõendab õigusabikulu tekkimist. Riigikohus on nimetatud lahendis selgitanud, et dokumendi näol on tegemist õigusabilepingu 3 4-23-2056 lisaga, milles kirjeldatakse õigusabi osutamisel tehtud toiminguid, nendele kulunud aega, dokument sisaldab tasu arvestust ja selle maksmise tingimusi, sh arve tasumise tähtaega ja pangarekvisiite. Seega on Riigikohus nimetatud lahendis selgelt öelnud, et taoline kuluarvestus on piisav, et tõendada menetluskulu tekkimist ja esitada selle põhjal menetluskulu hüvitamise taotlus. Täiendavaid tõendeid, dokumente või lepinguid ei ole vajalik menetlusse esitada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja asja materjalidega on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada.
19. Ringkonnakohus märgib esmalt, et asjakohane on kaitsja viide sellele, et menetluskulude kindlaksmääramisel on tegemist kohtu kaalutlusotsustusega. Samas nõustub kohus kaebuse etteheidetega maakohtu määrusele selles, et maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav, kuivõrd sisuliselt ei ole maakohus esitanud põhjendusi, millest tulenevalt on ta pidanud põhjendatuks kaitsja tasu hüvitamist kogu ulatuses. Siinkohal on asjakohane märkida sedagi, et maakohus on andnud kaitsja tasu suurusele hinnangu ilma, et oleks kohtute infosüsteemist, kohtutoimikust ja maakohtu määrusest nähtuvalt, välja nõudnud kohtuväliselt menetlejalt väärteoasja toimiku.
20. Kohtuväline menetleja avaldas nii maakohtus kui on välja toonud ka esitatud kaebuses, et kaitsja tasu suurus pole põhjendatud. Maakohus on selle seisukoha oma määruses põhjenduste all välja toonud, kuid sisuliselt jätnud täiesti tähelepanuta, st pole käsitlenud, miks ta leiab vastupidist. Vaidlustatavas määruses puudub jälgitav arutluskäik, mille pinnalt saaks maakohtu järeldustega nõustuda. Maakohus on vaid välja toonud üldised tõdemused selle kohta, millised põhimõtted kohalduvad kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel. Samuti on andnud põhjenduste all ülevaate poolte seisukohtadest ja taotluse sisust ning nentinud, et taotlus on põhjendatud. Samas on kaebuse esitaja toonud välja nt, et ülekuulamine kestis 8 minutit, samas taotluses on ülekuulamisel osalemise ja konsultatsiooni ajakuluks märgitud 45 min. Maakohus pole sellistele asjaoludele tähelepanu pööranud. Maakohus on märkinud, et arvestades asja keerukust, on põhjendatud hüvitada taotletav summa. Samas puudub igasugune analüüs sellest, mis üldse oli menetluse sisu, mis toiminguid tehti, kas nende ajakulu vastab taotluses esitatule jms. Kohtuväline menetleja on juba maakohtule esitatud seisukohas avaldanud, et tegemist ei ole sisult keeruka õigusliku vaidlusega, millest annab mh aimdust ka asjaolu, et kaitsja on väärteo toimikuga tutvunud 15 min. Maakohus pole põhjendanud, miks pidas asja siiski keskmiselt keerukaks. Seda, kui pikalt toimingud kestsid, saab kontrollida ja hinnata toimikust nähtuva informatsiooni põhjal ning seda ei ole maakohus asja materjalidest nähtuvalt teinud.
21. On küll tõsi, et menetluskulude väljamõistmisel on maakohtul kaalutlusõigus, kuid kui objektiivselt kontrollitavate väärteotoimikus sisalduvate andmete alusel on mõne toimingu kestus taotluses ülepaisutatud, tuleb hüvitamisele kuuluvat summat ka vastavalt vähendada. Nii näeb ka VTMS § 23, et menetlusalusele isikule hüvitatakse valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse kaitsja tehtud toimingute on vajalikkust ning nendeks ajakulu ja tööühiku hinna põhjendatust. Töötunni hinna osas on maakohus küll leidnud, et see vastab turuhinnale, kuid põhjendusi ajakulu ning toimingute vajalikkusest määruses pole.
22. Vastavalt VTMS § 147 lg 2 p-le 1 võib ringkonnakohus väärteomenetluse olulise rikkumise tuvastamisel tühistada maakohtu kohtuotsuse ja saata väärteoasja uueks arutamiseks maakohtule teises koosseisus. Seega tuleb esitatud määruskaebus rahuldada osaliselt, st osas, milles palutakse maakohtu määruse tühistamist ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, § 148 p-st 3, § 150 lg-st 2, § 147 lg 2 4 4-23-2056 p-st 1 ja § 152 tulenevalt tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 17.07.
23. a määruse ja saadab asja uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus.
24. X kaitsja Mihkel Gaver on esitanud Tallinna Ringkonnakohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 832,01 eurot. Taotluse kohaselt sisaldab tasu tutvumist kohtunõudega, etoimikust menetluse olukorra kontrolli, e-kirja kliendile (10 min), kohtumäärusega tutvumist (10 min), määruskaebusega tutvumist (20 min), ringkonnakohtu määrusega tutvumist (10 min), määruskaebusele seisukoha koostamist (1 h 35 min) ja menetluskulude hüvitamise taotluse ja kuluarvestuse koostamist (45 min). Õigusteenuse hind on 160 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada põhjendatuks ja mõistlikuks taotluses väljatoodud ajakulu. Esmalt on arusaamatu 12.07.
25. a märgitud tegevus, mille kohaselt tutvus kaitsja kohtu nõudega. Määruskaebus esitati 31.07.
26. a, seega pole tegemist määruskaebemenetluses tekkinud kulutusega ja ringkonnakohtul puudub pädevus sellele hinnangu andmiseks. Lisaks ei nähtu, et kohus oleks vormistanud mingisuguse nõude 12.07.
27. a. Kohtumäärusega tutvumisele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks, samuti nagu ka määruskaebusega tutvumisele kulunud ajakulu. Küll aga ei saa pidada põhjendatuks seisukoha koostamisele kulunud ajakulu. Nimelt on kaitsja koostatud seisukoht koormatud ebavajalike korduste ning sisulisi vastuväiteid on esitatud ca ühel leheküljel. Sama saab öelda menetluskulude hüvitamise taotluse kohta – selles on kopeeritud ümber seaduseteksti ja juba seisukohas avaldatut, mille kordamine on ebavajalik. Seega peab ringkonnakohus mõistlikuks määruskaebemenetluses kulunud aega määrustega ja kaebusega tutvumise ning seisukoha ja taotluse koostamise eest kokku 3 tunni ulatuses ning loeb mõistlikuks kaitsja tasuks määruskaebemenetluses 480 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 576 eurot. Vastavalt KrMS § 187 lg-le 1 kannab menetluskulud riik. X kasuks tuleb mõista Eesti Vabariigilt välja 576 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5