Obsah (6)

§ 162§ 657§ 654§ 651§ 456§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. august 2023 Tsiviilasja number 2-22-

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Samas võimaldab

§ 162

lg 4 jätta kohtul menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest ja mõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (Riigikohtu

1. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). 3 Tsiviilasjas nr 2-22-5746 esitas hageja hagi kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Nii tsiviilasjas nr 2-22-5746 esitatud hagi, kui ka sellele eelnenud nõudekiri, millega seotud kohtueelseid õigusabikulusid hageja praeguses tsiviilasjas kostjalt nõuab, olid seotud sama episoodiga. Kostja avaldas Facebook’is Kuuuurija seinal
2. septembril 2021 jagatud postituse „Võrumaa mees pandi kirikuvande alla“ kommentaariumis hageja au ja head nime rikkuva kommentaari. Menetlusökonoomia ja mõistlikkuse põhimõtet arvestades oleks olnud põhjendatud esitada mõlemad nõuded (mittevaraline kahju ja kohtueelsed õigusabikulud) samas menetluses. Kohtueelsete õigusabikulude nõude esitamine eraldi menetluses koormab kohut ja pooli ebamõistlikult, tekitades tarbetuid menetluskulusid. Kohtu hinnangul oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane olukord, kus tsiviilasjas nr 2-22-5746 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot ja menetluskulud 768 eurot, ning praeguses asjas oleks kostjalt hageja kasuks välja mõistetud kohtueelsed õigusabikulud 384 eurot ja menetluskulud (hageja menetluskulude nimekirja kohaselt 1324 eurot). Eelneva tõttu jättis maakohus menetluskulud

§ 162lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja menetluskulud kostja kanda, kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist ning jätta ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt tuli seaduses ette nähtud kulude jaotusest kõrvale kaldumine pooltele üllatusena.

§ 162

lg 4 rakendamisel tuleb lähtuda mh VÕS § 140 lg 1 suhtes kujunenud kohtupraktikast ning kohus võib kulusid vähendada ilma kulude kandmiseks kohustatud isiku taotluseta, kuid see ei tohi tulla pooltele üllatusena (Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-15, p 12). Kostja ei tuginenud menetluses sellele, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda ega toonud esile põhjendusi, miks oleks kulude kanda jätmine kostja suhtes

§ 162lg-le 4 tuginedes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Pooled said

§ 162lg 4 kohaldamisest teada alles kohtuotsusest.

Maakohus ei selgitanud eelmenetluses, et kohus kaalub või võib kaaluda nimetatud sätte kohaldamist ja seega ei saanud menetlusosalised avaldada ka oma seisukohti. Menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmine ei oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane.

§ 162

lg-t 4 saab kohaldada üksnes siis, kui ebaõiglus on äärmine, st üksnes erandlikel juhtudel. Menetluskulude kostja kanda jätmine olukorras, kus kostja põhjustas oma tegevusega hagejale kohtueelsed õigusabikulud ning mille hüvitamiseks pidi hageja pöörduma kohtusse, ei ole kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja oli teadlik nende kulude hüvitamise kohustusest, kuid jättis kulud hüvitamata. See, et kulud olid seaduslikud ja põhjendatud, on tuvastatud maakohtu otsusega. Kohtusse pöördumine ning seetõttu menetluskulude kandmine oli tingitud sellest, et kostja kohtuväliselt hagejale tekkinud õigusabikulusid ei hüvitanud, kuigi hageja esitas sellekohase nõude juba nõudekirjas. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude puhul on tegemist iseseisva kahju hüvitamise nõudega (mitte näiteks kõrvalnõudega) ning sellise nõude esitamine eraldi nõudena ei ole vastuolus seaduse ega hea usu põhimõttega. Seadusega pole nõude esitamist ajaliselt ega arvuliselt piiratud. Kuna seaduses ega kohtupraktikas ei ole piiratud eraldiseisvate nõuetega kohtusse pöördumise arvu (nagu Riigikohus piiras sissenõutavaks muutunud viivise sissenõudmise kordade arvu), siis kasutas hageja õiguspäraselt põhiseaduses sätestatud õigust esitada kohtusse ka varalise kahju hüvitamise nõue. Kohtusse pöördumine oli ka hagejale kulukas ning ta oleks pidanud tasuma suurema riigilõivu ja kandma ühel ajal suuremaid kulusid. 4 Sel põhjusel võis hageja kooskõlas seadusega antud võimalustele esitada nõuded kahes erinevas menetluses ning selle õiguse realiseerimine ei anna alust

§ 162lg 4 kohaldamiseks.

Ainult menetlusökonoomiale tuginemine ei anna alust teha järeldust, et menetluskulude kostja kanda jätmine on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt on hagiavalduse sisu kattuv kohtueelselt esitatud võlanõudega, vähemalt sarnased on nõude esemeks olevad asjaolud. Hagi on mahukam dokument kui võlanõue. Kuna võlanõude sisu on üle kantud hagiavaldusse, siis pole kostjal ega ka kohtul võimalik ette näha, et hageja soovib ka kohtuväliste kulude, s.h. kahjunõude esitamisega seotud kulude hüvitamist eraldi menetluses. Etteheide kostjale, et ta ei nõudnud menetluskulude vähendamist on asjakohatu. Kostja on hagi vastuses palunud jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja on kohtuväliste kulude eraldi hagemisega kahjustanud kostja huve. Eraldi hagi esitamisega kaasnesid hagejale menetluskulud. Seega saab hageja käitumist lugeda kostja suhtes pahausklikuks, sest teadlikult on tegutsetud eesmärgiga koormata kostjat täiendavate kuludega. Pooled peavad menetlusõigusi täitma heas usus ja mitte kahjustama vastaspoole huve. Hageja on seda nõuet eiranud. Hageja väidab, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue on iseseisev kahju hüvitamise nõue ning sellise nõude esitamine eraldi nõudena ei ole vastuolus seaduse ega hea usu põhimõttega. Hageja väide võiks olla õige, kui selline õigusabikulu tekiks asjas, kus vaidlus ei jõua kohtumenetlusse. Kohtuväliste õigusabikulude nõude esitamine põhimenetluses oleks välistanud uute ja täiendavate menetluskulude tekkimise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning maakohtu otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud maakohtus kostja kanda (

§ 657lg 1 p 2).

Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kostja kanda. Juhindudes

§ 654

lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 7. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlustata apellatsioonkaebuses maakohtu otsust hagi rahuldamise osas. Maakohtu otsus on vaidlustamata osas

§ 456lg 4 teise lause järgi jõustunud.

8. Maakohus jättis menetluskulud

§ 162

lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda, leides, et menetlusökonoomia ja mõistlikkuse põhimõtet arvestades pidanuks hageja esitama mõlemad nõuded (mittevaraline kahju ja kohtueelsed õigusabikulud) ühes menetluses. Maakohus leidis, et kohtueelsete õigusabikulude nõude esitamine eraldi menetluses koormab kohut ja pooli ebamõistlikult, tekitades tarbetuid menetluskulusid. Kohtu hinnangul oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane olukord, kus tsiviilasjas nr 2-22-5746 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot ja menetluskulud 768 eurot, ning praeguses asjas oleks kostjalt hageja kasuks välja mõistetud kohtueelsed õigusabikulud 384 eurot ja menetluskulud (hageja menetluskulude nimekirja kohaselt 1324 eurot). 5 Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega, et praegusel juhul puudub alus

§ 162lg 4 kohaldamiseks.

Hagimenetluse menetluskulud jagatakse üldjuhul

§ 162lg 1 järgi, st hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lõike 4 rakendamisel tuleb lähtuda muu hulgas ka VÕS § 140 lg 1 suhtes kujunenud kohtupraktikast. Eelkõige tuleneb sellest, et kantavate kulude vähendamise aluseks olevate asjaolude korral võib kohus vähendada kulusid ilma kulude kandmiseks kohustatud isiku taotluseta, kuid see ei tohi tulla pooltele üllatuslikult. Kohus peab vajaduse korral juba eelmenetluses selgitama, kas ja kui palju oleks poolte hinnangul põhjendatud kulude kandmist vähendada, ning andma vajadusel kulude kandmiseks kohustatud isikule võimaluse kahjuhüvitise vähendamiseks esiletoodud asjaolusid tõendada. Maakohus andis pooltele 8. märtsi 2023. a kirjaga (tl 64) tähtaja menetluskulude nimekirjade ning seisukohtade vastaspoole menetluskulude kohta esitamiseks, kuid ei selgitanud, et kohus kaalub

162 lg 4 kohaldamist. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et

§ 162lg 4 kohaldamine tuli pooltele üllatusena alles kohtuotsuses.

Maakohus ei ole pooltega

§ 162lg 4 kohaldamist arutanud.

Ainuüksi kostja taotlust jätta menetluskulud hageja kanda põhjusel, et kostja vaidles hagile tervikuna vastu, ei saa lugeda kulude vähendamise aluseks olevate asjaolude väljatoomisena. 9. Kuigi

§ 162

lg 4 kohaldamine on kohtu diskretsiooniõigus, tuleb selle kohaldamist põhjendada.

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Lõike 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega, et selliseks erandlikuks asjaoluks praegusel juhul saab pidada olukorda, kus hagejal oli võimalik panna oma õigused maksma ühes menetluses, esitades nii mittevaralise kahju nõude, kui ka kohtueelsete õigusabi kulude hüvitamise nõude ühes menetluses tsiviilasjas nr 2-22-

1. Kuigi kohtueelsete õigusabikulude nõude esitamine põhiasjas nr 2-22-5746 oleks olnud mõistlik, oli hagejal võimalik esitada nõue ka eraldi menetluses. Maakohus on nõude ka käesolevas asjas rahuldanud. Tegemist on hageja iseseisva nõudega ning hageja on vaba otsustama, kas ning kui jah, siis millal, ta nõude esitab. Seadusega lubatud nõude esitamist ei saa hagejale ette heita ega lugeda seda kostja suhtes äärmiselt ebaõiglaseks. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, kas kohtueelsete õigusabikulude nõude esitamine koos mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisega võis hoida kokku menetluskulusid ja vähem koormata menetlusosalisi, omab tähtsust väljamõistetavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel.
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda (

§ 162lg 1).

Ringkonnakohtu otsusega muudeti maakohtu menetluskulude jaotust. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada

§ 174lg-s 4 sätestatud korras (Riigikohtu 28.

novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2; 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke 6