Obsah (7)

§ 45§ 50§ 14§ 15§ 17§ 18§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-13191 Kohtuasi X maksejõuetusa

) § 45 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel, kuna võlgnik on mõistetud kohtu poolt süüdi kelmuse toimepanemises kriminaalasjas nr 1-15-

2. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet leidis, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleks hinnata võlgniku kohustuste struktuuri. Maakohtu määrus
3. Maakohus keeldus 21.11.2022 määrusega avaldaja maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.
4. Maakohus märkis, et maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgnikul rahalisi kohustusi 12 755,56 eurot. Võlgniku esitatud Kohtutäiturite ja Pankrotihalduri Koja 07.07.2022 väljavõttest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi sh järgmistes kriminaalasjades: nr X-XX-XXXX Elion Ettevõtted AS rahaline nõue 715,16 eurot; nr C-CC-CCCC Riigi Tugiteenuste Keskuse karistusnõue 193,18 eurot; nr Y-YY-YYYY Elisa Eesti AS rahaline nõue 1073,61 eurot; nr CCC-CCCC Riigi Tugiteenuste Keskuse menetluskulude nõue 644,87 eurot; nr Q-QQ-QQQQ Maxima Eesti OÜ rahaline nõue 513,70 eurot, nr X-XX-XXXX Elisa Eesti AS rahaline nõue 599,08 eurot; nr Y-YY-YYYY Riigi Tugiteenuste Keskuse menetluskulude nõue 587,31 eurot ja nr X-XX-XXXX3 Riigi Tugiteenuste Keskuse menetluskulude nõue 88,16 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on nii riigile täitmata rahalised nõuded kui ka võlad äriühingutele. Täitemenetluste aluseks on asjaolu, et eelnevalt oli võlgnik süüdi tunnistatud kriminaalasjades.
5. Kuivõrd tuvastatud asjaoludel oli võlgnik mõistetud kohtu poolt süüdi kelmuse toimepanemises, oli maakohtu hinnangul täidetud

§ 45

lg 3 p-s 1 eeldus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

1. Võlgniku kõige hilisem vanglast vabanemise kuupäev on 11.11.
2. Kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse kestus ei tohi olla pikem kui neli aastat arvates võlgniku pankroti väljakuulutamisest (

§ 45

, § 49 lg 9), tuleks võlgniku kohustustest vabastamine otsustada enne tema vanglast vabanemist. Maakohtul ei ole põhjust arvata, et võlgnik on võimeline oma kohustusi täitma lähima nelja aasta jooksul. K-raha väljavõttest nähtuvalt on võlgnikul rahaliste vahendite jääk 0 eurot. Võlgnik avaldas, et ta ei tööta ega ole kunagi töötanud. Olukorras, kus võlgnik viibib vangistuses, ei pruugi ta kohustustest vabastamise menetluse ajal suuta olulises osas täita võlausaldajate nõudeid, kuid võlgnik ei ole põhistanud, mis takistab teda kinnipidamisasutuses töötamast (

47 lg 1).

1. Lisaks on Harju Maakohtu 02.07.2021 otsusega kriminaalasjas nr P-PP-PPPP kohaldatud võlgniku suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 7 aastaks alates süüdlase väljasaatmisest. Väljasaatmise mõistmisega kaasneb automaatselt Eestisse sissesõidu keeld. Seega puudub võlgnikul võimalus vanglast vabanemise järel asuda tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega Eesti Vabariigis.
2. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki ei täidaks ega võlgniku majanduslikule olukorrale leevendust ei tooks (

§ 50lg 2 ).

Kui võlgnikul on tegelik tahe ja soov võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on võlausaldajate nõuded täidetavad täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ka võlgniku kohustustest vabastamise 2 2-22-13191 menetluseta. Täitmata jäänud nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. 12. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse eesmärk on võimaldada ausatele, kuid makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele efektiivsed võimalused võlgade ümberkujundamiseks või uueks alguseks. Kelmuses süüdi mõistetud võlgnik ei sobi mitte kuidagi maksejõuetusmenetlusega kaitstud isikute ringi (

§ 45lg 3 p 1).

Määruskaebus

1. Avaldaja esitas 12.12.2022 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja maksejõuetusavalduse menetlusse võtta.
2. Avaldaja käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, mis põhjendaks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. Avaldaja majanduslik olukord on eriti raske. Vaatamata avaldaja pingutustele ei ole tal vanglas võimalik tööhõives osaleda, mistõttu ei ole ka põhjust arvata, et avaldaja majanduslik olukord lähiaastatel paraneks. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 08.08.2023 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa algatada avaldaja maksejõuetusavalduse alusel menetlust. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise, võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine on maakohtu pädevuses.
5. Alates 01.07.2022 sätestab füüsilise isiku maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse korra

. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud

§-s 14.

eelnõu seletuskirja järgi on maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamine üldiselt formaalne menetlus.

§-s 14 sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste eesmärk on vältida selliste avalduste menetlemist, mis on menetlust välistava puudusega. 18. Maakohus ei ole avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel ühelegi

§-s 14 sätestatud alusele viidanud. Maakohus põhjendas avalduse menetlusse võtmisest keeldumist sellega, et võlgnik on mõistetud kohtu poolt süüdi kelmuse toimepanemises (

§ 45

lg 3 p 1) ja võlgnik ei saaks kohustustest vabastamise menetluses vabaneda õigusvastaselt tekitatud kahju nõudest (

§ 50lg 2).

Lisaks leidis maakohus, et kuna võlgnik viibib vanglas, ei saa ta täita kohustustest vabastamise eelduseks olevat tingimust, s.o tegeleda sellise tulutoova tegevusega, mis võimaldaks järgneva nelja aasta jooksul olulises ulatuses täita kohustusi. Määruse põhjendustest järelduvalt keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest seetõttu, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisel puudub perspektiiv. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu viidatud sätted kohased alused maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. 3 2-22-13191 19. Läbi

§ 14lg 1 p 1 võiks kohalduda Ts

MS § 371 lg 2 p 2, mis võimaldab kohtul jätta avaldus menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole sellega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10).

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul ennatlikult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, kuna vaidlustatud määruses esitatud põhjendused ei võimalda järeldada, et avaldaja maksejõuetusavaldus on TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses õiguslikult perspektiivitu.
2. Võlgniku maksejõuetusavalduses avaldatud andmed annavad kohtule esialgse ülevaate võlgniku majanduslikust olukorrast. Võlgniku täpset majanduslikku olukorda hakatakse

kohaselt välja selgitama alles pärast maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist. Kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise (

§ 15

). Usaldusisik muu hulgas koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule võlgniku varaja võlanimekirja, s.o võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuete ja kõigi sissetulekute nimekirja ning võlgniku rahaliste kohustuste nimekirja avalduse esitamise seisuga (

§ 17lg 1).

Seejärel arutab kohus võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik (

§ 18lg 1). Kohus võib kuulutada välja võlgniku pankroti vastavalt Pankr

S §-s 31 sätestatule või kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetlus vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule või algatada võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt

§-s 19 sätestatule või jätta avalduse rahuldamata või lõpetada menetlus raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule (

§ 18lg 2 p-d 1–5).

Seega otsustatakse kõigepealt maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine ja sellega koos usaldusisiku nimetamine ning alles pärast võlgniku ja usaldusisikuga arutamist saab kohus otsustada sobiva menetluse algatamise, avalduse rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise raugemise tõttu. 22.

§ 45

lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul välistada, et avalduse läbivaatamise tulemusel võidaks välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 45lg 2 järgi ei välistaks pankroti väljakuulutamist ka see, kui esineks Pankr

S § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks.

1. Ringkonnakohtu arvates järeldub eeltoodust, et maakohus ei saa vähemalt üldjuhul jätta maksejõuetusavaldust selle perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata, kuna tavapäraselt tehakse alles pärast avalduse menetlusse võtmist kindlaks, millised on avaldaja võlad ja vara. See võimaldab otsustada, millise maksejõuetusmenetlusega jätkata.
2. Üksnes juhul, kui kohus on veendunud, et need asjaolud, mida usaldusisikul on võimalik välja selgitada ja mille alusel kohus saaks otsustada, kas pankroti saab välja kuulutada ja kas saab algatada kohustustest vabastamise menetluse, on täiesti selged, võib füüsilise isiku maksejõuetusavalduse jätta õiguskaitse vajaduse puudumise korral menetlusse võtmata. Seejuures tuleb kohtul lähtudes

§ 4

lg-st 2 selgitada välja võlgniku vara ja kohustustega seotud asjaolud, mis on usaldusisiku nimetamise korral usaldusisiku ülesanne. 25. Ringkonnakohtu hinnangul vajab praegusel juhul võlgniku kohustuste struktuur täpsemat väljaselgitamist. Maakohus viitas määruse põhjendustes õigesti vajadusele selgitada välja võlgniku kohustuste struktuur, kuid tegi seda üksnes osaliselt. Maakohus tõi välja, et võlgnikul on kohustusi kokku 12 755,56 euro ulatuses, millest kohustusi kriminaalasjades 4415,07 euro 4 2-22-13191 ulatuses. Maakohus ei tuvastanud ülejäänud kohustuste struktuuri. Arvestades, et maakohus tuvastas kohustuste struktuuri vaid kolmandiku kohustuste osas, on maakohus ennatlikult asunud seisukohale, et võlgnik ei saaks

§ 45

lg 3 p-st 1 ja § 50 lg-st 2 tulenevalt kohustuste vabastamise menetluses oma kohustustest vabaneda. Maakohus märkis ülejäänud kohustuste osas, et nõuded on täidetavad täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluseta ning täitmata jäänud nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumist kohane põhjendada sellega, et võlgnikul on õigus oma kohustusi täita ka vabatahtlikult või oodata kohustuste aegumist.

1. Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul maksejõuetusavalduse pinnalt piisavalt selge, milline on avaldaja täpne majanduslik seis (vara ja kohustused) ja millised on tema võimalused teenida lähitulevikus tulu, mille arvelt ta saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada ja pankrotimenetluse kulusid katta. Avaldaja majanduslik seis ja tulu teenimise võimalused tuleks välja selgitada avalduse menetlemise käigus, mh nimetades selleks usaldusisiku.
2. Ringkonnakohus nõustub, et kinnipeetavana vanglas viibides on võlgniku võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks piiratud. Samas ei ole need ka olematud. Võlgniku vangistuses viibimine ei välista tema kohustustest vabastamist. Riigikohus on varasemas kohtupraktikas selgitanud, et pankrotiseadus ei välista, et isik kes kannab karistusena vangistust, võiks olla pankrotivõlgnik (RKTKm 27.02.2013, 3-2-1-1-13, p 8). Sama põhimõte kohaldub ka praegu kehtiva seaduse järgi.
3. Eelnevast tulenevalt oli maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumine kohustustest vabastamise menetluse algatamise väidetava perspektiivituse tõttu ennatlik. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
4. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
5. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 14

lg-st 3 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse rahuldab ja maakohtu määruse tühistab. 31. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 5 ja lg-le 4 on avaldajal õigus saada tagasi määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (10 eurot). Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) 5