Obsah (11)

§ 397§ 142§ 145§ 65§ 8§ 76§ 100§ 101§ 402§ 113§ 94

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Maris Adamson-Särgava Otsuse tegemise aeg ja koht 07.06.2023.a, Tallinn Tsiviilasja number 2

) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingust ei tulene, et kostja 2 vastutab üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. Käenduslepingu punktist 2.1 tulenevalt juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, võib hageja nõuda laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või käendajalt või mõlemalt ühiselt.

§ 145

lõige 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

§ 65

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 8

lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata 4 jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 402

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostjad täitnud nõuetekohaselt hagejaga sõlmitud laenu- ja käenduslepingust tulenevaid rahalisi kohustusi.

§ 101

lg 1 p 4 annab võlausaldajale õiguse leping üles öelda, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Hagejal on

§ 101

lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Hageja ja kostja 1 on sõlminud laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale 1 laenu summas 5000 eurot. Samal kuupäeval sõlmis hageja kostjaga 2 käenduslepingu laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. 14.09.2022 ütles hageja laenulepingu üles ning kogu laenulepingust tulenev võlgnevus muutus sissenõutavaks. Kostjad ei ole hagejale võlgnetavat summat tasunud. Kostja 2 on toonud seisukohas välja, et kostja 2 on huvitatud sõlmima hagejaga kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks osamaksetena. Kostja 2 avaldas vastuses hagile, et ta tunnistab vaid maksekäsu kiirmenetluse raames esitatud vastuväites välja toodud nõudeid. Kostja 2 lisas, et kohtukulud tuleb kanda osapooltel endil, kuivõrd hageja ei soovi kostjaga sõlmida kokkulepet. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites on kostja 2 kinnitanud, et tema vastu esitatud maksekäsu põhinõue on põhjendatud ja kõrvalnõuded on põhjendatud osaliselt, küll aga ei nõustu kostja 2 edasiulatuva viivise nõudega, mis on kostja 2 hinnangul põhjendamatult kõrge. Kohus on teinud hagejale ja kostjatele 12.01.2023 kompromissettepaneku, millele kostjad reageerinud ei ole. Hageja teavitas 26.01.2023 kohut, et hageja on teinud 20.01.2023 kostjatele kompromissettepaneku, kuid kostjad hagejale vastanud ei ole. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast, et kostjate motiiviks ei ole hagejaga kompromissi sõlmimine, kuivõrd kuni käesolevani ei ole kostjad kompromissettepanekutele seisukohta esitanud. Kostja 2 on hagimenetluses avaldanud, et ta tunnistab vaid maksekäsu vastuväites esitatud nõudeid. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja 2 kinnitanud, et ta nõustub põhinõudega ja osaliselt ka kõrvalnõuetega. Kostja 2 ei ole kohtule avaldanud, millises osas ta ei nõustu kõrvalnõuetega ning millest tulenevalt ta ei nõustu edasiulatuva viivisega ega põhjendanud, mis alusel tuleks jätta edasiulatuv viivis kostjatelt välja mõistmata. Kostja 2 ei ole esitanud kohtule ka ühtegi dokumentaalset tõendit ega põhistatud vastuväidet. Küll aga nähtub kostja 2 poolt esitatud seisukohast, et ta nõustub tema vastu esitatud põhinõudega ning soovib sõlmida võlgnevuse osamaksetena tasumiseks kompromissi. Kohus selgitab, et kompromissi sõlmimiseks peab ka kostja 2 näitama üles tahet ja olema motiveeritud hagejaga kokkuleppe sõlmimisest. Käesolevalt kostjad seda teinud ei ole ega ole vastanud hageja ja kohtu poolt tehtud kompromissettepanekutele. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse osas on põhjendatud ning tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega, mistõttu mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 5000 eurot.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenuandja ja laenusaaja on laenulepingus leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist määraga 0,2% päevas. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt viivist perioodi 15.09.2022 kuni 5 25.10.2022 eest summas 410 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhinõude jäägilt alates laenulepingu lõppemisele järgnevast päevast 15.09.2022 kuni hagi esitamiseni 25.10.2022 summas 410 eurot. Kostjad ei ole hageja viivisearvestusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise perioodi 15.09.2022 kuni 25.10.2022 eest summas 410 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist määras 0,2% põhinõudelt (5000 eurolt) päevas alates hagi esitamisele järgevast päevast, so 26.10.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui summas 3420 eurot (so 10 000 – 6580) põhjusel, et käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 10 000 eurot. Kostja 2 on avaldanud, et ta ei nõustu hageja poolt esitatud edasiulatuva viivise nõudega. Kostja 2 ei ole kohtule selgitanud ega põhjendanud, millest tulenevalt ta ei nõustu hageja poolt esitatud edasiulatuva viivise nõudega. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus mõistab seega kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise määras 0,2% päevas alates 26.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui summas 3420 eurot.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingu kohustus laenusaaja tasuma laenujäägilt intressi 6% kuus ehk 300 eurot kuus (põhitingimuste punktid 3.1 ja 3.6). Kostjatel on lepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (

§ 76

lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (

§ 101lg 1 p 1).

Laenusaaja kohustus intressimakseid tegema iga kuu

1. kuupäevaks (põhitingimuste punktid 3.4 ja p 3.5). Laenusaaja ei ole käesoleval juhul lepingus kokku lepitud korras intressimakseid tasunud. Laenulepingust tulenevalt tuleb laekunud maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks (üldtingimuse punkt 6.3). Laenulepingust tulenevate kohustuste katteks on laekunud 3700 eurot, mille hageja on arvestanud intressi katteks. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt intressi summas 1170 eurot, so
2. –
3. osamakse intressijääki. Kostja 2 on avaldanud, et ta nõustub hageja kõrvalnõuetega osaliselt, aga ei ole põhjendanud, millises osas kostja 2 kõrvalnõuetega nõustub ning millises osas ja millest tingituna peab kostja 2 hageja kõrvalnõudeid põhjendamatuks. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja intressid summas 1170 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja 2 on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd kostja väitel ei soovi hageja kostjaga 2 kompromissi sõlmida. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostja 2 ise mitmetele kompromissettepanekutele reageerinud ega omapoolset kompromissettepanekut esitanud. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 6 TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele. Hageja menetluskuludeks on hageja poolt märgitud õigusabikulud summas 378 eurot ja riigilõiv summas 770 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihinnaks on 140 eurot. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja on märkinud õigusabi toimingud järgmiselt:
4. 24.10.2022 tsiviilasjaga tutvumine – 22 minutit, so 51,33 eurot;
5. 24.10.2022 hagiavalduse koostamine – 1 tund ja 30 minut, so 210 eurot;
6. 25.10.2022 kliendi poolt saadud tõendite lisamine hagiavaldusele, hagiavalduse esitamine e-toimiku kaudu – 11 minut, so 25,67 eurot;
7. 17.11.2023 kohtumäärusega tutvumine (menetlusse võtmise määrus) – 12 minutit, so 28 eurot;
8. 05.12.2022 menetluskulude nimekirja koostamine – 27 minutit, so 63 eurot. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus hageja esindaja poolt teostatud töötunde põhjendatuks. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise kulud on TsMS § 175 lõike 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (Riigikohtu
9. mai
10. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15). Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja kulud on vajalikud ning hageja lepingulise esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades põhjendatud ja mõistlik. Põhjendatud õigusabikulud on seega 378 eurot. Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja õigusabikulud summas 378 eurot. Käesolevas menetluses tasutud riigilõiv summas 770 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub samuti kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu summas 770 eurot. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 1148 eurot, millest riigilõiv on 770 eurot ja lepingulise esindaja kulud 378 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja menetluskulude viivise. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 7 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik 8