← Eesti

3-23-1960/6

Obsah (8)§ 64§ 121§ 136§ 142§ 137§ 81§ 46§ 124

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1960 Haldusasi Audita OÜ kaebus

§ 64nõuetele.

Audiitori kutsekindlustusleping vastab

§ 64nõuetele.

Töörühm tutvus audiitorettevõtja 07.12.2021 esitatud meetmete täitmisega ja leidis, et kvaliteedikontrolli tähelepanud kahel järgneval kvaliteedikontrolliperioodil olid enamasti erinevad. Kuid mõlemal perioodil esines raamatupidamise aastaaruannetes avalikustamise probleeme ja audiitori aruandes on märkuseni jõutud ilma asjakohase põhjenduseta. AJN hindas kõiki menetluses kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning arvestades kõiki olulisi asjaolusid on seisukohal, et menetlusaluse isiku audiitorteenuse kvaliteedis esinesid olulised puudused, täiustamine nõutav („oranž“). Käesoleval juhul ei hinnanud AJN menetlusaluse isiku audiitorteenuse kvaliteeti hindega audiitorteenuse kvaliteedis esinesid vähemolulised rikkumised, täiustamine nõutav („kollane“), sest kolmest kontrollitud töövõtust esinesid vähem olulised puudused ühes töövõtus ja olulised puudused kahes töövõtus. AJN leiab, et audiitorettevõtja kvaliteeti ei saa lugeda vastuvõetavaks, kui ta on auditeerinud MTÜ-d kui äriettevõtet. Käesoleval juhul ei saa menetlusaluse isiku osutatud audiitorteenuse kvaliteeti lugeda täies ulatuses nõuetele mittevastavaks („punane“), kuivõrd ühegi kontrollitud töövõtu kvaliteeti ei hinnanud AJN nõuetele mittevastavaks, vaid tuvastas kahe töövõtu puhul nendes esinenud olulised puudused ja ühes töövõtus ka vähemolulised rikkumised. Kvaliteedikontrolli käigus on tuvastatud, et menetlusaluse isiku audiitorteenuse kvaliteedis esinesid olulised puudused, täiustamine nõutav („oranž“), mistõttu on põhjendatud menetlusaluse isiku kvaliteedikontrolli nimisageduse suurendamine sageduseni üks kord ühe aasta jooksul ning viia uus kvaliteedikontroll läbi järgmisel kvaliteedikontrolli läbiviimise perioodil (kvaliteedikontrolli kord (edaspidi KVK) § 24 lg 1). 2. Audita OÜ esitas 06.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse AJN 09.08.2023 otsuse nr 965 punkti 2 ning 09.08.2023 otsuse „Korralise kvaliteedikontrolli valimisse kuuluvate isikute nimekiri kontrolliperioodi 01.07.2021-30.06.2023 kohta“ osaliselt tühistamisnõudes. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus AJN 09.08.2023 otsuse nr 965 täitmise peatamiseks, või alternatiivselt AJN 09.08.2023 otsuse nr 965 punkti 2 täitmise peatamiseks, või alternatiivselt kohtu poolt sobiva abinõu rakendamiseks kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Kaebajat ähvardab tagajärg, mille hilisem kõrvaldamine kohtulahendiga oleks ebamõistlikult raske. AJN-i 09.08.2023 otsuse nr 965 tegemisega määras vastustaja kaebaja suhtes kindlaks uue kvaliteedikontrolli sama perioodi tööde osas, mille osas ei ole kaebajal tehtud töid võimalik enam tagasiulatuvalt muuta. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel määratakse kaebajale uues kvaliteedikontrollis igal juhul karistus samadel alustel, mille osas on AJN juba kaebajale ettekirjutuse teinud vaidlusaluse otsusega. See tähendab, et kaebaja peaks uue kaebusega kohtusse pöörduma. Kaebajal puuduvad vastavad rahalised vahendid mitme kohtuvaidluse pidamiseks. Vaidlusaluse otsuse punkti 2 täitmise peatamine kohtumenetluse ajaks ei kahjustaks avalikke huve, sest vastustaja on juba kaebaja tööde osas sama perioodi kohta kvaliteedikontrolli läbi viinud. Seega uue kontrolli läbiviimisega ei saavutataks kvaliteedikontrolli korras toodud eesmärki, milleks on audiitorteenuse osutaja töökvaliteedi parandamine. 2

(6)3-23-1960 Kaebus ei ole perspektiivitu. Kaebuse punktides 2.2-2.5 on välja toodud Riigikohtu praktika ja Euroopa direktiiv, mis välistab kaebaja suhtes uue kvaliteedikontrolli läbiviimise enne, kui kaebajale pole antud võimalust viimases kvaliteedikontrolli otsuses toodud ettekirjutustest tulenevalt enda töös muudatusi teha. Lisaks on vastustajal võimalik järgmisel, s.o 2024/2025 kvaliteedikontrolli perioodil kontrollida kaebaja poolt tehtud töid, mis jäävad perioodi 09.08.2023 kuni uue kvaliteedikontrolli määramiseni. Seeläbi antaks õiglane ülevaade kaebaja töökvaliteedist pärast 09.08.2023 otsuse tegemist.
  1. Tallinna Halduskohtu 06.09.2023 kohtunõudega anti vastustajale õigus esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 13.09.
  2. Vastustaja palub kaebus tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 21 ja § 121 lg 1 p 2) ning jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Oma seisukohti põhjendab vastustaja kokkuvõtlikult järgmiselt. Kaebus AJN 09.08.2023 otsuse nr 965 tühistamiseks tuleb tagastada HKMS §121 lg 2 p 21 alusel.

§ 121

lg 4 järgi on kaebaja allutatud Audiitorkogu sisesele järelevalvele.

§ 136

lg 1 järgi on kvaliteedikontroll järelevalve osa, mille eesmärk on kvaliteedikontrollile allutatud isiku audiitorteenuse õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud juhenditele ja soovitustele vastavuse kontrollimine. Kogu kaebuse argumentatsioon ei tugine mitte sellele, nagu oleks kaebaja suhtes kvaliteedikontrolli nimisageduse muutmine õigusvastane, vaid sellele, nagu jääks kaebaja vaidlusaluse otsuse resolutiivosa punkti 2 tõttu ilma tegevusloast. Kaebaja ei ole vaidlustanud AJN 09.08.2023 otsuse nr 965 resolutiivosa punkti 1. See tähendab, et kaebaja möönab ka ise, et tema tegevuses esinesid vead ning vastustaja hinnang nendele rikkumistele on õige. See ainuüksi muudab kogu kaebuse perspektiivituks, sest mitte ükski kaebaja argument ei väära

§ 142

lg 2, KVK § 24 lg 1 teisest lausest ning vaidlusaluse otsuse resolutiivosa p-st 1 tulenevat järeldust, et kaebaja suhtes kvaliteedikontrolli nimisageduse muutmine on õiguspärane ja õigustatud. Täidetud on

§ 142lg 2 ja KVK § 24 lg 1 eeldused.

Olukord oleks võinud teoreetiliselt olla erinev, kui kaebaja oleks vaidlustanud ka AJN 09.08.2022 otsuse nr 965 resolutsiooni punkti 1. Kui kohus tuvastaks, et rikkumist ei esinenud või rikkumised olid väheolulised, siis saaks kohus

§ 142

lg-s 2 sätestatud „olulise rikkumise“ aluse puudumise tõttu vastustajale ette heita ka seda, et vastustaja suurendas vaidlusaluse otsuse punktiga 2 kvaliteedikontrolli nimisagedust. Nimekiri ei ole kohtus tühistamiskaebusega vaidlustatav, kuivõrd tegemist on toiminguga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 mõttes. Nimekirja kinnitamine ei tekita, muuda ega lõpeta ühtegi kaebaja õigust ega kohustust. Seetõttu ei vasta kaebus HKMS §-s 37 sätestatud nõuetele ning tuleks HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada. Juhul, kui kohus peaks leidma, et vaidlusalune nimekiri on siiski haldusakt HMS § 51 mõttes, esineb alus kaebuse tagastamiseks (HKMS § 121 lg 2 p 21). Riive kaebaja õigustele on olematu. Kaebaja on nimekirja kinnitamisest sõltumata allutatud Audiitorkogu järelevalvele ning kaebaja suhtes on AJN 09.08.2022 otsus nr 965 p 1 jõustunud. Kaebuse rahuldamine oleks vähetõenäoline, sest kaebaja õiguste riive tõenäosus on hüpoteetiline ning vaidlusaluse otsuse nr 965 p 1, KVK § 24 lg 1 teise lause ja

§ 142lg 2 tõttu on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused pole täidetud. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd vaidlusaluse otsuse nr 965 punkti 2 tulemusena ei ähvarda kaebajat tegevusloa kehtetuks tunnistamine. Vaidlusaluse otsuse nr 965 p-st 2 ei tulene kaebaja õigustele kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses märgitud mõju. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tugineb kohtupraktikale, mis pole käesoleval juhul asjakohane. Esialgse õiguskaitse taotlus osas, milles soovitakse kogu vaidlusaluse otsuse nr 965 täitmise peatamist, väljub kaebuse piiridest. 3

(6)3-23-1960 KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Tulenevalt HKMS § 121 lg 2 punktist 21 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
  2. Nimetatud tagastamise alus on ette nähtud juhtudeks, kui iseenesest tuleb möönda kaebeõiguse olemasolu ehk mille puhul on vaidlustatud haldusakti või toiminguga kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine võimalik, ent selline rikkumine sai kaebaja huve kahjustada vaid väga vähesel määral; vähese intensiivsusega riivega on tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega
  3. Seega on HKMS § 121 lg 2 punkti 21 kohaldamise eeldusteks, et 1) tegemist peab olema väheintensiivse riivega ning 2) kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Viidatud sätte kohaldamiseks peavad olema täidetud mõlemad tingimused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.10.2020 määrus nr 3-19-2255, p 10). Vähese intensiivsusega riivega on varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause; RKHKm nr 3-18-763/15, p 9), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud.
  4. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud AJN 09.08.2022 otsuse nr 965 punkti 2, millega suurendati kaebaja kvaliteedikontrolli nimisagedust sageduseni üks kord ühe aasta jooksul ning otsustati viia uus kvaliteedikontroll läbi järgmisel kvaliteedikontrolli läbiviimise perioodil (vt kaebuse lisa 5). Vaidlusaluse otsuse põhjenduste kohaselt on AJN otsustanud suurendada kvaliteedikontrolli nimisagedust tulenevalt asjaolust, et kvaliteedikontrolli käigus tuvastati kaebaja audiitorteenuse kvaliteedis olulised puudused, täiustamine nõutav („oranž“). Seejuures on vaidlusaluses otsuses õiguslike alustena viidatud

§ 142lg-le 2 ning KVK § 24 lg-le 1.

Vastavalt

§ 142

lg-le 2 on järelevalvenõukogul õigus

§-s 137 sätestatud kvaliteedikontrolli nimisagedust suurendada sageduseni kuni üks kord ühe aasta jooksul, kui töörühma töö või distsiplinaarmenetluse või kaebuse menetluse tulemusel tuvastatakse olulisi rikkumisi, mis ei ole siiski piisavad, et algatada tegevusloa kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine. Vaidlust ei ole, et AJN on 09.08.2022 otsuses nr 965 punktis 1 lugenud kaebaja kvaliteedikontrolli läbituks ja lõpetanud tulemusega oranž – audiitorteenuse kvaliteedis esinesid olulised rikkumised, täiustamine nõutav (vt kaebuse lisa 5). Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja AJN 09.08.2022 otsuse nr 965 punkti 1 käesolevas haldusasjas vaidlustanud ei ole. Sisuliselt tähendab eelnev, et AJN 09.08.2022 otsuse nr 965 punkt 2 ei oma iseseisvalt kaebaja õigustele tähendust, vaid üksnes koos sama otsuse punktiga 1. Vastustaja on õigesti leidnud, et kui kaebaja oleks vaidlustanud ka vaidlusaluse otsuse punkti 1 ning kui kohus tuvastaks, et rikkumist ei esinenud või rikkumised olid väheolulised, siis saaks kohus

§ 142

lg-s 2 sätestatud „olulise rikkumise“ aluse puudumise tõttu vastustajale ette heita, et vastustaja suurendas vaidlusaluse otsuse punktiga 2 kvaliteedikontrolli nimisagedust. Eelnev tähendab seda, et kui vaidlust ei ole selles, et olulised rikkumised töörühma poolt tuvastati, siis on

§ 142lg 2 eeldused kvaliteedikontrolli nimisageduse suurendamiseks täidetud.

Tallinna Ringkonnakohus on oma 28.04.2021 otsuse nr 3-20-124 punktis 44 selgitanud, et

-st ega direktiivist 2006/43/EÜ ei tulene, et audiitorite ja audiitorettevõtjale tuleks alati anda rikkumise tuvastamisel võimalus mõistliku aja jooksul oma teenuse kvaliteeti parandada, sõltumata 1 Halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seadus 496 SE, seletuskiri, lk 22. Avalikult kättesaadav internetiaadressilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a8032ed5-482b-4ac5-88847d5fe0ef8e99/Halduskohtumenetluse%20t%C3%B5hustamiseks%20halduskohtumenetluse%20seadustiku,%20r iigil%C3%B5ivuseaduse%20ja%20riigi%20%C3%B5igusabi%20seaduse%20muutmise%20seadus 4

(6)3-23-1960 rikkumis(t)e asjaoludest; see ei oleks kooskõlas audiitorite ja audiitorettevõtjate tegevust reguleerivate normide eesmärgiga tagada nende töö tulemuse kvaliteet ja usaldusväärsus. Järelikult on vähetõenäoline, et kaebus kuulub rahuldamisele. 8. Asjaolu, et kaebaja suhtes on otsustatud suurendada kvaliteedikontrolli nimisagedust ei saa pidada intensiivseks sekkumiseks kaalukasse kaebaja õigushüvesse. Sisuliselt on otsustatud teostada järelevalvet kaebaja audiitorteenuse üle. Ainuüksi järelevalve teostamine ei piira kaebaja võimalust tegeleda majandustegevusega ega muuda seda võimatuks. Kvaliteedikontrolli käigus on Audiitorkogu eesmärgiks kvaliteedikontrollile allutatud isiku kontrolliperioodil osutatud audiitorteenuse õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud juhenditele ja soovitustele vastavuse kontrollimine (

§ 137lg 1).

Kvaliteedikontrollile on allutatud audiitorettevõtja,

§ 81

lg-s 3 nimetatud isik ja kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitor (

§ 136lg 1).

Audiitorkogu teostab korralist või erakorralist kvaliteedikontrolli audiitorettevõtja ja

§ 81

lg-s 3 nimetatud isiku töö- või asukohas või Audiitorkogu asukohas (

§ 137lg 1).

Audiitorkogu teostatavad kvaliteedikontrollid põhinevad eelneval andmete kogumisel ja riskianalüüsil (

§ 137lg 2).

Kvaliteedikontrolli teostamise käigus hinnatakse: 1)

§ 46

alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardite ja

-ga sätestatud nõuete täitmist; 2) audiitorteenuse osutamiseks kasutatud ressursside kogust ja kvaliteeti, et selgitada vastavust

§ 46

alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele ja võimaldada otsustada

-ga sätestatud nõuete täitmise üle; 3) sisekontrolli kui süsteemi ja selle toimivust ning 4) muid toiminguid ja protseduure, mis on vajalikud järelevalve eesmärkide saavutamiseks või ülesannete täitmiseks (

§ 137lg 6).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kvaliteedikontrolli nimisageduse suurendamine ei saa analoogselt järelevalve menetluse algatamisele riivata intensiivselt kaebaja ettevõtlusvabadust. Intensiivne riive võib olla järelevalve ehk kvaliteedikontrolli tulemusel tehtaval otsusel, mida aga käesoleval juhul veel tehtud ei ole. Seetõttu on ennatlikud kaebaja väited talle võimalikest saabuvatest kahjulikest tagajärgedest uue kvaliteedikontrolli tulemusel.

  1. Ühtlasi nõustub kohus vastustajaga osas, et vaidlustatud AJN 09.08.2023 otsus „Korralise kvaliteedikontrolli valimisse kuuluvate isikute nimekiri kontrolliperioodi 01.07.202130.06.2023 kohta“ ei ole haldusakt HMS § 51 tähenduses, vaid toiming HMS § 106 lg 1 tähenduses. Kuigi iseenesest on vastustajal õigus, et toimingut ei saa tühistada, mistõttu tühistamiskaebuse esitamine asjakohane ei ole. Küll aga ei tähenda eelnev automaatselt, et esineb alus kaebuse tagastamiseks vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le
  2. Vastustaja toodud õiguslik alus on kohaldatav olukorras, kus kohus on jätnud kaebuse käiguta ning juhtinud kaebaja tähelepanu kaebuses esinevatele puudustele, mis takistavad edasist menetlust ning kaebaja ei ole kohtu antud tähtaja jooksul kaebusest puudusi kõrvaldanud. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, kuivõrd kohus ei ole kaebust käiguta jätnud. Kuigi on õige, et tühistamisnõuet esitada ei saa, siiski puudub alus kaebuse käiguta jätmiseks ning kaebuse muutmiseks soovitamiseks. Toimingu vaidlustamiseks on kohane kohustamisnõue, kuid ka kaebuse muutmisel esineks alus kaebuse tagastamiseks vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le
  3. Seetõttu ei ole menetlusökonoomi põhimõttest tulenevalt põhjendatud kaebuse käiguta jätmine AJN 09.08.2023 otsuse „Korralise kvaliteedikontrolli valimisse kuuluvate isikute nimekiri kontrolliperioodi 01.07.2021-30.06.2023 kohta“ osas.
  4. Kohus nõustub vastustajaga, et ka AJN 09.08.2023 otsuse „Korralise kvaliteedikontrolli valimisse kuuluvate isikute nimekiri kontrolliperioodi 01.07.2021-30.06.2023 kohta“ peale esitatud kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, ka juhul kui oleks esitatud kohustamisnõue. Korralise kvaliteedikontrolli valimisse kuuluvate isikute nimekirja õiguslikuks aluseks on märgitud

§ 124lg 1 p 6, § 136 lg-d 1-3, § 137 ning KVK § 5, § 7-9 ning § 14 lg 1 (vt kaebuse lisa 6-1). Tulenevalt KVK § 8 lg 2 punktist 1 lisatakse korralise 5

(6)3-23-1960 kvaliteedikontrolli valimisse kõik need järelevalvesubjektid, kelle osas on suurendatud kvaliteedikontrolli nimisagedust

§ 142lg 2 alusel.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on lisatud korralise kvaliteedikontrolli valimisse kuuluvate isikute nimekirja, tulenevalt AJN 09.08.2022 otsuse nr 965 punktis 1 sätestatud kvaliteedikontrolli tulemusest. Kuivõrd kaebaja ei ole vaidlustanud kvaliteedikontrolli tulemust, siis on ka kaebus 09.08.2023 otsuse „Korralise kvaliteedikontrolli valimisse kuuluvate isikute nimekiri kontrolliperioodi 01.07.202130.06.2023 kohta“ peale perspektiivitu. Samuti on tegemist väheintensiivse riivega, kuivõrd nimekirja lisamisega ei kaasne automaatselt piiranguid kaebaja majandustegevusele.

  1. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Arvestades, et kaebus kuulub tagastamisele, siis tuleb jätta ka esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, kuivõrd kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3). Täiendavalt lisab kohus, et nõustub vastustajaga osas, et esialgse õiguskaitse taotlus peatada vaidlusalune otsus nr 965 tervikuna väljub kaebuse piiridest, kuivõrd kaebaja on vaidlustanud üksnes nimetatud otsuse punkti
  2. Ühtlasi nõustub kohus vastustajaga osas, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd pelgalt kvaliteedikontrolli nimisageduse suurendamine ei too kaebajale kohtumenetluse kestel kaasa pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.