1-21-786/72

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-786 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus Üllar Punderi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Üllar Punder (ik 37909150271), RESOLUTSIOON Jätta süüdimõistetu Üllar Punderi määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu
5. augusti
6. a määrusega jäeti Üllar Punder vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ü. Punder mõisteti süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ja lühimenetluse sätteid arvesse võttes mõisteti talle karistuseks seitse aastat vangistust. Ü. Punderit on kriminaalkorras karistatud 14-l korral, millest neli on kehtivad. Vangistuses viibib ta neljandat korda. Käesolevalt kannab karistust vägistamise eest alla 18-aastase lapse suhtes. Tegu oli ette planeeritud ning soodusteguriks on sõltuvusprobleemid. Maakohtu hinnangul ei kaalu Ü. Punderit positiivselt iseloomustavad asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha olemasolu ning programmides osalemise) üle negatiivseid, kuna need ei vähenda tema osas uue kuriteo toimepanemise ohuprognoosi sel määral, et ta vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Ü. Punder kannab karistust raske kuriteo eest, mille pani toime alaealise lapse suhtes. Isik on astunud seksuaalvahekorda alaealise psüühikahäirega kasutütrega. Kuigi vangistuse jooksul on püütud uute seksuaalkuritegude toimepanemise riski maandada sotsiaalprogrammi abil, siis selgub programmi tagasisidest, et isik oma süüd ei tunnista. Kuna Ü. Punder ei ole senini täielikult aru saanud enda poolt toime pandud seksuaalkuriteo tõsistest tagajärgedest ja mõjust kannatanule, on kohtu hinnangul oht uut kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt sedavõrd kõrge, et seda ei ole võimalik kriminaalhooldusega piisavalt maandada. Ü. Punderi probleemiks on ka alkoholi tarvitamine, käesolev vägistamine on toimunud samuti alkoholijoobes. Teda on neljal korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole Ü. Punderi enda hinnangul alkohol tema elus probleeme tekitanud ega töötamist seganud. Ka eelmise vangistuse ajal läbis Ü. Punder sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid ometi jätkas alkoholi kuritarvitamist ning pani toime uue ja raskema kuriteo. Seda kõike arvesse võttes leidis maakohus, et Ü. Punderit ennetähtaegselt vangistusest vabastada, sest ta võib toime panna uusi kuritegusid.
7. Määruskaebuse esitas süüdimõistetu Ü. Punder, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tema puhul on täidetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Maakohus leidis, et tal on alkoholiprobleem, kuid ta on vangistuses läbinud sõltuvuskäitumist puudutavad programmid. Talle on võimalik määrata laboratoorse vereanalüüsi andmise ja täiendavate programmide läbimise kohustus. Ta on katseajal viibinud korduvalt ja enamik neist on õnnestunud. Ta on vangistuses enda jaoks leidnud religiooni. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ei saa tugineda „süü mitte tunnistamisele“: Ringkonnakohtu järeldused
8. Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eelkõige Ü. Punderi korduv kriminaalkorras karistatus ja varasematest korduvatest karistusest vajalike järelduste mitte tegemine ning tema isikuga seotud asjaolud nagu sõltuvusprobleemid, annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui asus seisukohale, et Ü. Punderist tuleneb suur uute kuritegude oht, mida ei ole võimalik ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolliga maandada. Seetõttu on tema ennetähtaegne vabastamine välistatud. Seda kõike arvesse võttes leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja Ü. Punderi määruskaebusel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, mistõttu jääb see kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2