lg 1 tuleneva viivisenõude, millest saab järeldada, et viivisemäär on proportsionaalne ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6821,44 eurot, lepingutasu 545 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, intressi 626,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 384,14 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 20.03.2021 kuni põhivõlgnevuse summas 6821,44 eurot täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole lepingute tingimusi heaks kiitnud ning pooled ei oma kehtivat kokkulepet, kuivõrd hageja on jätnud lepingud elektrooniliselt allkirjastamata. Kostja leiab, et laenulepingute leheküljelt 3 nähtuv hageja esindaja allkirja kujutis ei ole asjakohane ja täitmata on TsÜS § 80 lg 3 tingimused. Kostja märgib ära, et laenulepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, mistõttu laenu tagastamise nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Kostja hinnangul on 08.08.2020 hoiatus ja 23.08.2020 ülesütlemise avaldus kostjale kätte toimetamata. Samuti ei ole hageja edastanud laenulepingu ülesütlemise avaldust üldtingimustes sätestatud vormis ja viisil, st ülesütlemise avaldust ei ole kostjale allkirja vastu üle antud ega kostjale ka tähitud kirjana edastatud. Kostja leiab, et hageja ülesütlemise avaldus on TsÜS §§ 77 lg 2 ja 83 lg 2 alusel tühine tahteavaldus. Hageja ei ole tõendanud laenulepingu ülesütlemise avalduse kostjale kättetoimetamist. Kostja leiab, et laenulepingu tüüptingimuste punkt 2.2 on
Kostja leiab, et hageja ei ole väiteid seoses kostja krediidivõimelisuse hindamisega tõendanud. Kostja viitab (
) § 4034 lõigetele 1, 6, 7, 9 ja 13 ja Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi vastutustundliku laenamise nõuete kohta punktile 7.8. Hageja sõnade kohaselt tugines hageja kostja krediidivõimelisuse üle otsustamisel krediidikäitumise analüüsi väljavõttele. Seejuures ei ole hageja tänaseni esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mil moel on hageja kostja krediidivõimelisust hinnanud enne temaga krediidilepingu sõlmimist, mh ei ole hageja esitanud 3 kostjapoolset laenutaotlust või temapoolseid kinnitusi oma majandusliku seisundi kohta ega kostja pangakonto väljavõtet. Kostja hinnangul ei tõenda hageja poolt esitatud Exceli tabel kostja krediidivõimelisuse hindamist enne lepingu sõlmimist, kuna dokumendist ei nähtu lepingu pooltega mitte ühtegi viidet. Arvestades asjaolu, et kostjal on ülalpeetav alaealine laps, pidi kogenud krediidiandjale olema ilmselge, et kostja ei ole krediidivõimeline ja temaga krediidilepingut sõlmida ei või. Vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgimiseks võib kostja hinnangul pidada sedagi, et krediidiandja on kostjale väljastanud lisakrediiti ilma, et poolte vahel oleks sõlmitud mingi kokkulepe. Kostja on seisukohal, et krediidiandja oleks pidanud igakordselt enne krediidilimiidi tõstmist kostja krediidivõimelisust uuesti hindama. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab krediidilimiidi piires kasutatud krediidilt arvestada intressi maksimaalselt seadusjärgses määras ning hagejal puudub õigus nõuda kõiki muid lepingust tulenevaid tasusid. Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on seisukohal, et arvestades tüüplepinguid, mida hageja igapäevaselt kasutab, on lepingutasu ebamõistlikult suur. Kostja hinnangul on nimetatud tüüptingimused tühised
Samuti ei nõustu kostja hageja väitega, et kostja ei ole tasunud teenustasusid lepingute sõlmimise eest, sest lepingute Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed sisaldavad infot, et lepingutasu kuulub tasumisele laenu väljamaksmisel ja lisatakse väljamakstavale laenusummale juurde. Eeltoodut arvesse võttes on kostja arvamusel, et lepingutasu nõue on põhjendamatu ja tühine. Kostja leiab, et ka lepingu haldustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud
Kostja ei ole sõnaselgelt kinnitanud lepingu haldustasu maksmise kohustust. Kostja ei nõustu hageja viivisenõudega, viivisenõue on ebamõistlikult suur ja palub kohtul viivist vähendada. Juhul, kui hageja põhinõue tuleb rahuldada, on põhjendatud viivist vähendada 2%-ni aastas. Kuna hageja esitas kostjale nõudeid, kuid ei esitanud nõuete alusdokumente ega arvutuskäike, pidi kostja kasutama oma õiguste kaitseks õigusabiteenust. Sellega tekkis kostjale kahju summas 3384 eurot (kostjale osutati õigusabi 23,5 h tunni ulatuses tunnihinnaga 144 eurot koos käibemaksuga). Juhul, kui kohus hagi mingis osas rahuldab, esitab hageja protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite. Kostja palub tasaarvestada hageja põhinõudega kostjale õigusabikulude tõttu tekkinud kahju 3384 eurot ning alusetult hagejale tasutud summa 5627,69 eurot. Kokku palub kostja hageja nõuete rahuldamise korral tasaarvestada kostja põhinõude 1888,31 euro ulatuses (10900-5627,69-3384). Kohtu põhjendused
) § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 kohaselt pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Oferdi piisav määratletus väljendab eelkõige tahet olla lepinguliselt seotud isikuga, kellele ettepanek tehakse ja kes selle vastu võtab. Tavaliselt loetakse piisavaks, kui ofert sisaldab lepingu eset, kogust ja hinda (võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, lk 109). Kohtu hinnangul on hageja teinud kostjale
Kohtu hinnangul on ofert piisavalt määratletud, s.o mõlemas laenulepingus on märgitud laenutingimused (sh laenusumma, maksetähtaeg, intressimäär, lepingutasu, tagastamisgraafik) ja laenuandja ning laenusaaja andmed. Seega vastavad hageja pakkumused laenulepingute tunnustele.
lg 1 järgi nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohtu hinnangul väljendab kostja nõustumust hagejale vajaliku teabe andmine (sh kostja arvelduskonto, kuhu laen üle kanda) ja lepingute allkirjastamine.
lg 2 järgi pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja 6 nõustumuse kätte sai. Hageja on 08.03.2018 kostja arvelduskontole kandnud üle 6000 eurot ja 17.01.2019 kostja arvelduskontole kandnud üle 4900 eurot, millest tulenevalt saab järeldada, et hageja sai kostja nõustumused kätte 08.03.2018 ja 17.01.
, mille lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, 8 regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.
lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg 2 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Krediidiasutuste seadus (KAS) § 83 lg 3 järgi krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. KAS § 83 lg 31 kohaselt krediidiasutus peab tarbijale laenu andmisel või tarbijale krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 7 ja 51 nimetatud nõustamisteenuse osutamisel järgima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §des 47–531 sätestatut. Krediidiasutusel tuleb tagada, et krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõikes 8 nimetatud krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva tarbijatele laenu andva või vahendava tütarettevõtja tegevus vastab krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 38, 40, 43, § 44 lõigetes 2 ja 3 ning §-des 46–531, 57 ja 58 sätestatud tingimustele. Kostja leiab, et ta ei olnud laenulepingute sõlmimise ajal krediidivõimeline. Arvestades asjaolu, et kostjal on ülalpeetav alaealine laps, pidi kogenud krediidiandjale olema ilmselge, et kostja ei ole krediidivõimeline ja temaga krediidilepingut sõlmida ei või.
lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Seega peab hageja tõendama, et ta järgis vastutustundliku laenamise põhimõtte vajalikke kohustusi. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja on 09.09.2021 esitanud Exceli tabeli krediidivõimekuse analüüsi kohta. Hageja on selgitanud, et ta kontrollis enne laenude väljastamist kostja maksekäitumist, võttis arvesse kostja poolt taotluses esitatud teavet ja kontrollis avalikke andmebaase. Kohtu hinnangul on hageja poolt esitatud Exceli tabel täielikult sisustamata. Tabelist ei ole võimalik aru saada, kas nimetatud andmed üleüldse käivad kostja kohta. Hageja on esitanud üldised andmed ja jätnud välja toomata, kuidas kujunesid nimetatud tabelis sissetulekud ja väljaminekud. Hageja ei ole välja toonud ega esitanud tõendeid selle kohta, millise teabe täpsemalt laenuandja enne lepingute sõlmimist omandas. Ringkonnakohtu praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks 9 peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12). Kohus leiab, et praegusel juhul pangakonto väljavõtete küsimine tõendatud ei ole. Hageja selgitustest tulenevalt ei selgu, kas laenuandja omandas teabe, mis võimaldas tal hinnata, kas kostja oli võimeline krediidi laenulepingutes kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Kohtu hinnangul pelgalt viitamine, et hageja kontrollis kostja maksekäitumist ja avalikke andmebaase, ei ole piisav, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
lg 6 järgi tohib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja ei ole aga tõendanud, et laenuandja oli mõlemat laenu väljastades veendunud, et kostja puhul oli tegemist krediidivõimelise isikuga. Kohus nõustub kostja vastuväidetega hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise osas ning on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet 07.03.2018 ja 15.01.2019 lepingute sõlmimisel.
lg 6 järgi tohib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg 7 esimese lause järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on nimetatud kohustust rikkunud.
lg 7 kohaselt tuleb seega 07.03.2018 ja 15.01.2019 sõlmitud lepingute intressimääraks lugeda
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kokkulepitud intressimääraks on antud juhul 19,90% ja 9,90% aastas.
§-st 94 tulenev Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 01.01.2018 laenulepingute sõlmimisest on 0,00%, seega tuleb kohtu hinnangul 07.03.2018 ja 15.01.2019 sõlmitud lepingutele kohaldada intressimäära 0,00%.
lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale ka muid laenulepinguga seotud tasusid, nt lepingutasu, kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest, leppetrahvi nõuete, sissenõudmiskulude ega vara väärtuse vähenemisest tekkinud nõuete täitmise kohustusest. Eelnevast tulenevalt on kostja vastavalt 07.03.2018 ja 15.01.2019 sõlmitud lepingutele kohustatud tagastama vaid laenu põhiosa, millele lisandub viivis. Tagasimaksmisele kuuluvast summast tuleb maha arvestada laenulepingute sõlmimise tasu, intress ja haldustasu. 10. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise 384,14 eurot.
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult 10 viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtule nähtub laenulepingu eritingimustest, et intressimääraks on 9,90% aastas (dtl 22). Nimetatud intressimäär on kõrgem kui seadusjärgne viivisemäär, seega tuleb
lg 1 kolmanda lause kohaselt lugeda poolte vahel sõlmitud laenulepingu viivisemääraks 9,90% aastas. Hageja taotleb sissenõutavaks muutunud viivist määras 9,90% aastas, kuid edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 24.08.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.03.2021 määras 9,90% aastas ning edasiulatuvat viivist alates 20.03.2021 seadusjärgses määras. Kuivõrd kohus ei ole lepingu ülesütlemist 23.08.2021 seisuga tuvastanud, ei ole ka põhjendatud arvestada viivist ülesütlemisele järgnevast päevast. Seega leiab kohus, et viivisenõue on põhjendatud hagiavaldusele esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 20.03.
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesoleval juhul ei ületa viivisemäär kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Praegusel juhul ei ületa hageja viivisenõue kordades ka põhinõuet. Kohus 11 peab vajalikuks täiendavalt mainida, et kostja pole ka esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et kostja majanduslik seis on väga raske. Kohus jätab kostja taotluse viivise vähendamiseks rahuldamata, kuna kostja ei ole tõendanud
12. Järgnevalt hindab kohus kostja tasaarvestuse vastuväidet. Kostja selgitab, et juhul kui kohus hagiavalduse mingis osas rahuldab, esitab hageja protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite, millega palub tasaarvestada hageja põhinõude kostjale õigusabikulude tõttu tekkinud kahju 3384 eurot ning alusetult hagejale tasutud summa 5627,69 eurot. Tulenevalt
esimesest ja teisest lõikest kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostja on seisukohal, et kostjale tekitati kahju. Riigikohtu 31.01.2018 otsuse kohaselt tsiviilasjas nr 2-14-21710 on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärgiks kaitsta laenuvõtjat üle jõu käiva krediidilepingu sõlmimise eest ja selle rikkumise tagajärjeks on esmajoones laenusaaja võimalus leping tühistada või nõuda rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Riigikohtu lahendi 3-2-1-136-12 punktist 25 tulenevalt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist
Tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega. Seega peab kohus hindama, kas kostjal on õigus kahjuhüvitist, millega hageja nõuet tasaarvestada, nõuda või mitte.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
Riigikohtu lahendist 3-2-1-173-12 punktist 15 tulenevalt peavad olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) kohustuse rikkumine; 2) kostja vastutab rikkumise eest, st rikkumine ei ole
lg 1 järgi vabandatav; 3) hagejale on tekkinud või tekib kahju; 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus on käesoleva lahendi punktis 9 jõudnud järeldusele, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, s.o hageja on kohustust rikkunud. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kohustuse rikkumine hageja poolt oli vabandatav või mitte.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta ei vastuta kohustuse rikkumise eest. 12 Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostjale on tekkinud kahju. Kahjuks märgib kostja 15.11.2021 seisuga menetluskulud summas 3384 eurot ja hagejale tasutud summa 5627,69 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-112-16 punktist 21 tulenevalt
lg 1 järgi tekib tasaarvestusolukord siis, kui tasaarvestaval poolel on õigus teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda ning oma kohustus täita. Tasaarvestavale poolele kuuluv nõue teise poole vastu peab olema sissenõutav ning teisele poolele kuuluv nõue tasaarvestava poole vastu peab olema täidetav. Tasaarvestav pool käesolevas asjas on kostja, kellele kuuluvad potentsiaalselt leppetrahvi- ja kahju hüvitamise nõue hageja vastu ning teine pool on hageja kellele kuulub potentsiaalne tasunõue kostja vastu. Tasaarvestusolukord tekkis kui kostja nõuded oli muutunud sissenõutavaks ja kostjal oli õigus tema vastu suunatud hageja nõue täita. Seega tekkis käesolevas asjas tasaarvestuse olukord alates ajast, mil kostja õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist ja leppetrahvi muutus sissenõutavaks, ning hageja nõue oli täidetav ehk kostjal oli õigus maksta hagejale tasu ehk nõue täita. Kohtu hinnangul ei saa kostja enda menetluskulusid tasaarveldada hageja võlanõudega, kuivõrd kostja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.
lg 1 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Käesoleval hetkel ei ole kostjal õigus nõuda hagejalt menetluskulude tasumist, kuivõrd kohus määrab menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaks alles käesolevas lahendis, mida on võimalik pooltel edasi kaevata. Samuti ei saa pidada kostja kahjuks 5627,69 eurot, kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja on saanud hagejalt laenu kokku summas 10 900 eurot ja 5627,69 eurot on summa, mis kostja on hagejale tagasi maksnud. Kohus selgitab, et nimetatud summa ei saa olla kostja kahju arvestades, et kostja on saanud laenu 10 900 eurot. Eeltoodust tulenevalt on seega täitmata eeldused kahju hüvitamise nõudmiseks. Kohtu hinnangul puudub eeltoodust tulenevalt kostjal tasaarvestuseks esitatud nõue hageja vastu ja tasaarvestust ei saa teostada, mistõttu tuleb jätta tasaarvestusavaldus rahuldamata. 13. Kõigest eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 6821,44 eurot ja alates 20.03.2021 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (6821,44 eurolt)
MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 13 Kohus rahuldas hagi 84% ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 84% ulatuses ja kostja menetluskulud 16% ulatuses hageja kanda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.