ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses. 2. Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (
3.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 4. Olukorras, kus maksuhaldur kavatseb teha maksuotsuse, peab halduskohus luba andes välja selgitama, kas täidetud on järgmised kriteeriumid: 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; 3) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; 4) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest ning 5) halduskohtule esitatavas taotluses on
lg 2 p 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Kohtu hinnangul on MTA esitatud taotluses loetletud kriteeriumid täidetud. 5. Maksuhaldur on alustanud 20.02.2023 korraldusega nr 12.2-3/060566-1 puudutatud isiku residendist füüsilise isiku kontrolli, mis hõlmab füüsilise isiku tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimist maksustamisperioodil jaanuar 2021 kuni detsember 2022.1 MTA on kohtule esitatud taotluses ja selle täienduses välja toonud põhjendused, et maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine puudutatud isikule (
Tulevikus määratava maksukohustuse suuruse kujunemine on taotluses jälgitav. Selliseks puudutatud isikule tõenäoliselt määratava maksukohustuse suuruseks on 102 038,74 (31 211,22 + 70 827,52)2 eurot, mis koosneb kinnistu aadressiga xxxxxxxx müügilt (summas 156 056,12 eurot) deklareerimata ja tasumata tulumaksust summas 31 211,22 eurot ning kinnistute aadressil xxxxxxxx ja xxxxxxxx müügilt täiendavalt deklareerimata ja tasumata tulumaksust summas 70 827,52 eurot.
lg 1 ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 c) ja 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud. Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esile toodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p-d 22-23). Kohtule esitatud asjaolude pinnalt on usutav maksuhalduri hinnang, et on suur tõenäosus, et isik ei ole valmis ka tulevikus tekkivaid maksukohustusi tasuma, kuivõrd puudutatud isik ei pidanud oma erinevates äriühingutes ja seotud isikute äriühingutes korrektset maksuarvestust ja vähendas alusetult maksukohustust, samuti on osalenud seotud isikuna maksupettuse toimepanemises. Seetõttu on usutav maksuhalduri järeldus, et puudutatud isiku sissetulekule oleks sisenõude pööramine võimatu või oluliselt piiratud. Puudutatud isiku omanduses on korteriomand aadressil xxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx)5. Kohtu hinnangul annavad eeltoodud asjaolud aluse möönda, et puudutatud isik võib tõenäoliselt võõrandada talle kuuluva kinnisasja, vältimaks sellele sissenõude pööramist. Seega on põhjendatud eeldada, et pärast maksukohustuse tuvastamist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (
8. Maksuhaldur soovib, et kohus annaks loa puudutatud isikule kuuluvale kinnisasjale hüpoteegi seadmiseks. Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p 57 kohaselt peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust. Taotleja on põhjendanud, et isiku sissetuleku või muu vara arvelt maksuvõla täitmine on ebatõenäoline. Kohtule ei nähtu leebemate täitetoimingute tegemise võimalust. Ehkki tegemist on puudutatud isiku elukohaga, siis ei välista see korterile kohtuliku hüpoteegi seadmist, kuna täitemenetluses ei ole elukoha võõrandamine välistatud. Samuti ei välista kohtuliku hüpoteegi seadmist elukohale
. Hüpoteegi seadmine ei takista vara valdamist, kasutamist ega käsutamist. Korteriomandi müügi korral on isikul võimalik maksunõude tagamises hüpoteegipidajaga kokku leppida. Maksuhaldur on ka ära näidanud võimaliku sundtäitmisega kaasnevate kulude suuruse ning need ei ole ilmselgelt ekslikud. Kokkuvõttes leiab kohus seega, et maksuhalduri taotletav täitmistoiming on proportsionaalne. Puudutatud isikul on võimalik saavutada täitetoimingu lõpetamine tagatise esitamisega (
Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui puudutatud isik 3 Vt MTA 24.08.2023 taotlus, lisa 28; dtl
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.