I. Asjaolude kirjeldus
) § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hageja on esitanud kohtule hagi tagasivõtmise avalduse.
lg 1 esimene lause sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Eelmenetlus ei ole tsiviilasjas lõppenud, mistõttu kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks ei ole vajalik. Seetõttu on hagejal õigus hagi tagasi võtta ilma kostja nõusolekuta.
lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus jätab hagiavalduse läbi vaatamata. 3. Kohus tühistab käesolevas asjas toimuma pidanud kohtuistungi toimumise ajaga 12.12.2023 kell 10:00, sest kohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata. 4.
lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus jättis hagi läbi vaatamata, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kindlaks määrama menetluskulud.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja on pärast hagi esitamist hageja nõuded rahuldanud. Kohus leiab, et 2
lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses, võttes aluseks tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 358,77 eurot ja kohtumenetluses hagiavalduselt tasutud riigilõivust 245 eurot, see on kokku 603,77 eurot. Kohus peab hageja menetluskulusid lähtuvalt tsiviilasjas tehtud toimingutest vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest. Kohtuvaidlus eeldas dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab
Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 603,77 eurot. Kuna see summa on kostja poolt hagejale tasutud, ei mõista kohus seda summat kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.