MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON: Vabastada K.J tingimisi enne tähtaega temale mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o kuni 31.07.2014 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima
lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada K.J suhtes käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p 2, 4 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; K.J vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, K.J-ile ja prokurörile. Asjaolud. 30.08.2013 saabusid Viru Maakohtule Tartu Vangla materjalid kinnipeetava K.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.J on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 11.12.2002 otsusega kriminaalkoodeksi § 15 lg 2 . § 140 lg 2 p 1,2,3 ja § 101 p 2,5,7 järgi ning karistuseks mõisteti 13 aastat vangistust.
nõudeid kohaldades mõisteti K.J-i lõplikuks karistuseks 14 (neliteist) aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 31.07.
) § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et K.J-i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetav on vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Alates 30.01.2012 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kinnipeetav on distsiplinaarkorras karistamata. Kinnipeetaval on vabanedes kindel elukoht ning toetavad suhted perekonnaga. Kinnipeetaval on maalerrestaureerija kvalifikatsioon. Riigikeele oskus vastab tasemele A2. Kindlat töökohta kinnipeetaval vabanedes ei ole, kuid kinnipeetava ema kinnitas, et Narvas on olemas töökohti, mis on seotud ettevõttega, kus kinnipeetav vanglas tööl käib ning ei peaks tekkima küsimust selle suhtes, et isik sinna ka tööle võiks saada. K-Raha andmetel võlanõuded on tasutud ning vabanemisfondis on isikul 1000 eurot, mis on piisav sissetulek esialgseks toimetulekuks vabaduses. Viimastel aastatel on isik pühendunud usule, mis isiku sõnade kohaselt on muutnud tema elustiili ja suhtlusringkonda. Kinnipeetav on seadnud tuleviku eesmärkidest jätkuvalt usule pühendumise, vanemate abistamise ja pere loomise. Mitte vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 18% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 24%. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, K.J kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Ammer Viru Maakohtu kohtunik Anu Ammeri 24.09.2013 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Lugeda kohtumääruses läbivalt kinnipeetava õigeks nimeks K.J. Parandada kohtumääruse resolutiivosa esimene lõik järgnevalt: „Vabastada K.J tingimisi enne tähtaega temale mõistetud karistuse kandmisest katseajaga üks aasta ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla …“. Muus osas jätta kohtumäärus muutmata. Käesoleva määruse ärakiri saata asjasse puutuvatele menetlusosalistele. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.