lg 1 ja § 424 lg 1 järgi / Erakorraline ettekanne V.D kohta Süüdimõistetu V.D , isikukood XXX, elukoht xxxx Asja läbivaatamine 30.08.2019 kohtuistungil RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku 24.07.2019 erakorralises ettekandes esitatud taotlus V.D-le mõistetud karistuse tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses täitmisele pööramiseks. Määrata V.D ’le
lg 2 p 8 alusel täiendav kohustus läbida sotsiaalprogramm ``Sotsiaalsete oskuste arendamine``. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus toimetada kätte V.D-le ning saata kriminaalhooldusametnikule. Asjaolud Viru Maakohtu 20.09.2018 otsusega tunnistati V.D süüdi
lg 1 ja § 424 lg 1 järgi ning
lg 1 sätet kohaldades mõisteti talle karistuseks 1 aasta 1 kuu vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 1 aasta 27 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel asendati vangistus 387 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks mõisteti 2 aastat. Üldkasuliku töö 1 tegemise ajaks allutati V.D kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma
lg-s 1 sätstatud kontrollnõudeid ja
Kohtuotsus jõustus 06.10.2018. 24.07.2019 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande V.D suhtes põhjusel, et hooldusalune ei ilmunud 25.06.2019 Rakvere esindusse registreerima ega teavitanud takistanud asjaoludest, st rikkus
Kriminaalhooldusametnikule 28.06.2019 antud seletuses kirjutas V.D , et kodumeeleolus ununes registreerima tulemise aeg ning kusagile ei olnud üles ka kirjutatud, mis päeval pidi ilmuma vastuvõtule. Esmakohtumine hooldusalusega toimus 15.10.
lg 6 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata V.D-le mõistetud reaalne vangistus täitmisele sooritamata ÜKT tundide ulatuses. Kuna V.D-le on määratud maksimaalne ÜKT tundide sooritamise tähtaeg (2 aastat), siis ei ole võimalik katseaega pikendada ning hoiatused on juba varasemate rikkumiste eest tehtud. Ettepanekut tehes lähtub ametnik asjaolust, et hooldusalune rikkus jälle
Kohtuistung Kriminaalhooldaja avaldas, et tal on uus ettepanek kohustada hooldusalust läbima sotsiaalprogramm Sotsiaalsete oskuste arendamine, et edaspidi ise enda tegude eest vastutust võtta ja arendada sotsiaalseid oskusi. Heastatud on 500 eurot tekitatud kahjust. Sooritatud ÜKT tundide arv on 232 ja sooritamata on 155 tundi. xxxx ei ole võimalik tal enam tööle minna, kuna ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, ta käis xxxx tööl, kuid vahetas kriminaalhooldaja teadmata töökohta ega suutnud nõudeid täita ka seal. Talle on tehtud kirjalikult keeldumise otsus ja põhjendatud, miks ei lubata teda xxxx tööle. Isikul tuleb minna Töötukassasse, end arvele võtta ja vaadata, mis tööd siin pakutakse. Süüdimõistetu selgitas, et neil oli arstiga kokkulepe, et tabletiravi ei ole igapäevane, vaid ta võtab tableti kui läheb näiteks töövestlusele, et ta oleks rahulik. Leiab, et tänu tablettidele on ta suutnud ennast ja oma tegusid mõtestada. Avaldab, et talle meeldib ÜKT-d teha. Ta on nõus lisakohustusega, sest ei taha vanglasse minna. 2 Kohtumääruse põhjendused KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 20.09.2018 otsusega üldkasuliku töö tegemise ajaks pandud registreerimiskohustuse rikkumine on leidnud tõendamist, kuivõrd hooldusalune ei ilmunud ettenähtud ajal 25.06.2019 registreerima ning ta on kriminaalhooldajale antud kirjalikus seletuses ka tunnistanud, et unustas registreerimisele tulemise aja. Seega on süüdimõistetu rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustust, kuid kohus leiab, et isikule saab anda täiendava võimaluse edaspidi näidata tahet täita nõuetekohaselt käitumiskontrolli nõudeid. Kuigi isikule on kriminaalhooldaja teinud 2 kirjalikku hoiatust üldkasuliku töö tegemise ajakava ja registreerimiskohustuse rikkumise tõttu, on tegemist esimese erakorralise ettekandega. Samuti nähtub erakorralisest ettekandest ning kriminaalhooldaja poolt kohtuistungil avaldatust, et isik sooritab üldkasuliku töö tunde nõuetekohaselt, tehtud on 232 tundi ja teha veel 155 tundi ning nende tegemiseks on aega üle aasta. Lisaks on hooldusalune täitnud
lg 2 p-s 1 sätestatud nõuet ja ta hüvitab vähehaaval tekitatud kahju ning alkoholi tarvitamise keelu rikkumist seni tuvastatud ei ole. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul motiveeritusele karistus siiski vabaduses kanda, mistõttu nõustub kohus kriminaalhooldaja kohtuistungil avaldatud arvamusega isikule täiendava kohustusena määrata sotsiaalprogrammi ``Sotsiaalsete oskuste arendamine`` läbimine. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kriminaalhooldaja erakorralise ettekande rahuldamata ja V.D-le Viru Maakohtu 20.09.2018 otsusega mõistetud karistuse tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses täitmisele pööramata ning määrab talle
lg 2 p 8 alusel täiendava kohustuse läbida sotsiaalprogramm ``Sotsiaalsete oskuste arendamine``. Maakohus juhindus
MS § 428, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristel Vedro kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.