1-23-4993 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. september 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-23-4993
(23700000019)Kohtunik Orvi Koik Kriminaalasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri
- juuni
- a määruse vaidlustamiseks Õigusabi taotleja X (ik. XXXXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. Taotlus riigi õigusabi saamiseks ja menetluse senine käik
- Tallinna Ringkonnakohus registreeris
- augustil 2023 X taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks, et vaidlustada Riigiprokuratuuri
- juuni
- a määrust, millega jäeti tema kaebus rahuldamata.
- Ringkonnakohtu taotlusel edastas Riigiprokuratuur esitatud kuriteokaebuse,
- mail 2023 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise, selle peale esitatud kaebuse ning
- juunil 2023 koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määruse. Materjalidest nähtuvalt sai X Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruse kätte
- juulil
- 2.1 Kohtule edastatud materjalide kohaselt registreeriti Riigiprokuratuuris kinnipeetava X kuriteokaebus, milles taotletakse kriminaalmenetluse alustamist Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku Y 1
(3)suhtes karistusseadustiku (KarS) § 311 järgi, kuna kohtunik on asjades nr X-XX-XXX ja Y-YYYYY teinud teadvalt ebaseaduslikke kohtulahendeid. 2.2
- mail 2023 koostas Riigiprokuratuuri abiprokurör Hanna Kõrtsmann kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 23700000019, millega jäeti kriminaalmenetlus X poolt esitatud kuriteokaebuses kirjeldatud asjaoludel alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (KrMS § 199 lg 1 p 1). 2.3 X vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise ning kaebuses Riigiprokuratuurile palub kriminaalmenetluse alustamist kohtunike C ja Y suhtes KarS §-de 89 ja 311 alustel.
- Riigiprokuratuuri juhtivprokurör jättis
- juuni 2023 määrusega X kaebuse rahuldamata, asudes seisukohale, et asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et kohtunike tegevuses esineks KarS §des 89 ja 311 sätestatud kuriteod. Kohtunik Q selgitas, millisel põhjusel kuulusid määrusekaebused asjades nr X-XX-XXX ja Y-YY-YYY tagastamisele. Kumbki kohtunik ei saanud ega pidanud kaebaja taotlust edastama Justiitsministeeriumile, vaid lahendasid need ise vastavalt kehtivale kohtupraktikale. Kohtulahendiga mittenõustumine ei tähenda, et tegemist oleks koheselt süüteoga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Esmalt märgib ringkonnakohus, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama (RÕS § 1214). Ringkonnakohtule esitatud majandusliku seisundi teatise kohaselt kannab X hetkel vangistust Viru Vanglas ning sissetulek tal puudub. Tal on võlad kohtutäituritele summas 18 000 eurot ning võlgnevused tuttavate ees. Pangaarved ja muud varad puuduvad. Seega saab asuda seisukohale, et X on maksejõuetu.
- Õigusabi taotleja maksejõuetus ei garanteeri veel õigusabi taotlejale õigusabi andmist, kuna KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKK 3-1-1-134-04, 3-11-66-05, 3-1-1-151-05).
- RÕS § 7 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb ja/või asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohtunik leiab, et X riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
- Nii Riigiprokuratuuri abiprokuröri
- mai 2023 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisest kui ka selle peale Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse rahuldamata jätmise määrusest nähtuvalt, ei 2
(3)sedastanud prokurörid X poolt
- aprillil 2023 esitatud kuriteokaebuses väljatoodu pinnalt selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada Tartu Ringkonnakohtu kohtunike poolt karistusseadustikus sätestatud koosseisudele vastavat ebaseaduslikku käitumist. Märkida tuleb, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja juhtiva riigiprokuröri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on põhjalikult selgitatud, miks puudub kriminaalmenetluse alustamiseks alus.
- Märkida tuleb sedagi, et X poolt ringkonnakohtule esitatud riigi õigusabi taotluse probleemikirjelduses ja põhjenduses, milleks riigi õigusabi korras advokaati soovitakse, nähtuvad etteheited kohtumenetluses nr F-FF-FFFF osalenud prokuröri suhtes ja kohtumenetluses nr C-CCCCCCC kohtuniku suhtes, mitte kohtunike C ja Y suhtes, kelle suhtes X kriminaalmenetluse alustamist taotles. Seetõttu ei ole kuriteokaebuses esitatud asjaolusid analüüsivad prokurörid andnud ka hinnangut kohtuasjas eelmärgitud kohtuasjades osalenud prokuröri või kohtuniku tegevusele. Ringkonnakohus saab aga anda riigi õigusabi taotluse perspektiivikusele hinnangu Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise põhjendustest tulenevalt. Olukorras, kus ringkonnakohtule esitatud riigi õigusabi taotluses on probleemikirjeldus ja põhjendus, milleks riigi õigusabi vajatakse, sootuks erinev kuriteokaebuses kirjeldatust, ei saa jaatada taotlejal olemasolevat õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. X ei vaja taotluse põhjendustest nähtuvalt riigi õigusabi Riigiprokuratuuri
- juuni 2023 vaidlustamiseks. Ühtlasi tuleb märkida ka seda, et taotlejal ei oleks edulootust Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise vaidlustamisel. Teisisõnu tähendab see, et riigi õigusabi taotlus advokaadi vahendusel ringkonnakohtule kaebuse esitamiseks oleks perspektiivitu.
- Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 2 ja 5 jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)