Obsah (4)

§ 637§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-150267 Otsuse tegemise aeg ja koht 1. september 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi Osaühing Reacilvia hagi Osaühing JÕH

§ 637lg 21).

I HAGEJA NÕUE 1

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled juunis 2022 töövõtulepingu, mille järgi hageja kohustus teostama teeäärsete territooriumite heakorrastuse Ahtme l. promenaadi piirkonnas. Hageja teostas tööd ja kostja võttis tehtud tööd vastu. Hageja saatis kostjale arve teostatud tööde akt № 16 16.06.2022, mille alusel pidi kostja tasuma 3114 eurot kuni 20.06.
2. Kostja tasus 1954, 80 eurot. Seega on tasumata 1159, 20 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
3. Lisatud teostatud tööde mõõtmiseakti, mis on koostatud hageja seadusliku esindaja koos teise isikuga R. U.’iga (ilma kostja esindaja osavõtuta) järgi oli kogu tööde maht 2730 jooksvast meetrit. Lähtudes teostatud tööde tasumäärast 1,50 eurot/jooksev meeter, kuulub tasumisele 2730 jooksvat meetrit х 1, 50 eurot = 4095 eurot ilma käibemaksuta ja 4914 eurot käibemaksuga. Seega kostja poolt on täitmata rahaline kohustus hageja ees summas 1154, 20 eurot (4 914 eurot – 3 754, 80 eurot on tasutud kostja poolt (1800 eurot + 1 954, 80 eurot). II KOSTJA VASTUS
4. Kostja nõuet ei tunnista. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja tellis mais 2022 hagejalt teeäärse territooriumi heakorrastuse/haljastuse Ahtme linnaosa kergliiklusteede objektil samas mahus, so 2086 m2 (alltöövõtt) kui peatöövõtja, Kohtla-Järve linn tellis kostjalt endalt. Peale tööde lõpetamist väitis hageja, et tööd teostati suuremas mahus, sh esitati suuremas mahus arve. Kostja korduvalt selgitas, et tööde maksumus ja maht on fikseeritud ning esitatud hageja nõue ei vasta kokkuleppele ja tegelikule töö mahule. Kostja juhtis tähelepanu asjaolule, et ta ei ole suuremas mahus töid tellinud ning juhul, kui oleks pidanud mahtu ületama tuleb muuta kokkuleppeid, fikseerida täiendavate tööde vajadus jne.
5. Antud juhul on tööde vajalik maht määratletud koos hagejaga ja ka kostja tellijaga ning analoogne tööde maht oli tellitud ka hagejalt, mis vastab ka faktilisele mahule. Kostjal puudub võlgnevus ja tasumine toimus vastavalt kokkuleppele. Haljastuse mahuks oli 2086 m
6. Arvestades ühiku maksumuse kokkulepet (1,5 eur/m2 + km) kuulus hagejale tasumisele 2086m2 x 1,5 EUR = 3129 eurot, käibemaksuga 3754,80 EUR. Kostja tasus hagejale 31.05.2022 käibemaksuga summas 1800 eurot ja kui selgus, et arvet ei parandata, siis 06.01.2023 veel 1954,80 eurot. Kokku tasuti hagejale 3754, 80 eurot. Seega kostjal hageja ees võlgnevus puudub. III KOHTU PÕHJENDUSED
7. Arvestades hagi hinda 1159, 20 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid mais, juunis 2022 töövõtulepingu (VÕS § 635 tähenduses) Ahtme linnaosa kergliiklusteede teeäärse territooriumi heakorrastuse/haljastuse. Kuna pooled peale 17.05.2023 kohtunõuet ei täpsustanud, millises vormis töövõtuleping sõlmiti ja täiendavaid tõendeid ei esitanud, järeldab kohus, et töövõtuleping oli sõlmitud suuliselt. Vaidlust ei ole ka tasu suuruse/tööde hinna üle 1,5 eur käibemaksuta ning tööde valmimise/vastuvõtmise üle. Kohus on 17.05.2023 kirjaga juhtinud poole tähelepanu ka asjaolule, et pooled on tuginenud erinevatele mõõtühikutele (hageja jooksvale meetrile ja kostja ruutmeetrile), mis aga asja lahendamisel olulist tähendust ei oma.

1. Töövõtutasu saamiseks on töövõtjal/hagejal kohustus tõendada selleks vajalikud asjaolud. Pooled vaidlevad tööde mahu üle. Hageja väitel oli teostatud tööde mahuks 2730 m ning 2 kostja väitel leppisid pooled kokku tööde mahus 2086 m2, st. samas suuruses, mis oli kostja ja Kohtla-Järve linna vahel kokku lepitud. Kostja poolt Kohtla-Järve Linnavalitsusele esitatud kirjast saab järeldada, et haljastuse mahuks oli 2086, kuid mõõtühikut märgitud ei ole. Hageja on tasu saamiseks tuginenud enda poolt teostatud mõõtmisaktile, mis aga ei tõenda seda, et pooled oleksid sellises tööde mahus kokku leppinud, või, et tasu suurus sõltus hageja teostatud mõõtmistest. Hageja enda väitel kostja mõõtmiste juures ei viibinud, mille tulemusel on tegemist hageja enda poolt loodud dokumendiga, mis ei ole usaldusväärseks tõendiks.
2. Kui töövõtja nõuab lepingujärgset töövõtutasu, saab ta tasu nõuda lepingus kokku lepitud ja tehtud tööde eest, mitte töövõtja enda teostatud mõõtmiste alusel. Kui lähtuda asjaolust, et tegemist on lepingujärgse töö mahu suurenemisega, siis on sellises olukorras õiguslikult ja sisuliselt tegemist lepingu muutmisega VÕS § 13 lg 1 järgi, mille kohaselt saab lepingut üldjuhul muuta vaid poolte kokkuleppel. Pool, kes tugineb sellele, et lepingut muudeti, peab tõendama nii selle, et lepingut üldse muudeti, kui ka selle, et lepingu sisu muudeti. Hageja seda teinud ei ole. Kostja ei ole menetluse jooksul hageja poolt toodud tööde mahuga nõustunud, millest järeldub, et sellist kokkulepet poolte vahel ei olnud. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et pooled leppisid kokku hageja toodud tööde mahus ning järelikult ei ole hagejal selle alusel õigust tööde eest kostjalt tasu nõuda. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 174

lg 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulusid ei ole. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3