4-23-2650 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht
- september 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-2650 Kohtunik Inna Ombler Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- augusti 2023 määrus, millega jäeti Oliver Kallaste kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
- juuli 2023 otsusele väärteoasjas nr 2315,23,005201 läbi vaatamata Kaebuse/taotluse esitaja Menetlusalune isik Oliver Kallaste (ik 38209096539) Kaebuse/taotluse liik Riigi õigusabi taotlus, määruskaebus RESOLUTSIOON
- Jätta Oliver Kallaste riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
- Jätta Oliver Kallaste määruskaebus läbi vaatamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse/taotluse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Ringkonnakohtu määrust saab vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. ASJAOLUD JA MENETLLUSE KÄIK
- Oliver Kallaste esitas
- augustil 2023 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna
- juuli 2023 kiirmenetluse otsus ja maksta talle tasutud rahatrahv tagasi. Ühtlasi märkis O. Kallaste, et viibib hetkel (alates
- juulist 2023-…) xxx, mistõttu ei saanud ta 15 päeva jooksul kohtule kaebust esitada. Lisaks on avalduses märgitud, et vajadusel taotleb ta riigipoolset õiguskaitset. Lk 1 / 4 4-23-2650
- Harju Maakohus jättis
- augusti 2023 määrusega O. Kallaste kaebuse läbi vaatamata. Kohus leidis, et kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale on esitatud pärast VTMS § 114 lg-s 3 sätestatud kaebetähtaja möödumist ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. Samas leidis kohus, et ei esine ka kaebetähtaja ennistamist tingivaid asjaolusid. O. Kallaste oli teadlik kiirmenetluse otsusest ja selle kaebetähtajast. Ka ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti, millest nähtuksid objektiivsed takistused kaebuse tähtaegseks esitamiseks.
- O. Kallaste esitas
- augustil 2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles märgib, et ei nõustu sellega, et maakohus tõi ettekäändeks tema adekvaatsuse ja arusaama protokolli koostamise seaduslikest iseärasustest. Ta väidab, et oli hetkel, kui protokoll koostati magamata rohkem kui 48 tundi. Ta on tasunud küll trahvisumma 40 eurot, kuid leiab, et tema õigusi on riivatud ning et see on ka põhjus, miks ta on esitanud määrusele kaebuse. Lisaks märgib O. Kallaste, et kohtunik võiks arvesse võtta väärteoasja asjaolusid, mitte niivõrd edasikaebamise tähtaegasid. Ühtlasi märgib O. Kallaste, et väärteoprotokolli koostamise ajal ei pakkunud patrullpolitseinikud talle võimalust riigi õigusabile, samas ei soovinud ta enda ega politseinike aega kulutada. Ta lisab veel: „Oma varasemalt Harju Maakohtule esitatud avalduses/kaebuses olin ka valinud, et vajadusel kasutan riiklikku õigusabi, mille edaspidist kasutamist kaalun nüüdsest kindlasti.“
- Tallinna Ringkonnakohus tegi
- septembril 2023 määruse, millega jättis O. Kallaste kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus leidis, et O. Kallaste kaebusest jääb segaseks, mis on tema taotlus ringkonnakohtule. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 192 lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt peab määruskaebuses olema märgitud, millises osas määrust vaidlustatakse ning esitatud taotluse sisu ja põhjendus. Kuivõrd esitatud kaebus sisaldab vastuväiteid kohtuvälise menetleja otsusele, selgitas ringkonnakohus, et määruskaebusega saab vaidlustada üksnes seda otsustust, mille kohus vaidlustatud määruses tegi. Kuna Harju Maakohus jättis
- augusti 2023 määrusega O. Kallaste kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale läbi vaatamata, on praegu ainus lahendatav küsimus see, kas maakohus jättis põhjendatult väärteootsuse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata. Kuivõrd maakohus väärteoasja sisuliselt arutanud ei ole, ei saa ka ringkonnakohus väärteoasja sisuliste argumentide osas seisukohta võtta. Ringkonnakohus selgitas sedagi, et konkreetsel juhul saab määruskaebusega vaidlustada ainult maakohtu seisukohta, et O. Kallaste esitas kaebuse maakohtule hilinenult, mistõttu tuli tema kaebus politsei otsuse peale jätta läbi vaatamata; O. Kallaste ei olnud taotlenud kaebetähtaja ennistamist ja kaebetähtaja ennistamise aluseid ka ei esine. Selleks, et O. Kallastel oleks võimalik oma taotlust täpsustada ja esitada selle põhjendused, jättis ringkonnakohus määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja nõuetekohase kaebuse esitamiseks. Ühtlasi märkis ringkonnakohus, et kohtule jääb O. Kallaste kaebusest ebaselgeks, milline on tema seisukoht riigi õigusabi vajaduse osas. Kohus selgitas, et praegusel juhul ei ole kaitsja Lk 2 / 4 4-23-2650 osavõtt kohustuslik, mistõttu võib kohus VTMS § 22 lg 1 kohaselt määrata riigi õigusabi riigi õigusabi seaduse alusel. See eeldab, et isik tõendab, et ta ei ole võimeline ise õigusabi eest tasuma ja samal ajal peab kohus olema veendunud, et menetlusalune isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kohtumenetluses kaitseta. Kohus selgitas ka seda, et riigi õigusabi taotlemiseks tuleb esitada riigi õigusabi taotlus ja oma maksejõuetuse tõendamiseks ka majandusliku seisundi teatis, mille vormid on leitavad kohtute veebilehelt https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/taotlus-riigi-oigusabisaamiseks-ja-taotleja-majandusliku-seisundi-teatis. Puuduste kõrvaldamise tähtajaks määras ringkonnakohus
- septembri
- Ka märkis kohus, et kui O. Kallaste tähtajaks puudusi ei kõrvalda, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
- augusti 2023 määruse peale esitatud määruskaebuse VTMS § 194 lg 3 ja § 142 lg 2 p 4 alusel läbi vaatamata.
- Ringkonnakohtu antud tähtajaks O. Kallaste kaebuse puudusi ei kõrvaldanud. Küll aga esitas ta
- septembril 2023 ringkonnakohtule dokumendi, milles märgib, et vajab riigipoolset õigusabi vähenenud sissetuleku tõttu. Samuti edastas ta kohtule Eesti Töötukassa
- septembri 2023 teatise ja Tervisekassa
- septembril 2023 koostatud väljavõtte O. Kallaste töövõimetuslehest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et O. Kallaste taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna ta ei ole õigustatud saama riigi õigusabi. 6.
- Nagu juba
- septembri 2023 määruses selgitatud, ei ole praegusel juhul kaitsja osavõtt kohustuslik, mistõttu võib kohus VTMS § 22 lg 1 kohaselt määrata riigi õigusabi riigi õigusabi seaduse alusel. See eeldab RÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt esmase tingimusena, et taotleja tõendab, et ta ei ole võimeline ise õigusabi eest tasuma või suudab seda teha üksnes osaliselt või ositi. 6.
- Ehkki ringkonnakohus selgitas oma varasemas määruses, et riigi õigusabi taotlemiseks tuleb esitada nii riigi õigusabi taotlus kui ka majandusliku seisundi teatis, pole O. Kallaste neid dokumente kohtule esitanud. Küll aga saatis O. Kallaste ringkonnakohtule dokumendi, mida võib sisult käsitleda riigi õigusabi taotlusena. Ta märgib selles, et taotleb riigi õigusabi vähenenud sissetulekute tõttu ning väidab, et ta viibib jätkuvalt haiguslehel. 6.
- Esmalt tuleb märkida, et asjaolu, et taotleja sissetulekud on vähenenud, ei anna veel põhjust järelduseks, et ta pole võimeline õigusabi eest tasuma või suudab seda teha üksnes osaliselt või ositi. Isiku maksevõime hindamiseks RÕS § 6 lg 1 tähenduses on vaja kohtul andmeid nii tema sissetulekute, väljaminekute kui ka vara kohta. Seetõttu on oluline, et taotleja esitaks kohtule majandusliku seisundi teatise. Ka ei vasta O. Kallaste väide, et ta viibib jätkuvalt haiguslehel, tõele. Ringkonnakohtule esitatud töövõimetuslehe
- septembri 2023 väljavõttest nähtub hoopis, et O. Kallaste oli haiguse tõttu tööst vabastatud
- juulist kuni
- augustini
- Viidatud dokumendist nähtub ka see, et tema kalendrikuu põhipalk töövabastusele alguspäevale eelnenud päeval oli Lk 3 / 4 4-23-2650 1680 eurot. Lisaks on O. Kallaste esitanud Eesti Töötukassa
- septembri 2023 teatise, millest nähtub, et
- augustil 2023 on talle makstud
- aasta augusti eest töövõimetoetust 269,98 eurot; juulis 2023 sai ta palgatulu 641,45 eurot ja ajutise töövõimetuse hüvitist või sellele vastavat rahalist hüvitist 1000,59 eurot. Esitatud dokumenditest nähtuv annab põhjust järelduseks, et O. Kallaste sissetulekud on piisavad, et ise õigusabi eest tasuda.
- O. Kallaste esitatud määruskaebuse jätab ringkonnakohus läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitas oma
- septembri 2023 määruses, et esitatud määruskaebusest ei ole aru saada, mida O. Kallaste ringkonnakohtult taotleb ja mis on tema taotluse põhjendused. Samuti selgitas kohus, mida saab O. Kallaste selles menetluses vaidlustada. Oma taotluse täpsustamiseks ja põhjenduste esitamiseks andis kohus O. Kallastele tähtaja. O. Kallaste pidi puudused kõrvaldama hiljemalt
- septembril
- Kohus selgitas ka seda, et kohtu antud tähtaja jooksul puuduste kõrvaldamata jätmine toob kaasa määruskaebuse läbi vaatamata jätmise. Kohtu määratud tähtaja jooksul O. Kallaste oma taotlust kuidagi ei täpsustanud. Seega on määruskaebuse puudused kõrvaldamata.
- Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 22 lg-st 1 ja RÕS § 6 lg-st 1, jätab ringkonnakohus O. Kallaste taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Juhindudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 142 lg 2 p-st 4 jätab ringkonnakohus O. Kallaste määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Lk 4 / 4