1-23-524/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-524 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2023 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Mikhail 38811103735), määruskaebus Ivanov (isikukood RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu 14.04.2023 otsusega karistati Mikhail Ivanovi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 (19.07.2021, 22.07.2021 kl 18.39 ja 22.07.2021 kl 21.15 vargused) järgi 4 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 28.01.2022 otsusega asjas nr 1-218200 mõistetud karistusega, s.o 2 aastat 3 kuud vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 09.08.
4. Karistuse kandmise aja lõpp 09.11.
6. Viru Maakohtu 23.08.2023 määrusega jäeti M. Ivanov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Vabastamise formaalsed eeldused on täidetud (nõutud osa karistusest on kantud ja elukoht olemas, elektroonilise valve nõuded täidetud), täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
7. M. Ivanovi käitumises vangistuses on positiivseid aspekte. Ta osaleb tööhõives, on läbinud programmi Õige Hetk. Samas on isikul kehtiv distsiplinaarkaristus. Vangla ei pidanud võimalikuks M. Ivanovi paigutamist avavanglasse. 2.
8. Maakohtu hinnangul võivad vabanemisjärgsed elutingimused tekitada teatavaid probleeme, sest garanteeritud elukohas XXX asuvas ühiselamus elavad valdavalt kehvas sotsiaalses seisus, vanglast vabanenud isikud, alkoholi- ja sõltuvusainete tarvitajad. On suur tõenäosus, et nimetatud elukohas leitakse võimalusi tarvitada ühiselt alkoholi, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise võimalust oluliselt. Seetõttu ei maanda elukoha olemasolu antud juhul riske vajalikul määral. On küll positiivne, et süüdimõistetul on säilinud toetavad suhted isaga ja alaealise tütrega, kuid maakohtu hinnangul puudub süüdimõistetul vabanedes selline tugivõrgustik, mis aitaks ja suunaks süüdimõistetut rehabiliteerimisel ja resotsialiseerumisel. Samuti puudub süüdimõistetul vabaduses kindel töökoht, mis on oluline riskitegur, arvestades toime pandud varavastaste kuritegude iseloomu ning andmeid alkoholi tarvitamise harjumustest. 2.
9. Süüdimõistetu on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning enne käesolevat vangistust kolmel korral kandnud reaalset vanglakaristust. Seejuures on M. Ivanovile antud võimalusi kanda temale mõistetud karistusi ka vabaduses, olles allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta pani katseajal toime uued kuriteod. Isiku kuritegelikku käitumist sai tõkestada vaid reaalse vangistuse kohaldamisega ja varasem korduv kriminaalkorras karistatus samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ei ole avaldanud mõju kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Seega ei näinud maakohus, et vaid kriminaalhoolduslike meetmetega oleks võimalik saavutada M. Ivanovi puhul karistuse eesmärki. 2.
10. M. Ivanovi varasem käitumine näitab selgelt, et tal on välja kujunenud selge kuritegelik muster, mistõttu on süüdimõistetult ka edaspidi karta uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. On positiivne, et isik on vangistuses seadnud eesmärke ja väljendab motivatsiooni elada õiguskuulekalt, kuid andmed tema varasemast elukäigust näitavad, et vabaduse tingimustes valib süüdimõistetu kuritegude toimepanemise kasuks. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis leidis maakohus, et M. Ivanovi puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise oht piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetu kuritegelik käitumine on olnud pikemaajalisem kui praegune rahuldav käitumine vangistuse tingimustes. Maakohul puudus kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on M. Ivanovi puhul piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemise. Samuti on viimase katseaja pinnalt vähene alus arvata, et isik suudaks katseaja läbida nõuetekohaselt. Arvestades toime pandud kuritegude asjaolusid, samuti majanduslikesse raskustesse sattumise ohtu ja andmeid alkoholi tarvitamise kohta, leiab maakohus, et süüdimõistetu puhul ei maanda uue kuriteo riski piisavalt ka elektroonilise valve kohaldamine. Elektroonilise valve seade annab ametnikule teavet süüdimõistetu asukoha- ja liikumistrajektooride kohta, kuid mitte selle kohta, millega süüdimõistetu tegeleb oma elukohas. Maakohtu hinnangul ei välista elektrooniline valve alkoholi tarvitamist ja sellest tulenevat uute varavastaste või vägivallakuritegude ohtu.
11. Viru Maakohtu 23.08.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Ivanov, kes ei ole rahul maakohtu lahendiga, see on absurdne ning ta palub võimalust ja lubab täita kõiki kriminaalhoolduse nõudeid. M. Ivanov on kandnud peaaegu kogu karistuse, ta on nõus elektroonilise valvega, tal on selleks sobilik elukoht ja sissekirjutus, vabaduses on väike laps, tal ei ole sõltuvusi, programmid on läbitud, ta töötab vangistuses ning on järginud korralikku eluviisi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus on M. Ivanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist kaalunud põhjalikult. Maakohus on arvestanud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et M. Ivanovi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid 2 asjaolusid, nii positiivseid kui ka negatiivseid, ega ole eelistanud üht teisele, vaid on kogumis jõudnud tulemuseni, et M. Ivanovi puhul ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini ning M. Ivanovi puhul ei pruugi see olla saavutatav ka kriminaalhooldusega (sh elektroonilise valvega). Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid, sh süüdimõistetu viimast vangistust iseloomustavat kui ka tulevikuväljavaateid, ning määruskaebuses ei ole välja toodud midagi uut, mis muudaks maakohtu poolt arvestatut või annaks aluse teistsuguseks järelduseks. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 3 Aarne Sarjas