1-22-2117/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-22-2117 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. juuli 2023 määrus Roman Säinasele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Roman Säinase (Säinas; isikukood 38902100037) kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaveri määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. juuli 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on vangla). PÕHIOSA Menetluse käik
4. Roman Säinas tunnistati Tartu Maakohtu
5. mai 2022 otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja määrati, et R. Säinasel tuleb kanda 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Koheselt ärakantavaks karistuseks luges kohus 1 kuu vangistust – 10 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse jättis kohus KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata. R. Säinas kandis nn šokivangistuse ära. Tema katseaeg pidi lõppema
6. mail
8. R. Säinas tarvitas
9. augustil 2022 narkootikume ega ilmunud
10. septembril 2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Seetõttu pikendati Tartu Maakohtu
11. novembri 2022 määrusega Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande alusel R. Säinase katseaega 1 kuu võrra.
13. märtsil 2023 saabus R. Säinas sotsiaalprogrammi tundi kanepijoobes. Tartu Maakohtu
14. aprilli 2023 määrusega ei peetud siiski tarvilikuks rahuldada kriminaalhooldusosakonna taotlust R. Säinasele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks – selle asemel määrati R. Säinasele kohustus teha kolme kuu jooksul kord nädalas kriminaalhooldusosakonnas narkoteste.
16. juunil 2023 esitas Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande R. Säinasele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekandest nähtub, et
17. mail 2023 rikkus R. Säinas narkootikumide tarvitamise keeldu. Tema uriinitest oli kanepi osas positiivne. Kuna R. Säinas väitis, et ei ole narkootilisi aineid tarvitanud, määrati täiendav ekspertiis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi
18. juuni 2023 uuringu vastusest selgus, et R. Säinase uriinist tuvastati tetrahüdrokannabinoolimetaboliit. Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande kohaselt on R. Säinase narkokainust kontrollitud 23 korda – neljal korral on tuvastatud rikkumised. Kahele esimesele rikkumisele reageeris ametnik hoiatusega. Samuti on R. Säinas rikkunud neljal korral registreerimiskohustust.
19. Kohtuistungil leidis kriminaalhooldusametnik, et R. Säinase suhtes ei ole enam võimalik leebemaid meetmeid kohaldada. Seepärast tuleb tema karistus täitmisele pöörata. R. Säinas palus kohtuistungil võimalust jätkata elu vabaduses ja kinnitas, et saab aru, et kriminaalhoolduse nõuded on täitmiseks. R. Säinas esitas peale kohtuistungit kohtule põhjaliku kirjaliku selgituse enda elukäigu kohta ja palus võimalust kanda karistust vabaduses. Maakohtu määrus
20. Tartu Maakohus rahuldas
21. juuli
22. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras R. Säinasele mõistetud karistuse täitmisele. Maakohtu põhjendused olid järgmised.
23. Kohtule on esitatud kolm erakorralist ennekannet, mille sisuks on R. Säinase korduvad narkootikumide tarvitamise keelu ja registreerimiskohustuse rikkumised. R. Säinase selgitustest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid katseajal narkootikumide tarvitamise keelu eiramist. Seega rikkus R. Säinas neljal korral KarS § 75 lg 2 p-s 21 sätestatud kohustust. Kuna R. Säinas teadis, et tal on keelatud narkootikume tarvitada, pani ta rikkumised toime tahtlikult.
24. Veel rikkus R. Säinas talle katseajaks pandud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. Ehkki selles osalemine eeldab tähelepanelikku kaasamõtlemist, ilmus R. Säinas sinna narkootikumide mõju all olles: tema reaktsioon oli häiritud, kõne aeglane ja käitumine apaatne.
25. R. Säinase rikkumised on tuvastatud korrektselt. Talle on antud nii kriminaalhooldusametniku kui kohtu poolt korduvalt võimalus end parandada. Oma kirjas selgitab R. Säinas, miks ta narkootikume tarvitab, kuid ei paku lahendusi enda elu korraldamiseks selliselt, et kohtuotsuse täitmisel ei tekiks probleeme. Sarnaselt kriminaalhooldusametnikuga on kohtul kujunenud veendumus, et R. Säinas ei ole suuteline täitma vabaduses kohtuotsusega määratud kohustusi. Samuti ei muutnud R. Säinase suhtumist šokivangistuses viibimine. R. Säinasel oli mitmel varasemal korral võimalik näidata, et ta on teinud senistest rikkumistest ja erakorraliste ettekannete kohtus arutamisest vajalikud järeldused ning mõistab, et kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on tal vaja teha elus muutusi. Seda ta teinud ei ole. 2 Määruskaebus
26. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Säinase kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver. Kaitsja taotleb R. Säinasele mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmist ja ta ravile allutamist. Alternatiivselt taotleb kaitsja täitmisele pööratava vangistuse ravi või üldkasuliku tööga asendamist. Kaebuses esitatud põhjendused on järgmised.
27. Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole R. Säinase puhul võimalik saavutada karistuse eesmärke määrates talle täiendavaid kohustusi või pikendades katseaega. R. Säinas selgitas registreerimiskohustuse osas, et oli kaotanud paberi, kuhu pani kirja registreerimise aja. Paberilehe kadumine võib juhtuda ka kõige hoolsamatega, mistõttu on sellise käitumise tahtlikuks pidamine ilmselgelt põhjendamatu.
28. Süüdimõistetu väitel ei olnud ta sotsiaalprogrammis osalemise ajal narkojoobes. Kanepit oli ta tarvitanud mitu päeva varem. Uriinitest võib näidata tarvitamist ka mitu päeva hiljem. Vaatamata sellele, et R. Säinas on rikkunud keeldu tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, on ta enda vale käitumist mõistnud ja väljendanud rikkumiste suhtes kahetsust. R. Säinas on küll narkootikumide tarvitamise keeldu rikkunud, kuid seda pigem harva.
29. On mõeldamatu, et kohus pidas rikkumisi nii rasketeks, mis päädivad automaatselt karistuse täitmisele pööramisega. Kohus võinuks kaaluda ka teisi KarS § 74 lg-st 4 tulenevaid alternatiive. Kohus rikkus põhjendamiskohustust, kuna ei põhjendanud, miks ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke, määrates R. Säinasele täiendavaid kohustusi või pikendades katseaega.
30. R. Säinas on mõistnud, et kohustuste täitmiseks peab ta pöörduma ravile. Äärmiselt kummastav oleks saata ta vanglakaristust kandma, kui tegelikult on rikkumiste taga haiguslik seisund sõltuvuse näol. Seda liiati veel olukorras, kus süüdimõistetu on valmis võtma ette teekonna enda ravimiseks. Ühiskonnast isoleerimine ei aita kaasa sõltuvushaiguse ravile, vaid viib isiku veel suuremasse stressi. Seega tuleks R. Säinase karistus jätta täitmisele pööramata ja määrata talle lisakohustus alluda ravile.
31. Isegi kui jaatada, et R. Säinase karistuse täitmisele pööramine oli põhjendatud, oleks kohus pidanud kaaluma vangistuse asendamist raviga. R. Säinasele mõisteti karistus korduva narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest ning kriminaalhooldusametniku erakorralised ettekanded on tingitud narkootiliste ainete tarvitamise keelu rikkumisest. Niisamuti pidanuks kohus kaaluma vangistuse asemel üldkasuliku töö kohaldamist. Reaalse vangistuse kohaldamisel on tugev antisotsialiseeriv mõju, kuivõrd isik kaotab võimaluse leida tööd ja tulla endaga toime. Ravi või üldkasuliku töö kohaldamisel oleks R. Säinas endiselt allutatud käitumiskontrollile, mille tulemusena saaks kontrollida tema kohustuste täitmist, andes talle veel ühe võimaluse end parandada ning kohut ja kriminaalhooldusametnikku enda seaduskuulekuses veenda. Ringkonnakohtu seisukoht
32. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud argumendid alust asuda maakohtust erinevale seisukohale R. Säinasele Tartu Maakohtu
33. mai 2022 määrusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise osas. Maakohus on veenvalt põhjendanud, et kuivõrd R. Säinas on mitmel korral lasknud käest võimaluse end parandada ning jätkanud narkootikumide tarvitamist, ei ole ta suuteline kohtu poolt määratud kohustusi täitma. Seetõttu 3 ei asu ringkonnakohus kordama juba maakohtu määruses öeldut, vaid piirdub lühidalt määruskaebuses esitatud argumentidele vastamisega.
34. Olgugi, et R. Säinas tunnistab narkootikumide tarvitamist, pole tegemist mitte ühekordse eksimusega, vaid süstemaatilist laadi rikkumistega. Seetõttu ei veena kriminaalkolleegiumi ka R. Säinase selgitus, et ta tahab uimastisõltuvusest vabaneda. R. Säinasele on juba antud mitmeid võimalusi enda käitumise parandamiseks ning sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. Tartu Maakohtu
35. novembri 2022 määrusest nähtub, et
36. aasta augustis motiveeris kriminaalhooldusametnik teda sõltuvusprobleemiga tegelema. Pakutava abi vastuvõtmist R. Säinas tol korral vajalikuks ei pidanud, leides, et ta tuleb ise toime. Üsna pea pani ta sellegipoolest toime samasisulise rikkumise, kui ilmus sotsiaalprogrammi tundi narkootikume tarvitanuna. Kuna R. Säinas väljendas valmisolekut narkootikumide tarvitamisest loobuda, sai ta tänavu kevadel kohtult veel ühe võimaluse end parandada. Jätkates siiski narkootikumide tarvitamist ning pannes toime mitu registreerimiskohustuse rikkumist, on R. Säinas oma käitumisega näidanud, et tema lubadusi pole enam põhjust uskuda.
37. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks R. Säinasele mõistetud ja täitmisele pööratud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Ennekõike ei saa üldkasulikku tööd määrata siis, kui pole alust eeldada, et inimene selle töö korralikult ära teeb. R. Säinase senise käitumise pinnalt puudub tõsiseltvõetav alus arvata, et ta selle tegemisega toime tuleb: kuna ta on jätnud korduvalt kriminaalhooldaja juurde minemata, pole kuigivõrd tõenäoline, et suudab korrektselt töö ära teha. Liiati suurendab ka tema sõltuvusprobleem selle ebaõnnestumise tõenäosust. Senises kohtupraktikas on süüdlase probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
38. aprilli 2009 otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13).
39. Kriminaalkolleegiumi meelest ei tule kõne alla ka R. Säinasele mõistetud vangistuse asendamine raviga. Narkootikumidest loobumine võib R. Säinase jaoks olla küll raske, kuid kui ta pole isegi karistuse täitmisele pööramise hirmus võtnud ette samme enda sõltuvusprobleemiga tegelemiseks (näiteks otsinud meditsiinilist abi), pole ka põhjust arvata, et vangistuse asendamine raviga seda teeks. Liiati on ravi puhul iseäranis oluline järgida arstide ettekirjutusi, millega R. Säinas senise käitumise pinnalt suure tõenäosusega toime ei tule.
40. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
41. juuli 2023 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4