KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2023.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-2789 Tsiviilasi T. A. hagi osaühing T.ROOSILEHT &

redaktsiooni § 184 lg 2 kohaselt valitakse juhatuse liige kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. 13. Kostja I põhikirja kohaselt (muudetud osanike koosoleku otsustega 10.01.2003 ja 22.08.2011) ei ole juhatuse liikme volituste kehtivuse aega ette nähtud (kd I, tlk 97 ja pöördel). Seega kohaldub

§ 184

lg 2 juhatuse liikme valimise ajal kehtinud redaktsioonis ja kostja II kui juhatuse liikme volitused kehtisid valimisest 3 aastat, st kuni 04.05.2013. Eelnevast tulenevalt ei ole juhatuse liikmel esindusõigust alates 05.05.2013, sest hiljem ei ole uut juhatuse liiget valitud ega juhatuse liikme volitusi kohtu ette toodud asjaolude kohaselt pikendatud. Riigikohtu praktika kohaselt juhatuse liikme ametiaeg automaatselt ei pikene – ametiaja pikendamine eeldab juhatuse liikme nõusolekul tema ametiaja pikendamist tema valimiseks õigustatud organi (käesoleval juhul osanike üldkoosoleku) poolt (RKTKo 3-2-1-97-11). Olukorras, kus kostja I ainsa juhatuse liikme volitused on lõppenud, kostjal I juhatuse liiget ei ole. Alates viidatud kuupäevast on kostja I tegutsenud juhatuseta ja kanne äriregistris on ebaõige. 14.

§ 184

lg-s 6 on sätestatud, et mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt.

1. Hageja, kostja II ning M. R. on kostja I ühisomanikud. Nad saavad ühisomandi lõpetamiseni omandiõigust teostada, sh hääletada ainult ühiselt. Osanike omavahelised suhted on väga pingelised. Muuhulgas on osanikud teineteise vastu esitanud kuriteoteateid ja nende vahel puudub vaidlustamata asjaoludel mistahes usaldus ja koostöö. Seoses kostja I endise juhatuse liikme ja ainuosaniku surmaga ning pärijate vahel tekkinud erimeelsustega on asendusliikme määramine vajalik, et äriühing saaks oma igapäevast majandustegevust takistusteta jätkata. Poolte vahel on pooleli ühisvara jagamise vaidlus tsiviilasjas nr xxxx. Kuni ühisvara jagamiseni ei ole osanikel võimalik eraldiseisvalt hääletada. Juhatuse asendusliiget on vaja senikaua, kuni kohus teeb asjas nr xxxx lahendi ja pärand saab jagatud (mille järgselt jagatakse osad ja osanikud saavad ise uue juhatuse valida). Kostja II väited selle kohta, et asendusliikme määramine ei ole vajalik, kuna pärijad saaksid oma õigusi kasutada omavahelisel kokkuleppel, on asjakohatud. Ainuüksi kohtuasja materjalidest, sh kostja II enda vastusest nähtuvalt on tekkinud pärijate vahel ületamatud erimeelsused ja vastastikuse usalduse puudus. 3 Osast tulenevate õiguste ühine kasutamine kokkuleppel on selles olukorras võimatu. Käesoleval juhul ei ole juhatuse liikme valimine kohtuväliselt võimalik, kuna osa ühisomanikena saavad kaaspärijad vastu võtta ainult ühehäälseid otsuseid. Eeltoodust tulenevalt esineb mõjuv põhjus asendusliikme määramiseks kohtu poolt. Seega on vajalik määrata juhatuse asendusliige kohtu poolt. Kohus määrab kostjale I juhatuse asendusliikme.
2. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus TsMS §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Juhatuse liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb osaühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel (

§ 180). 17.

Hageja on palunud asendusliikmeks määrata ennast või alternatiivselt isiku kohtu äranägemisel. Kostja II palub juhatuse liikmeks määrata ennast. Kohtul ei ole tekkinud asjas kogutud tõendite alusel veendumust, et hagejal või kostjal II oleks olemas vastav kogemus ja oskused äriühingu juhtimiseks. Ühtlasi puudub poolte vahel usaldus, mis on vajalik normaalseks koostööks osanike ja juhatuse vahel. Kohus leiab, et asendusliikmeks tuleb selles olukorras määrata professionaalne pooltest sõltumatu ühingujuht.

1. Kohus on võtnud potentsiaalsetelt juhatuse asendusliikme kandidaatidelt hinnapakkumised. Enamik juhatuse asendusliikme kandidaate on palunud nõuda kohtul asendusliikme tasu tagamiseks ettemaksu. Pakkumised olid järgnevad. Potentsiaalne asendusliige M. P. I. L. E. A. A. P. T. R. Kuutasu 400 eur + km 700 eur + km 654 eur 500-750 eur + km 560 eur + km Ettemaks 3000 eur 4000 eur 2000 eur 3000 eur 8064 eur
2. Kohus määrab hinnapakkumiste alusel kostja I asendusliikmeks kõige soodsama pakkumise alusel M. P.a, kes on palunud määrata enda kuutasuks 400 eurot + km ja ettemaksuks 3 000 eurot. Kohtu hinnangul on tal piisavad teadmised ja oskused, et olla ajutine ühingujuht. M. P. on ka varasemalt töötanud erinevate äriühingute juhatuse asendusliikmena. Ta on esitanud kohtule vastava nõusoleku. Kohus leiab, et M. P. tuleb määrata kostja I juhatuse asendusliikmeks.
3. Kohus selgitab, et kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega (

§ 184lg 6 ja Ts

MS § 605 lg 1). Kui vaidlust ei teki, on ühingujuhil (asendusliikmel) õigus teha endale väljamakseid enda hinnapakkumise ulatuses (400 eurot + km kuus) ise. Kohus saab tasu oodatust suurema töömahu korral suurendada. 21. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike poolt (

§ 184lg 6). Ts

MS § 604 lg 5 kohaselt võib kohus määratud isiku ka omal algatusel vabastada ja uue isiku määrata.

1. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 alusel kostja I kanda. 4
2. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist peale otsuse jõustumist.
3. TsMS § 606 lg 1 alusel käesolev otsus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.

§ 33

lg 1 sätestab, et äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Kohus tunnistab käesoleva otsuse alates selle edastamisest kostjale I viivitamata täidetavaks, et vältida segadust, mille võib põhjustada käesolevas otsuses nimetatud juhatuse liikme määramise ja äriregistris kajastuva ebakõla – tegelik juhatuse liige peaks olema registrist koheselt nähtav ka kolmandatele isikutele. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 5