Obsah (20)

§ 126§ 274§ 179§ 181§ 199§ 91§ 107§ 63§ 105§ 106§ 98§ 7§ 322§ 1262§ 339§ 197§ 292§ 340§ 337§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2023. a Tallinn Kriminaalasja number 1-22-518 Kohtukoosseis Orvi Koik, Janika Kallin ja Julia Katškov

§ 126lg 3 p 2 alusel metallikasti tagastamises Norman Talsonile, 8. Kar

S § 831 lg 1, § 84 alusel konfiskeerimise asendamises. Uue otsusega:

1. Mõista Norman Talson KarS § 418 lg 1 (puudutab 786 padrunit, mis süüdistuse kohaselt leiti XXX talus XXX külas Häädemeeste vallas Pärnu Maakonnas) § 4181 lg 1 ja § 415 lg 11 p 3 järgi õigeks.
2. Lõpetada

§ 274lg 1 alusel kriminaalmenetlus osas, milles Norman Talsoni süüdistatakse Kar

S § 418 lg 1 järgi 15 (9x19mm) püstolipadruni ja 2 (5,45x39 mm) vintpüssipadruni ebaseaduslikus käitlemises, sest tema tegevus võib vastata väärteo tunnustele.

1. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 27 päeva.
2. KarS § 73 lg 1, 3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Norman Talson ei pane 1 aastase 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
3. Välja mõista Norman Talsonilt

§ 179

lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmises 1087,50 eurot riigituludesse. Kriminaalmenetluse kulud kokku 1325,17 eurot (1087,50 eurot sundraha ja tunnistajatele kulude hüvitamine kokku 237,67 eurot). 6.

§ 181

lg 1 kohaselt jätta tulirelvaekspertiisi ning lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-TB0138 ja ekspertiisiakt nr 21E-PL0023) tegemise kulud kokku 850 eurot riigi kanda. 7. Mõista Eesti Vabariigilt Norman Talsoni kasuks välja maakohtumenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 9000 eurot (sh käibemaks). Ülejäänud osas jätta valitud kaitsjale makstud tasu Norman Talsoni kanda. 8.

§ 126

lg 3 p 3 alusel anda: -18 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat .22LR kaliibrilist ääretulepadrunit; -55 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit; -14 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit soomustläbistava süütekuuliga; -1 laskekõlbulik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline vintpüssipadrun trasseeriva kuuliga; -7 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit raske kuuliga; -5 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit kerge kuuliga; -7 laskekõlbulikku 9x19 mm kaliibrilist püstoli paukpadrunit, mis tulirelva laskemoona hulka ei kuulu; 2 -53 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit; -5 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,56x45 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; -33 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist harjutuspadrunit, millel trasseeriv kuul; -5 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 12-kaliibrilist sileraudse püssi padrunit; -107 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,56x45 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; -120 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; -200 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit; -25 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 12-kaliibrilist sileraudse püssi padrunit; -1 laskekõlbulik tulirelva laskemoona hulka kuulub 7,62x25 mm kaliibriline püstolipadrun; -120 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit, millel on trasseeriv kuul; -389 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit; kasutuskõlbulik tulirelva osade hulka kuuluv vintpüssi Mosin püssilaad; - käsitöönduslikult valmistatud püssilae kaba, mille kuulumist tulirelva osade hulka ei olnud võimalik määrata; -kasutuskõlbulikud tulirelva osade hulka kuuluvad 7,62x54R kaliibrilise vintpüssi Mosin relvaraud lukukoja ja päästemehhanismiga; -kasutuskõlbulikud tulirelva osade hulka kuuluvad vintpüssi Mosin karpsalve kere päästikukaitsmega; kasutuskõlbulik tulirelva osade hulka kuuluv vintpüssi Mosin lukukoja saba polt; - kasutuskõlbulik tulirelva osade hulka kuuluv vintpüssi Mosin karpsalve polt, mis asuvad Lääne Prefektuuris Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse. 9.

§ 126

lg 3 p 4 alusel 2 laskekõlbmatut tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit raske kuuliga ja 2 laskekõlbmatut tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit, mis asuvad Lääne Prefektuuris Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 10.

§ 126

lg 3 p 3 alusel anda kohtuotsuse jõustumisel: 120 5,45x39 kaliibrilist vintpüssipadrunit originaalpakendis ja 33 9x19 mm harjutuspadrunit, mis asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul EKEI relvakogusse. 11.

§ 126

lg 3 p 4 alusel Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas asuv metallkast hävitada kohtuotsuse jõustumise.

1. KarS § 831 lg 1, § 84 alusel mõista Norman Talsonilt konfiskeerimise asendamise korras välja 19103 eurot. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 3 Apellatsioon rahuldada osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt Norman Talsoni kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 2040 eurot. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS:
2. Norman Talsonile on esitatud süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1, § 281 lg 1, § 418 lg 1, § 4181 lg 1 ja § 415 lg 11 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. MAAKOHTU OTSUS:
3. Pärnu Maakohtu
4. märtsi 2023 otsusega üldmenetluses tunnistati Norman Talson süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta. Norman Talson tunnistati süüdi KarS § 281 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Norman Talson tunnistati süüdi KarS § 418 lg 1, KarS § 4181 lg 1 ja KarS § 415 lg 11 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 5 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.10.2020-29.10.2020, s.o 3 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 aastat, 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Norman Talson ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 03.03.
5. a. 2.1 KarS § 51 alusel võeti Norman Talsonilt lisakaristusena ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus 5 aastaks. 2.2 KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel mõisteti välja konfiskeerimise asendamiseks Norman Talsonilt 19 403 eurot. 2.3 Sama otsusega lahendati ka konfiskeerimisega, menetluskuludega ja asitõendiga seonduv. APELLATSIOON:
6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava Norman Talsoni kaitsja Kristjan Tuul. 3.1 Kaitsja taotleb tühistada Pärnu Maakohtu
7. märtsi 2023 kohtuotsus. Tühistatud osas teha uus kohtuotsus, millega: lõpetada kriminaalmenetlus osaliselt

§ 199lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu Norman Talsoni suhtes Kar

S § 201 lg 1 järgi esitatud süüdistuses, mis puudutab tegusid perioodil

1. jaanuar 2016 kuni
2. märts
3. Mõista 4 Norman Talson talle esitatud süüdistustes KarS § 201 lg 1 ja § 281 lg 1 järgi õigeks.

§ 274

lg 1 alusel 15 padruni (9x19 mm kaliibrilist püstolpadrunit), millised leiti XXX, Pärnu kriminaalmenetlus lõpetada Norman Talsoni suhtes.

§ 274

lg 1 alusel kahe padruni (5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit), millised leiti XXX, Pärnu ja 18 padruni (.22 LR kaliibrilist ääretulepadrunit), millised leiti XXX talust, lõpetada kriminaalmenetlust väärteo tunnuste ilmnemise tõttu ning saata kriminaalasja materjal Politsei- ja Piirivalveametile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Muus osas mõista Norman Talson talle esitatud süüdistustes KarS § 418 lg 1, § 4181 lg 1 ja § 415 lg 11 p 3 järgi õigeks. Jätta kohaldamata lisakaristus relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse osas. Jätta KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel esitatud konfiskeerimise asendamise taotlus rahuldamata.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas asuv metallkast. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ning mõista Eesti Vabariigilt Norman Talsoni kasuks välja kaitsjatasu. Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda

1. Kaitsja märgib kokkuvõtvalt, et süüdistuses märgitud perioodil P pangakontolt ülekannete tegemine Norman Talsoni pangakontole ei ole tegemist jätkuva süüteoga ning aegunud on teod perioodil
2. jaanuar 2016 kuni
3. märts
4. P pangakontolt ülekannete tegemisel ja Nissan Primastar ja mootorsaani Yamaha Viking võõrandamisel oli olemas P liikmete vaikiv nõusolek. Ei ole tuvastatud, et L OÜ-l oli 2017.a majandustegevus, misjuhul ei ole esitatud ka valeandmeid. Kriminaalasjas on rikutud tõendi kogumise korda ning otsuses on tuginetud lubamatule tõendile. Osaliselt tuleb kriminaalmenetlus

§ 274

lg 1 alusel lõpetada, kuna Norman Talson on vabatahtlikult loovutanud laskemoona ning 20 padruni osas tuleb kriminaalmenetlus lõpetada väärteo tunnuste ilmnemise tõttu. Süüdistusversiooni kõrval on olemas vähemalt üks alternatiivne versioon, mis samuti haakub kriminaalasjas uuritud tõendikogumiga, siis ei ole võimalik lugeda süüdistusversiooni tõendatuks kriminaalmenetluses kohalduva tõendamisstandardi tasemel. Kohtus uuritud tõendid ei võimalda lugeda kaitseversiooni kummutatuks. 4.1 Menetletavas kriminaalasjas vaidlusküsimuseks, kas Norman Talsonile esitatud süüdistus KarS § 201 lg 1 järgi, mis puudutab omastamistegusid ajavahemikul

1. jaanuar 2016 kuni
2. juuli 2020 on osaliselt aegunud või mitte. Kaitsja hinnangul on need teod aegunud, sest Norman Talson anti kohtu alla
3. märts 2022 ning millise perioodi sisse jäävad järgmised ülekanded kogusummas 8480 eurot (kokku 23 ülekannet). Kaitsja hinnangul ei ole maakohtu sedastatud asjaolud (Otsuse lk 17) kooskõlas Riigikohtu lahendites öelduga (eelkõige nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. mai
5. a otsus nr 115-11032/308, p 34), (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. veebruari
7. a otsus asjas nr 3-1-1-1-11, p 10;
8. aprilli
9. a otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p-d 13.1-13.2 ja
10. jaanuari
11. a otsus asjas nr 3-1-1-47-07, p 28.) Vastavat asjaolu ei ole prokurör tõendanud ning see on jäänud kriminaalasjas tuvastamata. Otsuses ei ole tehtud ühtegi viidet tõendile, mis kinnitaks, et esimese ülekande tegemisel oli süüdistataval tahtlus teha kõik järgmised ülekanded. Kaitsja hinnangul on puht grammatiliselt äärmiselt küsitav, kuidas saab pidada üheks teoks käitumisakte, mida eraldavad teineteisest paar nädalat kuni suisa kuud ja aasta. Kaitsja hinnangul tuleb jätkuva süüteo definitsiooni elemente interpreteerida kitsalt, mis juhul ei ole 5 käesoleval juhul täidetud jätkuva kuriteo eeldused. Esiteks on ülekande summad erinevad, varieerudes vahemikus 50 – 2300 eurot. 4.2 Tuleb silmas pidada seda, et kui mitmed käitumisaktid leidsid aset 2016.a ning seda mitte iga kuu (jaanuaris 2 ülekannet; veebruaris 1 ülekanne; mais 5 ülekannet; juunis 3 ülekannet; juulis 1 ülekanne; augustis 2 ülekannet; septembris 1 ülekanne; oktoobris 1 ülekanne; detsembris 3 ülekannet), siis toimus ülekandeid ka 2017.a jaanuaris ja veebruaris – seega ei saa rääkida ajalisest lähedusest. Norman Talson
12. märts 2016-
13. jaanuar 2017.a perioodil kandnud oma isiklikult pangakontolt P OÜ (edaspidi ka P) pangakontole raha summas 2365 eurot (süüdistusakti tõend nr 10). Seega ei ole alust eeldada, et Norman Talsonil oli esimest käitumisakti toime pannes tahtlus ka järgmiste käitumisaktide sooritamiseks (nn ühtne tahtlus). Vaevalt et ta üldse mõtles esimest tegu toime pannes tulevaste tegude peale. Kui ta aga neile mingilgi määral mõtles, ei olnud see mõtlemine kindlasti konkretiseeritud ega seetõttu ühtsest tahtlusest rääkimiseks piisav. Tahtlikult toime pandud teod, mida prokurör Norman Talsonile ette heidab, ei ole ühtset tahtlust tuvastatud ning seega ei saa olla hõlmatud ühtsest tahtlusest. Järelikult ei ole ka võimalik vaadelda toime pandud üksiktegusid ühe jätkuva teo osategudena. Eeltoodust lähtuvalt on iga väidetav ülekande tegemine Norman Talsoni poolt käsitatav iseseisva teona, mille toimepanemise aeg on konkreetse ülekande teostamise aeg. Seega taotleb kaitsja lõpetada kriminaalmenetlus osaliselt

§ 199lg 1 p 2 alusel kuritegude aegumistähtaja möödumise tõttu Norman Talson'i suhtes Kar

S § 201 lg 1 järgi esitatud süüdistuses, mis puudutab tegusid perioodil

1. jaanuar 2016 kuni
2. märts
3. 4.3 Vaidlusküsimuseks on Norman Talsonile esitatud süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi, kas P pangakontolt ülekannete tegemisel ja Nissan Primastar ja mootorsaani Yamaha Viking (edaspidi ka Vallasasjad) võõrandamisel oli olemas P liikmete nõusolek. Maakohus asus seisukohale, et P pangakontolt ülekannete tegemise hetkel ja/või Vallasasjade võõrandamisel ei olnud P liikmete nõusolekut. Õigemini /.../kriminaalasjas ei ole tuvastatud, milline oli MTÜ P liikmete seisukoht Norman Talsoni tegevuse suhtes ajal, mil Norman Talson MTÜ P-le kuuluvat raha enda arvelduskontodele kandis. (Otsuse lk 17). Seda tühimikku on maakohus täitnud enda siseveendumusega, milline on vastuolu Riigikohtu lahendis öelduga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-72-13, p 14). Täiendavalt on maakohus oma otsuse rajanud Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 1-17-
4. Viidatud lahendis mõisteti isik aga omastamise süüdistuses õigeks. Ringkonnakohtu hinnangul, millisega nõustub ka kaitsja, tuleb kontrollida, kas on tõsikindlalt tuvastatav või vähemalt põhjendatud alus arvata, et MTÜ liikmed olid süüdistuses märgitud tegude ajal sellega nõus (Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2019.a otsus nr 1-17-5242, p 46 jj). Kaitsja hinnangul on kriminaalasjas kogutud ja uuritud ainult selliseid tõendeid, millised kinnitavad asjaolu, et käesoleval juhul on alust arvata, et P liikmed olid süüdistuses märgitud tegude ajal nõus, et Norman Talson tegi P pangakontolt ülekandeid, s.o makstes endale tasu ning asjaoluga, et Norman Talson P vara võõrandas ning müügist saadud tasu (kulude hüvitis) endale sai. Nimetatut ei väära asjaolu, et Norman Talsonile töötasu maksmist ei ole deklareeritud, milline ei ole käesoleva kriminaalasja esemeks. 4.4 Asjaolu, et Norman Talsoni tegutsemine oli seaduslik kinnitab P
5. detsembri 2020 üldkoosoleku otsus. P 12.12.2020 üldkoosoleku otsuse kohaselt olid kõik liikmed nõus ega oma pretensioone, et Norman Talson on saanud tasu MTÜ juhatuse liikme kohustuste täitmiste eest või kulude hüvitamist (süüdistusakti tõend nr 4). Kaitsja hinnangul on üldkoosoleku protokollis kantut võimalik mõista nii, et P liikmetel puudusid sel hetkel pretensioonid Norman Talsoni tegevuse osas. Ehk üldkoosolek nõustus Norman Talsoni poolt 6 iseendaga tehtud tehinguga tasude maksmisest ja Vallasasjade võõrandamisel tasu saamisega (kulude hüvitamine) ka pärast selliste tehingute teadasaamist ja ülekannete toimumist. Sama hästi on võimalik üldkoosolekul toimunut mõista, et P liikmed olid süüdistuses märgitud etteheidetavate tegude ajal nõus Norman Talsoni tegemistega, kuna P liikmetel ei olnud selles osas tagasiulatuvalt 1 (ehk varasemasse aega ulatuv periood) pretensioone. Sellest järeldub, et süüdistuses märgitud perioodil oli P liikmete nõusolek olemas ning vastav kinnitus on fikseeritud
6. detsembri 2020 üldkoosoleku otsusega. Nimetatu on kooskõlas kohtupraktikaga, kuna nõusoleku andmisele ei saa kehtestada vorminõuet – näiteks nõuda, et kannatanu peab oma nõusolekut teo toimepanemisega otsesõnu kinnitama –, vaid selle andmine võib aset leida ka konkludentselt. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. septembri
8. a otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 17.2). Lisaks Riigikohtu praktika kohasel ei ole keelatud määrata juhatuse liikme tasu ka tagasiulatuvalt (RKTK 2-15-18186, p 16). P liikmete vaikiva nõusoleku olemasolu kinnitab fakt, et Norman Talson valiti juhatuse liikmeks kõigi MTÜ liikmete nõusolekul nii 2015 kui ka 2020.a ning P liikmete näol oli tegemist sõpruskonnaga (vt tunnistaja ET ütlused, 07.10 protokoll, lk 12). 4.5 Asjaolu, et P liikmed olid nõus Norman Talsoni etteheidetavate tegevustega kinnitavad kohtus küsitletud tunnistajad (vt tunnistaja SB; 03.10 protokoll, lk 5; tunnistaja KR ütlused; 03.10 protokoll, lk 27-29; tunnistaja MK ütlused; 03.10 protokoll, lk-d 40, 46; tunnistaja JL ütlused; 03.10 protokoll, lk-d 50-51, 54-55; tunnistaja NV ütlused; 03.10 protokoll, lk 58; tunnistaja TP ütlused; 07.10 protokoll, lk-d 5, 7; tunnistaja ET; 07.10 protokoll, lk 14; tunnistaja RR ütlused, 07.10 protokoll, lk 33; tunnistaja AR ütlused; 17.10 protokoll, lk 15). Seega olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega P liikmete vaikival heakskiidul. 4.6 Vähemoluline ei ole asjaolu, et P liikmed ei pea ennast kannatanuteks, P-le ega liikmetele ei ole kahju põhjustatud. Seda kõike vaatamata uurija Marika Liiv püüdluste ja ebaõigete asjaolude ettekuvamisega P liikmetele (süüdistusakti tõend nr 6a (tl 13-18), mille esitas tõendina kaitsja
9. novembri 2022 istungil). Vastavat asjaolu tõendab ka kannatanuks tunnistamise määrus, mida ei ole P liikmetele tutvustatud ega ka allkirjastatud (süüdistusakti tõend nr 6 (tl 33-36)). Eeltoodu viitab üheselt sellele, et erinevalt maakohtu seisukohtadest, kiideti Norman Talsoni tegevus ka n-ö vaikivalt heaks. Puuduvad argumendid, miks eraõigusliku isiku MTÜ P sellised kaalutlused ja otsustus on ebaseaduslikud ning sellesse peaks sekkuma riik karistusõigusega. Kaitsja hinnangul riik ei saa sekkuda sellesse eraõigussuhtesse ja P liikmete kaalutlustesse, kui käesoleval juhul on kannatanu seisukoht, et see pole juriidilisest isikust kannatanu jaoks oluline ja kahju pole talle tekkinud. Seda enam, et kõik Norman Talsoni tehtud väljamaksed on seotud tema tegevusega ja panustamisega P-i. Kogu Norman Talsoni tegevus, sh rahaliste vahendite kasutamise eest süüdistuses märgitud ulatuses, mahub juhatuse liikme igapäevase majandustegevuse alla (süüdistuses nimetatud maksete kogusumma 18 920 eurot on olnud mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja mittetulundusühingu majandusliku olukorraga. Väljamaksete summa on kolm korda väiksem kui P sissetulekud). Kõikide väljamaksete puhul järgnes ka vastusooritus ning kriminaalasjas ei ole tuvastatud vähimatki kahtlust Norman Talsoni antud panuses P tegevusse. Norman Talsoni juhatuse liikme tegutsemise ajal oli P hästi majandatud. P pangakonto (XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX) väljavõttest nähtub, et perioodil
10. jaanuar 2016 –
11. september 2020 on P pangakontole laekunud 68 226,96 eurot ja väljaminekud on samal perioodil 56 620,59 eurot. Oluline on rõhutada, et konto jääk on 16.09.2020 seisuga 12 009,88 eurot. Kui jätta P pangakontole laekumistest välja liikmemaksud, siis Norman Talsoni juhatuse liikmeks olemise ajal 2016 –
12. september 2020 on P kontole laekunud erinevatest vahenditest kokku 60 133,40 eurot 42 kandega. Kuna P liikmed on oma seisukohta 7 väljendanud Norman Talsoni tegemiste osas ning P liikmed olid vaikivalt nõus, siis tuleb nende nõusolek varakäsutuseks omistada ka mittetulundusühingule. Sellisel juhul on varakäsutus KarS § 201 tähenduses seaduslik. Seega ei toiminud Norman Talson ebaseaduslikult KarS § 201 tähenduses ja ta tuleb P vara omastamises õigeks mõista. 4.7 Kaitsja hinnangul on maakohus esitanud süüküsimuse lahendamisel tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid ning sedastanud, et remondivajadust ning Norman Talsoni poolt kulutuste tegemist pidanuks tõendama kuludokumentidega. Kaitseversioon on, et esines P liikmete vaikiv nõusolek Vallasasjade võõrandamisel (käsitletud eelnevalt) ning Norman Talson tegutses P huvides, s.o hooldas ja remontis Vallasasju, viies need seisundisse, milline võimaldas neile raha eest ostja leida. Nimetatud panus ongi käsitletav P huvides toimimisena. Vaidlust ei saa olla asjaolus, et Vallasasju on alates P varaks saamisest kuni vara võõrandamiseni hooldatud ja remonditud. Nimelt Nissan Primastar ja Yamaha Viking võõrandati P-le riigi poolt (läbi PPA) tasuta (süüdistusakti tõendid nr 16 ja 21). Nii on
13. veebruar 2017 tehtud peadirektori asetäitja varade alal korraldus riigivara tasuta võõrandamiseks, millega tasuta võõrandati P-le Nissan Primastar reg.nr XXXXXX. Vara soetamise aeg on
14. veebruar 2006 ning jääkväärtus on 0 eurot (süüdistusakti tõendid nr 16; tl 163-165). Samuti võõrandati tasuta P-le Yamaha Viking 540 reg.nr XXXX. Vara soetamise aeg on
15. aprill 1999 ning jääkväärtus on 0 eurot (süüdistusakti tõendid nr 21; tl 182-184). Seega olid Vallasasjad enne P-le võõrandamist kasutusel 11 aastat (mahtuniversaal) ja 18 aastat (mootorsaan). Asjaolu, et tegemist ei olnud uueväärsete Vallasasjadega kinnitab varade üleandmise-vastuvõtmise aktid. Aktide kohaselt vajasid sõiduauto ja mootorsaan remonti, kuivõrd need olid kulunud, värvkate vajas värviparandust ning soetama pidi sõiduautole uued rehvid (süüdistusakti tõendid nr 17 (tl 169- 170) ja 22 (tl 189-190). Samuti on tunnistaja ET kohtuistungil kinnitanud, et praktikas võõrandab riik vara, mida ei ole enam mõttekas, kasulik remontida või remondid lähevad liiga kalliks (vt 07.10 istungi protokoll, lk 24). Vaatamata eeltoodule müüs P juhatuse liige sõiduauto 4500 euro eest ning mootorsaan 1800 euroga. Oluline on siinkohal, et kriminaalasjas ei ole tuvastamist leidnud, et Vallasasjadel oleks esinenud puudusi nende võõrandamisel AM-le ja AO-le või pärast seda. 4.8 Käesoleval juhul kinnitavad kaitseversiooni asjaolu, et Vallasasju hooldati ja remonditi. Maakohus on õigesti tuvastanud viitega süüdistatava ütlustele, et Vallasasjad vajasid peaaegu kõigi kuluosade välja vahetamist. Norman Talson vahetas neid ise, ta on autoremondilukksepp. See nähtub ka Norman Talsoni Pärnu Kutseõppekeskuse
16. juuni 2002 lõputunnistusest (IV kd, tl 81) (Otsuse lk 19). Sel põhjusel on kaitseversioon eluliselt usutav, milline on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume. Küsimus on, kes need tööd tegi ning kas Norman Talsonil oli õigus müügist saadud rahalised vahendid endale saada. Kaitsja hinnangul ei pea nimetatud tõendama kuludokumentidega. Norman Talsonile kulude tekkimist on võimalik tõendada ka muul viisil. Selleks on tunnistajad (P liikmed), kes on kohtuistungil kinnitanud, et Norman Talson on P vara remontinud ja hooldanud (tunnistaja KR; 03.10 protokoll, lk 28-29; tunnistaja KR; 03.10 protokoll, lk 30; tunnistaja NV; 03.10 protokoll, lk 63; tunnistaja TP; 07.10 protokoll, lk 5). Kriminaalasjas on piisavalt tõendeid tõdemaks, et kaitseversioonil on alust ning Vallasasju on hooldatud ja remonditud Norman Talsoni poolt. Kuivõrd Norman Talson kandis varasemalt Vallasasjade hooldamise ja paranduskulud siis, oli tal õigus saada P-lt kulude hüvitamist. Kuna kaitsetees on usutav ja haakub tõendikogumiga, tulebki maakohtu otsus tühistada ning mõista N. Talson temale esitatud süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi õigeks. 4.9 Kaitsja on seisukohal, et maakohus on võtnud endale süüdistaja rolli ja asunud täitma süüdistust kinnitavate tõendite puudumisest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega 8 KarS § 281 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Kohus ei saanud praegusel juhul asuda oma subjektiivsete hinnangute esitamisega heastama prokuratuuri tegematajätmisi tõendite kogumisel. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks pidanuks maakohus tuvastama, et L OÜ-l oli: majandustegevus ning see esines
17. aastal. Praegusel juhul on maakohus jaatanud OÜ-l L majandustegevuse olemasolu puhtalt selle pinnalt, et OÜ L kontole on laekunud ajavahemikul 21.06 – 26.10.2017 kokku 6702 eurot. Seda, kas raha on OÜ L pangakontole laekunud majandustegevuse teostamise või millegi muu tõttu, ei ole tuvastatud. Süüdistusaktis nimetatud tõendid (nr 30 ja 31) tõendavad üksnes pangakonto olemasolu ja selle sisu, mitte majandustegevuse olemust ja sisu. Milline ja mis oli see OÜ L poolt iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgil ja püsiv majandustegevus, mille kajastamata jätmist majandusaasta aruandes OÜ L juhatuse liikmele Norman Talsonile ette heidetakse, on jäänud täielikult sisustamata. Seejuures ei ole Otsusest arusaadav, miks tegemist peaks olema just 2017.a majandustegevusega, mitte näiteks mingi muu aastaga (nt 2016.a). Ilma pangakonto kannete tegeliku sisu teadmata ei ole võimalik seda ka tuvastada. Praegusel juhul on pangakonto kannete tegelik sisu tuvastamata ja on lähtutud ainuüksi faktist, et äriühingu kontole on toimunud laekumised. Nimetatud asjaolu ei ole aga majandustegevuse tekkimiseks piisav, sest prokurör oleks pidanud tõendama teenuse osutamise tasu eest ning ülekannete sisu. Kaitsja hinnangul võib reaalse majandustegevuse toimumist tõendada majandusaasta aruandel kajastatavad andmed, töötajate olemasolu, maksude, sh tööjõumaksude tasumine, sõlmitud lepingute realiseerimine jms. Aga näiteks pelgalt lepingute sõlmimine ei tõenda, et nende alusel majandustegevus toimuks. Ka rahasumma panka kandmine ei tõenda, et just äriühingul oleks reaalne majandustegevus (Tallinna halduskohtu 11.09.2017.a otsus nr 3-17-685). Majandustegevuse tuvastamiseks pidanuks prokurör tõendama ka pangakonto laekumiste (kannete) sisu. Tegelikkuses on kriminaalasjas tuvastamist leidnud, et L OÜ-l puudus majandustegevus süüdistuses märgitud perioodil ning seega ei ole majandusaasta aruandes ebaõigeid andmeid esitatud (vt süüdistusakti tõend nr 15). Arvestades käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite vähesust ja nende kaudsust, ei piisa nende suhtes tõstatatud kahtluste kummutamiseks üksnes üldisest hinnangust, et rahade liikumised on seotud erinevate arvetega. Selliselt toimides on maakohus oma otsustuse Norman Talsoni süü tuvastatuse kohta rajanud oletustele, mitte seda kinnitavatele tõenditele. Praegusel juhul ei ole tõendamist leidnud KarS § 281 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu täidetus ning seetõttu tuleb süüdistatav Norman Talson selles episoodis õigeks mõista. 4.10 Käesoleval juhul on vaidlus, kas
18. oktoobri 2020 läbiotsimine aluseks olnud läbiotsimismäärus oli nõuetekohane ning kas esines alus Pärnumaa Häädemeeste vald XXX küla XXX talu (edaspidi Kinnistu) läbiotsimiseks.

§ 91

lg 1 II lause sätestab, et läbiotsimist võib toimetada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas. Viimane lause lisati seadusesse 01. septembri 2016 seadusemuudatusega, millega rõhutati, et läbiotsimist saab toimetada üksnes juhul, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas. Muudatus annab menetlejale selge juhise, et millegi määratlemine läbiotsimisel otsitava esemena/objektina peab olema põhistatav ega saa tugineda lihtsalt oletusel või spekulatsioonil. Seega seaduseelnõuga täpsustati menetleja kohustust näidata läbiotsimisel selgemini, mida otsitakse, ning reegleid läbiotsimisel ettetuleva juhuleiu lubatavuse puhul. Praegusel juhul on läbiotsimismääruses märgitud, et otsitakse erinevatel andmekandjatel asuvaid raamatupidamisdokumente, pearaamatu väljavõtteid jne. Läbiotsimismääruse lõpus on möödaminnes ka märgitud, et otsitakse tõendeid, mis omavad kriminaalasja lahendamiseks tähtsust. Läbiotsimismäärus on otseselt vastuolus eelnõu seletuskirjas märgituga ja sõnastatud liiga ebamääraselt. Läbiotsimise põhjendusena tuleb määruses märkida, miks sellist toimingut ja just selles kohas on vaja teha. 9 Läbiotsimismäärusest ei nähtu, kuidas on Kinnistu seotud Pi või L OÜ tegevustega. Samuti ei ole kriminaalasjas uuritud tõendit, mis läbiotsimise tegemise ajal tõendanuks Norman Talsoni seost Kinnistuga. Kaitsja hinnangul ei ole täidetud

§ 91

lg-s 1 II lauses sätestatud eeldus – läbiotsimist võib toimetada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas. Seega on kaitsja hinnangul rikutud läbiotsimise korda ning läbiotsimine oli õigusvastane. Kuna tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud, saab lugeda tõendid üldjuhul lubamatuks (

1. juuni
2. a otsus nr 1-16-6179/111, p 58). 4.11 Vaidlust ei ole, et
3. oktoobri 2020 läbiotsimisel viibinud isikutest (v.a Norman Talson) ei osalenud eelmisel päeval toimunud läbiotsimisel. Vaidlust ei saa ka olla selles, et 29.10 läbiotsimise eesmärk oli leida Kinnistult suitsuküünlad, granaadid vms. Käesoleval juhul on vaidlus, kas läbiotsimiseks oli vajalik eraldi läbiotsimismäärust ja kohtu luba ning kas menetlejad toimetasid läbiotsimist läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil. Kaitsja on seisukohal, et tegemist on uue läbiotsimisega, mitte
4. oktoobri 2020 läbiotsimise jätkuna nagu on sedastatud
5. oktoobri läbiotsimisprotokollis. Seda põhjusel, kuna
6. oktoobri läbiotsimisel osalesid uued isikud, s.o ükski neist ei osalenud
7. oktoobri läbiotsimisel ning ka protokolli koostaja on erinev. Teiseks kinnitab kaitsja seisukohta asjaolu, et otsitav objekt oli miskit muud, kui oli sedastatud
8. oktoobri läbiotsimismääruses. Ning sel põhjusel oligi vaja uut läbiotsimismäärust. Praegusel juhul menetlejad teadsid juba enne menetlustoimingu tegemisele asumist, et otsitavas kohas võib olla suitsuküünlad, granaadid. Seega võimaldavad tõendid sedastada, et läbiotsimist toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil, s.t otsides just nimelt kriminaalmenetluse esemega mitteseotud esemeid. Sellise järelduseni lubab jõuda eelkõige fakt, et uurimistoimingule olid enne läbiotsimist teiste hulgas kaasatud ka Lääne-Eesti pommigrupi D83 koos lõhkeainete otsiva koeraga Melli, samuti Lääne-Eesti pommigrupi D97 ja D
9. Eeltoodud järeldust kinnitab ka tunnistaja AV ütlused (
10. novembri 2022 istungi protokoll, lk 12). Läbiotsimisprotokoll ja läbiotsimise tulemusena saadud tõendid on praegusel juhul lubamatud tõendid. Kaitsja palub ringkonnakohtul kontrollida, kas tõendi kogumisel järgiti

§ 91nõudeid ning kas 29.

oktoobri 2020 toimingu näol oli tegemist eelmise päeva jätkuga või uue läbiotsimisega. 4.12 Käesolevas kriminaalasjas koostatud ekspertiisiaktides 20E-TB0138 ja nr 21E-PL0023 puuduvad igasugused viited analüüsimisel ja tulemuste hindamisel kasutatud metoodikale ning täielikult on jäetud näitamata, kuidas ekspertiisiuuringute tulemusena saadi tulemused, mis on ekspertiisi uurimusliku osa lahutamatu lüli, sest eksperdiarvamus ise rajaneb ainuüksi nendele (

§ 107lg 3 p-dele 1 ja 2).

Kohtuistungil on ekspert AJ kinnitanud, et EKEI-l on välja töötatud spetsiaalne metoodika (

1. novembri 2022 istungi protokoll, lk 6). Seetõttu ei ole arusaadav, milliste andmete alusel on eksperdid teinud süüdistatavat puudutavad järeldused. 4.12.1 Lisaks juhib kaitsja kohtu tähelepanu asjaolule, et peale ekspertiisiakti nr 21E-PL0023 valmimisele, on menetleja pöördunud
2. jaanuari 2022 taotlusega ekspert AJ poole, millele on ekspert andnud 03.02.2022 kirjaliku vastuse.

§ 63

lg 1 kohaselt on eksperdi kontekstis tõendiks ekspertiisiakt või eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel. Seadusandja ei ole pidanud muud liiki dokumenti (nt eksperdi kirjalik selgitus) nõuetekohaseks tõendiks (vt analoogiat Riigikohtu 16. märts 2023.a otsus asjas nr 1-21-6698, p-d 16-19 /.../ Kriminaalmenetluse seadustikus ei nähta seejuures ette võimalust, et asjatundja saaks koostada tema osavõtul sedastatud leidude ja nende põhjal tehtud järelduste kohta eraldi kirjaliku dokumendi.

§ 105kohaselt pidanuks korraldama tõendamisvajadusest lähtudes ekspertiisi.

Kaitsja hinnangul on menetleja eiranud

§ 106

lg 5 p-s 2 sätestatud 10 keeldu, mille kohaselt ei ole lubatud eksperdile esitada küsimusi, millele vastamine ei eelda eksperdiuuringuid ja eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist. Viidatud keeld on seadusesse sätestatud põhjusel, et ekspert tagaks eksperdiuuringute igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse ning eksperdiarvamuse teadusliku põhjendatuse (

§ 98lg 2 p 3).

Kohtuistungil on ekspert ütlustega kinnitanud, et ta tugines toodete tootja infole (

1. novembri 2022 istungi protokoll, lk 8). Kaitsja järeldab eeltoodust, et tegelikkuses ekspert eksperdiuuringuid ega eriteadmistele tuginevaid järeldusi eksperdiarvamuse andmisel ei rakendanud, vaid arvamus on antud pelgalt tuginedes toodete tootja infole. Käesoleval juhul aga ühtegi muud tõendit asjas ei ole esitatud, mis tõendaks suitsuküünalde, -granaatide ja gaasigranaadi näol oleks tegemist militaarse pürotehnilise tootega. Täiesti tõendamata on ka KarS § 415 lg 11 p-s 3 sätestatud koosseisutunnus – lahingumoon suur kogus. Ekspertiisiaktis nr 21E-PL0023 küll on tuvastatud objektide enda mass grammides, kui tuvastatud ei ole objektis sisalduva pürotehnilise või muu keemilise aine mass. RelvS § 832 lg 6 kohaselt on lahingumoona suures koguses kui seda käideldakse alates viiest ühikust või kui lahingumoon sisaldab pürotehnilist või muud keemilist ainet üle 300 grammi. Siinkohal ei ole eksperdi
2. veebruari 2022 kirjalik vastus tõend, kuivõrd see ei sisalda eksperdiuuringut ning on vastuolus kohtupraktikas toodud nõuetega (RKKK 3-1-1-63-08, p 17.2). Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohal, et eksperdi kirjalikult
3. veebruari 2022 antud vastus ei ole kohtukõlbulik tõend ning tuleb koos ekspertiisiaktis sisalduvate puudustega tõendina kõrvale jätta. Samuti on küsitav ekspertiisiakti tõendina lubatavus ja vastavus seaduse kui ka kohtupraktika nõuetele ning tõendamata on ka KarS §-s 415 sätestatud kõik vajalikud koosseisutunnused. 4.12.2 Täiendavalt toob kaitsja ekspertiisiakti nr 20E-TB0138 puudusena välja, et ekspert on teinud ekspertiisiaktis üldistavaid järeldusi ning asjaolusid ei ole tuvastatud tõsikindlalt. Nii nähtub ekspertiisiaktis, et tulirelva laskemoona laskekõlblikkuse kontrollimiseks ei ole kontrollitud kõiki ekspertiisiobjekte, vaid kontrollimiseks on valitud väike hulk laskemoona, mille katselasu tulemusena (120 5,45x39 mm vintpüssipadruni puhul katselaske üldse ei tehtud) on tehtud üldistav järeldus kogu ülejäänud laskemoona osas, milliste osas ei ole ekspert katselasku teinud. Ekspertiisiakt peab olema selge ja vastuoludeta, selle järelduste kujunemine peab olema ekspertiisiakti põhjal jälgitav ning eksperdi väited peavad olema menetlusosalistele kui ka kohtule arusaadaval viisil põhjendatud. Praegusel juhul ei ole osasid padruneid üldse kontrollitud ning on järeldused põhinevad üksnes välisel vaatlusel või pakendi seisukorrale. Nimelt järeldab ekspert üldistavalt, et kõik padrunid on laskekõlbulikud. Olukorras, kus võrdsel määral on võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu jaoks tegemist

§ 7

lg 3 mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKK 3-1-1-29-14, p 12). Kuigi maakohus on paljasõnaliselt sedastanud, et kohtupraktika kohaselt ei pea ekspertiisi käigus kontrollima kõiki padruneid, ei ole maakohus teinud ühtegi viidet kohtupraktikale (Otsus, lk 27), mis juhul ei ole võimalik maakohtu argumendile vastata. 4.13 Laskemoonal, milline leiti ja võeti ära hoone konteinerist aadressil XXX, Pärnu, kokku 15 padrunit (9x19 mm kaliibrilist püstolpadrunit), tööruumidesse XXX, Pärnu, kokku 2 padrunit (5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit) ning XXX talus 18 padrunit (.22 LR kaliibrilist ääretulepadrunit). Seejuures sätestab seadus, et relva tuleb hoida hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga (RelvS § 46 lg 1). Relva salve või laskemoona osas vastavat kohustust seadus ei sätesta. Seega on ebaõige süüdistuses sedastatu, et Norman Talson hoidis omamata õigust käidelda laskemoona süüdistuses viidatud asukohtades. Seetõttu ei ole Norman Talson laskemoona ebaseaduslikult käidelnud karistusseadustiku mõttes. Vähemoluline ei ole asjaolu, et TsÜS § 14 kohaselt võib isikul olla mitu elukohta, misjuures 11 võib isik hoida laskemoona mitmes asukohas. Süüdistuses kirjeldatud tegu võiks selle tõendatuse korral olla karistatav väärteona RelvS § 8913 järgi, s.o laskemoona ebaolulise koguse käitlemine. Seetõttu on seadusandja näinud KarS § 418 lg-st 1 ette erandi, mille kohaselt padrunite ja muu laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine on karistatav väärteona RelvS § 8913 järgi ja sedagi üksnes juhul, kui käitlejal puudus juurdepääs nende padrunite kasutamiseks ettenähtud tulirelvadele (RKKK 3-1-1-40-11 p 16.1). Vähemoluline ei ole asjaolu, et 29. oktoobri 2020 XXX, Pärnu läbiotsimisel andis Norman Talson 15 padrunit vabatahtlikult välja (vt süüdistusakti tõend nr 33, läbiotsimisprotokoll ptk 6, lk 2 II lõige). Seega tulnuks kohaldada

§ 199lg 1 p-i 7.

Eelkõige saab vabatahtlikust väljaandmisest rääkida juhul, kui isik teavitab menetlejat esemetest (vt Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuli 2017.a ostus asjas nr 1-16-1036, p 9.1). Nimetatud asjaolu kinnitas samas kohtuasja ka Riigikohus (RKKK 1-16-1036, p 12). Seega on tegemist vabatahtliku loovutamisega, kuna käimasolevas kriminaalasjas (
2. oktoobri 2020 hetkel) ei kahtlustatud Norman Talsoni KarS § 414, 415, 418 või 4181 sätestatud objektide käitlemisega seotud kuriteo toimepanemises. Seega tuleb viidatud episoodi osas

§ 274

lg 1 alusel kriminaalmenetlus lõpetada Norman Talsoni suhtes (esineb

§ 199lg 1 p 7 alus).

Muus osas (tööruumidesse XXX, Pärnu, kokku 2 padrunit (5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit) ning XXX talus 18 padrunit (.22 LR kaliibrilist ääretulepadrunit)

§ 274

lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlust väärteo tunnuste ilmnemise tõttu (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-1-30-15, p 8 ja
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-1-1-23-12, p 12). 4.14 Kõigi muude süüdistusaktis nimetatud KarS § 418 lg, § 4181 lg 1 ja § 415 lg 11 p 3 järgi, s.o tulirelva oluline osa, ülejäänud laskemoona ja lahingumoona osas Norman Talson neid esemeid omaks ei võta ning oma süüd ei tunnista. Tegemist on esemetega, millised leiti aadressilt Pärnumaa Häädemeeste vald XXX küla XXX talu (edaspidi Kinnistu). Nimelt ei ole viidatud objektide puhul tuvastatud, et need kuuluksid Norman Talsonile, arvestades sealjuures, et kinnisasja omanik ei ole Norman Talson (süüdistusakti tõend nr 37). Norman Talson ei eita, et tal on puutumust Kinnistuga, kuivõrd seda on käinud hooldamas, s.o nt muru niitmas. Seda on kinnitanud ka tunnistaja ÜI kohtus (vt
5. oktoobri 2022 istungi protokoll, lk 30). Samas ei ole kriminaalasjas tõendeid, et Kinnistul asuvad esemed, millised nimetatud süüdistusaktis kuulunuks Norman Talsonile. Kaitseversioon on, et süüdistusaktis nimetatud objektid on sinna jäänud erinevate õppuste käigus, millise eest ei vastuta Norman Talson. Kaitsjale ei saa panna negatiivse asjaolu tõendamiskoormust ehk süüdistatav ei pea tõendama oma süü puudumist. 4.15 Kaitseversiooni kinnitavad järgmised tõendid: kahtlustatava ütlused (
6. aprilli 2021 kahtlustatava ülekuulamise protokoll, lk 8, VII lõige;
7. märtsi 2022 kahtlustatava ülekuulamise protokoll, lk 4) ja selgitus (
8. oktoobri 2020 XXX talu läbiotsimisprotokoll) ning erinevate tunnistajate ütlused koos viidetega kohtuistungi protokollidele. Asjatundja kinnitas, et Kaitseväes kui ka Kaitseliidus esineb lahingumoona käitlemisega probleeme (
9. oktoobri 2020 protokolli, lk 14). Samuti kinnitab Kaitseliidu ebakompetentsust asjaolu varalise vastutuse leping ja nende lisa (vt süüdistusakti tõend nr 52), millise eksemplari esitas kohtule tõendina ka kaitsja. Nii on lepingu lisa nr 2 (
10. jaanuar 2013 nr 4.1-2/13/300LP) täiendatud, kuigi prokuröri esitatud tõendis vastav täiendus puudub. Eeltoodu seab kahtluse all kogu Kaitseliidu tegevuse ning kaitsja hinnangul teeb eluliselt usutavaks argumendi, et Kaitseliidu inimesed on laskemoona, lahingumoona maha jätnud õppustele. Lisaks isikulistele tõenditele, kinnitavad kaitseversiooni ka kirjalikud tõendid. Nii esitas kaitsja tõendina fotod Kinnistust ning hoone sissepääsudest. Kaitsja juhib tähelepanu pildile, millisest uksest (lisaks garaažiuksele) on võimalik ilma võtmeta sisse pääseda. Vastavat asjaolu kinnitasid ka 12 tunnistajad. Asjaolu, et Kinnistul asuvat hoonet on kasutatud õppustel, kinnitas kirjalikult Kaitseväe Peastaap. Nimelt on Kaitsevägi ajavahemikul
11. jaanuar 2011 –
12. oktoobri 2022, koostöös Kaitseliidu Pärnumaa maleva allüksustega osalenud õppustel Häädemeeste vallas, Pärnumaa. Selliste õppuste jooksul on tavapärane, et osalevad üksuses kasutavad kohalikku taristut, milleks on olnud ka XXX talu (süüdistusakti tõend nr 54, tl 210). Samuti nähtub Kaitseliidu kirjalikust vastusest, et suitsugranaat Rökfackla 4 3,5 MIN, suitsugranaat ASGV460, suitsugranaat RDG-2 ja RDG-2h on olnud Kaitseliidus kasutusel. Lisaks olid nimetatud granaadid kasutuses Kaitseliidu Pärnumaa malevas. Oluline on siinkohal, et Kaitseliidu Pärnumaa maleva kinnitusel ei ole suitsugranaate ja -küünlaid, gaasigranaati Norman Talsonile ega ka õppuste/harjutuste käigus väljastatud (vt süüdistusakti tõend nr 10; vastuse pd 1), 1-4, 6). Eeltoodule on andnud omapoolse täiendava kinnituse Eesti Kaitseväe Peastaap. Nii nähtub Kaitseväe kirjalikust vastusest, et suitsugranaat Rökfackla 4 3,5 MIN ja suitsugranaat ASGV-460 on olnud Kaitseväes kui ka Kaitseliidus kasutusel. Täiendavalt on Kaitseväe Peastaap kinnitanud, et pürotehnilisi vahendeid kasutati igal suurõppusel nagu Kevadtorm/Rahvusvahelised õppused. Rõhutamist vajab Kaitseväe vastus, mille kohaselt pürotehnilised vahendid tagastamisele ei kuulu, kuna nende eluiga on maksimaalselt 5 aastat ja korraldus on olnud käes olev materjal ära kasutada (vt
13. august 2022 süüdistusakti tõend nr 11; vastuse p-d 1, 5). Viimati nimetatud kinnitas kohtuistungil asjatundja NL (
14. oktoobri 2022 istungi protokoll, lk 13). See on ka põhjus, miks peale õppusi moona endast maha jäeti. Lisaks kinnitas asjatundja, et Rökfackla 4 ja suitsugranaati RDG-2h kasutati õppustel Kaitseväe ja Kaitseliidu poolt (
15. oktoobri 2022 istungi protokoll, lk 12). Sama kinnitas ka tunnistaja RR (
16. oktoobri 2022 istungi protokoll, lk 20). Kaitseliidu Pärnumaa Malev on kirjalikult 03.11.2022 kinnitanud, et perioodil 01-03.12.2017 toimus õppus ORKAAN 12 muuhulgas XXX piirkonnas, kus osaleti koostöös PPA-ga, eesmärgiga tagada sisejulgeolek, millest üks kontroll-läbilaske punkt asus XXXs. Õppustel osales Läti üksus (ca 200 isikut) ning kokku osales õppustel ca 300 isikut (kaitsja esitatud täiendav tõend, vt
17. novembri 2022 istungi protokoll, lk 6-7). Nimetatud tõend kinnitab ka isikuliste tõendite usaldusväärsust viidetega kohtuistungi protokollidele. Mainimata ei saa jätta laskemoona osas, et Kaitseliit on kirjaliku vastusega kinnitanud, et 5,56x45 mm padrun M855 kuulub laskemoona komplekti (lahingukomplekt) ning see on väljaõppe kõigus kulutatud ning see laskemoon on maha kantud (vt
18. augusti 2022 süüdistusakti tõend nr 9; vastuse lk 2 I lõige). Lahingukomplekti osas on tunnistaja AR, Kaitseliidu relvastusspetsialist väitnud vastupidist /.../ K: Kui laskeväljaõppes lahingukomplekt ära kulutatud, mis siis saab? V: Väljaõppes lahingkomplekti kulutada ei tohi. Lahingkomplekt on väljastatud kodusel hoiusel puutumata tagavarana (
19. oktoobri 2022 istungi protokoll, lk 29). Oluline on siinkohal Kaitseliidu kinnitus, et ei ole võimalik kindlaks teha, konkreetselt millist marki ja millise partiinumbriga laskemoona on Norman Talsonile õppustel väljastatud. Nimetatud juhul ei ole kaitsjal võimalik ka selles osas tõendeid esitada. Kaitseliidule teadaolevatel andmetel ei ole Norman Talsonile kätte jäänud laskemoona (vt
20. august 2022 süüdistusakti tõend nr 9; vastuse lk 2 IV lõige). Kaitseliit on kirjalikult kinnitanud, et süüdistuses nimetatud laskemoona (v.a 5,56x45 mm) ei ole Norman Talsonile väljastatud ajaperioodil 2013-2021.a ning enamus laskemoona näol on tegemist Kaitseliidu kasutuses olevaga (süüdistusakti tõend nr 51, tl 201). Seega tuleb otsus tühistada ning teha õigeksmõistev kohtuotsus. 4.16 Maakohus on Norman Talsonile kohaldanud lisakaristust maksimaalses määras, s.o viieks aastaks. Maakohus põhjendus on ses osas aga olematu – Norman Talsoni poolt laskemoona kergemeelne käitlemine annab aluse laskemoona käitlemise õiguse äravõtmiseks ning lisakaristuse kohaldamine on vajalik ka eripreventiivsetest eesmärkide saavutamiseks. Selle karistuste põhjendused jäävad kaitsjale suuresti arusaamatuks. Kaitsja hinnangul ei ole lisakaristuse kohaldamine põhjendatud, arvestades, et Norman Talson ei ole varasemalt ühtegi rikkumist toime pannud. Samuti ei leia argumente, miks põhikaristus ei ole eripreventiivse 13 eesmärgi saavutamiseks piisav ning miks süüdlane võib jätkuvalt ohtlik olla. Puuduvad andmed, et isikut oleks varem taolise rikkumiste või muude süütegude eest karistatud. Kuriteo eest karistamise fakt pole iseenesest põhjus kaalutlusõiguse välistamiseks isikute suhtes, kellele riik on usaldanud relva. Kuriteo eest süüdi mõistmine ei tähenda, et isik oleks relva kasutades edaspidi alati ohtlik. Seega ei ole alust käsitada Norman Talsoni isikuna, kes sageli rikuks erinevaid nõudeid. Arvestades, et Norman Talsoni süü on keskmine, kuid lisakaristus on määratud maksimaalne ning puuduvad kaalukad eripreventiivsed argumendid lisakaristuse kohaldamiseks, ületavad määratud põhi- ja lisakaristus kogumis menetlusaluse isiku süü suurust. Arvestades, et kaitsja taotleb õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, siis taotleb kaitsja ka lisakaristuse kohaldamise tühistamist. Kui ringkonnakohtu hinnangul leiab siiski kinnitust Norman Talsoni süü, siis tuleb alternatiivselt lisakaristus jätta kohaldamata või vähendada. 4.17 Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 126

lg 3 p-i 2, kuivõrd asitõendi (metallkast) osas on vaidlust selle kuuluvuse osas. Kuivõrd Kinnistult leitud objektid ei kuulu Norman Talsonile, siis ei ole metallkasti kuuluvus tuvastamist leidnud. Seega tuleb kohaldada

§ 126

lg 3 p-i 4, mille alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas asuv metallkast. Kuna kaitsja taotleb süüdistatava õigeksmõistmist, siis tuleb jätta rahuldamata ka konfiskeerimisnõue summas 19 403 eurot. Alternatiivselt palub kaitsja kohutuste täitmist ajatada 12 kuu võrra.

§ 181lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Kaitsja taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. PROKURÖRI SEISUKOHT JA VASTUVÄITED

§ 322lg 3 ALUSEL: 5.

Prokurör palub jätta Pärnu Maakohtu

1. märtsi 2023.a otsus muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata. Juhul kui apellatsioonikohus peab vajalikuks kohtuotsust täpsustada on seda võimalik teha otsust sisuliselt muutmata. 5.1 Prokurör asub seisukohale, et maakohtu
2. märtsi 2023 süüdimõistev otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonis välja toodud asjaolud ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis õigesti ja objektiivselt. Samuti tuleneb Norman Talsonile mõistetud karistus otseselt seadusest ja vastab kohtupraktikale. 5.2 Puudub alus kriminaalmenetluse osaliseks lõpetamiseks

§ 199lg 1 p 2 alusel, sest süüdistuses toodud kuritegu ei ole aegunud.

Kaitsja on välja toonud, et olukorda tuleb hinnata objektiivse kõrvaltvaataja pilguga. Vaadates kõrvalt näeme, et Norman Talson on P juhatuse liige, kes käsutab ja kasutab P vara ja seda alates P loomise ajast kestvalt ja järjepidavalt. Norman Talson käsutas P vara ja suunas selle alusetult isiklikuks otstarbeks. Kuna omastamine on olnud jätkuv, siis algab ka varasemate omastamise osategude aegumise lugemine viimasest omastamise osateost ning ükski süüdistuses esitatud ega süüdistuskõnes täpsustatud omastamise osategu ei ole aegunud. Viimasest teost ei ole möödunud viite aastat. Väär on kaitsja väide, nagu oleks kohus vastuolus Riigikohtu lahendi 1-15-11032 punkti 34 seisukohaga. Norman Talsoni jätkuv tegevus oli hõlmatud ühtse tahtlusega alates algusest kuni sõidukite müümiseni välja – see seisnes selles, et ta kasutas P vara, s.o raha ja rahalisi vahendeid kui isiklikku ning selles ei toimunud ajas mingeid muutusi (ei ole menetluse käigus tuvastatud). 5.3 Norman Talson püüdis menetluse ajal mõjutada P liikmeid andma tema tegevusele tagant järele heakskiit, et tema poolt P rahaliste vahendite kasutamine oleks näiliselt õiguspärane. 14 Samas ei rääkinud Norman Talson selles, kui palju on ta P raha endale võtnud ega sõidukite müügist saadud raha omastamisest. Summasid ei kajasta ei üldkoosoleku protokoll ega räägi ükski ülekuulatud tunnistaja. Need asjaolud näitavad, et Norman Talson juhatuse liikmena omastas P vara. Tal ei olnud enne ega pärast, menetluse ajal läbi viidud

1. detsembri 2020 üldkoosolekut P üldkoosoleku luba rahaliste vahendite omastamiseks ega iseendaga tehingute tegemiseks. Õige on kaitsja väide, et ei ole keelatud määrata juhatuse liikme tasu ka tagasiulatuvat, kuid sellel koosolekul tagasiulatuvalt palga määramist ei toimunud. Seda põhjusel, et polnud juttu tasu summast, tasu arvutamise aluseid ega aega, mis ajast ja mis intervalliga tasu maksmine toimuks ega üldkoosoleku konkreetset otsustust. Seda ei väära seegi, et liikmed (peale ühe) ei vaielnud otseselt Norman Talsonile tasu määramise vastu. Sellest ei ole kuidagi võimalik aru saada, et määramine pidi toimuma juba möödunud aja kohta vaid kui üldse, siis oli tulevikku suunatud konkretiseerimata arutelu. Vähetähtis pole seegi, et liikmete peataolekut süvendas seegi, et eelnevalt oli Norman Talson andnud liikmetele ülevaate oma kriminaalasjast ja veeretas selliselt liikmetele kaudselt süüdistava koorma. Tegemist oli omavahel tuttavate ja ka sõprussuhetes olevate inimestega. Seega ei jää mingit mõistlikku kahtlust ja puudub igasugune alus arvata, et üldkoosolek otsustas Norman Talsonile juhatuse liikme tasu määramise. Norman Talsonil polnud õigust P rahalisi vahendeid ega raha endale jätta. 5.4 Kaitsja leiab, et kõike polegi vaja kuludokumentidega tõendada, kuid siis ei ole ju õigus ka P-lt selle eest raha küsida. Isegi siis kui jaatada, et Norman Talson tegi sõidukitele enne müüki veidi remonti, ei ole teada, mis summa eest (kust varuosad saadi ja mis hinnaga), sest välistatud ei ole ka tasuta saamine. Isegi, kui Norman Talson hooldas ja remontis sõidukeid oli tegemist vabatahtlikke ühendava mittetulundusühinguga, mille liikmetelt eeldatigi vabatahtlikku tasuta tööd. Seda kinnitasid kohtuistungitel ka tunnistajad. Peale nende müümist ei jäänud P-le neist midagi ehk siis P vara vähenes. Norman Talsoni tegevusele õigusliku hinnangu andmine ei sõltu mingilgi viisil kannatanu menetluslikust seisundist. Seda ei muuda asjaolu, et kannatanu (P) ei saatnud kriminaalmenetlusse esindajat ja sellega menetluses osaleda ei soovinud. 5.5 Väär on kaitsja väide, et „riik ei saa sekkuda sellesse eraõigussuhtesse“, sest ei ole omastatud avalikku raha. Karistusõigus ei kaitse üksnes avalikku raha, vaid Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) kohaselt kaitstakse kodanike põhiõigusi ning PS § 9 lg 2 kohaselt laienevad need „juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega.“. Puudub alus Norman Talsoni KarS § 201 lg 1 järgi õigeks mõistmiseks, sest maakohus ei ole rikkunud kriminaalõigust. 5.6 Kaitseversioon oli, et OÜ L majandustegevus puudus ja selleks polnud vajalik midagi deklareerida. Seda, et majandustegevus toimus näitas pangakonto. Samas juhatuse liige võib töötata nii tasu eest kui tasuta ning sellest, et juhatuse liige tasu ei saa, ei järeldu, et majandustegevust ei toimunud. Kuigi kriminaalasjas ei ole kohtule esitatud tehingute arveid ei muuda see tegu tõendamatuks ega kohtu järeldusi vääraks. Tõesti on arve dokument, mis tõendab majanduses kauba või teenuse müümise fakti. Samas OÜ L raamatupidamisdokumente, vaatamata mõistlikele pingutustele, ei leitud. Mitte ükski asjaolu ei pisenda pangakonto tõendusväärtus. Pangaülekande selgitusest on näha mis tehing tehti ning maksjast ja saajast lepingu pooled ning väärtus. Eluliselt ei ole usutav, et pangakontole kantud andmed ei vasta tõele, sest rahalised vahendid on liikunud. Arve saaja on arve tasunud ehk siis aktsepteerinud maksmiseks esitatud arvet. Arve makstakse kui teenust või kaupa 15 saadakse. Pangakontoväljavõte on usaldusväärne, lubatud ja kohane tõend, mis annab piisavalt vajalikku tõenduslikku teavet. 5.7 Kaitsja on viidanud Tallinna Halduskohtu
2. septembri 2017 otsusele nr 3-17-685 ja andnud sellele oma tõlgenduse. Samas kohtuotsuses on punktis 14.6 märgitud „Kohus nõustub vastustajaga, et reaalse majandustegevuse toimumist tõendavad tehingud äriühingu pangakontol, majandusaasta aruandel kajastatavad andmed, töötajate olemasolu, maksude, sh tööjõumaksude tasumine, sõlmitud lepingute realiseerimine jms.“. Ka kaitsja viidatud lahend kinnitab, et pangakonto on tõend ja kajastab majandustegevuses toimuvaid tehinguid. Puudub alus Norman Talsoni KarS § 281 lg 1 järgi õigeks mõistmiseks, sest maakohus ei ole rikkunud kriminaalõigust. 5.8 Erinevalt kaitsjast leiab prokuratuur, et läbiotsimine on olnud seaduslik, on toimunud eelnevalt antud loa alusel. Loas on põhistatud, miks on vajalik teostada läbiotsimine ja kus on see vaja teostada ja mida leida. Alati võib kõiki asjaolusid kirjutada üksikasjalikult, pikalt ja põhjalikult. Oluline on aga see, et kõik vajalik oleks täidetud. XXX talu oli Norman Talsoniga seotud ja ta kasutab seda juba pikka aega kui isiklikku. Järelikult on eeldus olnud õige. Läbiotsimine vastas igati

§ 91, § 92 nõuetele ning selle alusel tekkisid lubatud seaduslikud tõendid.

Läbiotsimisel ei ole rikutud kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid, kahtlustatava õigusi, ei ole püütud mööda minna kahtlustatava õigustest ega rikutud ausa kohtupidamise põhimõtteid. Samuti ei ole aset leidnud menetlusõiguse rikkumisi ega eksimusi. Eksimus ega rikkumine ei ole ka läbiotsimise katkestamine ja jätkamine järgmisel päeval. Katkestamise põhjustas objektiivne asjaolu. Selleks oli läbiotsitavas kohas lõhkematerjalile viitavate esemete leidmine. Vajalik oli kaasata demineerijaid. Läbiotsimiskoht suleti ja puutumatus tagati. Järgmisel päeval jätkati demineerijatega. Tagati turvalisus ja läbiotsimine viidi lõpule. Tegemist oli ühe ja sama läbiotsimisega ning ühte läbiotsimist teostatakse ühe määruse alusel. 5.9 Tulirelvaekspertiisist nähtub eksperdiuuringute kirjeldus, tulemuste hindamine ja eksperdiarvamuse põhjendus ning on selgelt ja arusaadavalt kirjeldatud, mida ekspert nägi ja mida hindas. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet andis kirjaga teada (koos lisadega II tõend 8), millise teabe alusel väärteomenetlus lõpetati ja materjal saadeti kriminaalmenetluses jätkamiseks. Tegemist on dokumentaalse tõendiga. Samu objekte hindas lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi käigus ekspert, kes ekspertiisiaktis kirjeldades oma tegevust, hindas tegevuse tulemusi ja andis põhistatud ekspertarvamuse. Ekspertiisiaktist (II tõend 6) on näha, et objekte on valgustatud röntgeniga ja saadud sisemuse ülesvõtted. Samuti on ekspert kirjeldanud objektide omadusi. Seega on ekspertiisiaktis jälgitav ja selge, millist meetodi on ekspert kasutanud arvamuseni jõudmiseks. Puutuvalt eksperdi kirjalikku vastusesse (tõend 7) on tegemist samuti lubatud dokumentaalse tõendiga, sest ekspertiisiasutus on ekspertiisi teostamise väliselt edastanud ekspertiisiasutuses oleva teabe kõnealuste esemete tehniliste andmete kohta, kinnitades üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kirjas toodu. Kõik need dokumendid kajastavad samu esemeid ning täiendavad ja kinnitavad, et tegemist on summeeritult suures koguses lahingumoonaga. Ekspertiisiaktid on kontrollitavad, sest kõik on selgelt ja arusaadavalt kirjas. Mingeid täiendavaid uuringuid, mida ekspertiisiakt ei kajastaks, ei ole ekspert arvamuse andmisel kasutanud. Asjaolu, et laskekatset ei tehtud kõigi objektidega ning anti üldistushinnang on kooskõlas senise kohtupraktika ja tulirelvaekspertiiside teostamise praktikaga. Menetluse käigus tehtavad jõupingutused peavad olema proportsionaalsed ja vajalikud. Juhuvalimi alusel laskekatsete tegemine on vajalik, et tuvastada laskekõlblikkus, kuid proportsionaalne ei ole ei 16 eksperdi tööajakasutus kõigi padrunite ära laskmisel. Laskekõlblikkuse osas annab teavet mitte üksnes lasu sooritamine, vaid ka padruni välimus, hoiukoht ehk siis välised mõjutajad, mis võivad põhjustada laskekõlbmatust. 5.10 Alusetult püüab kaitsja esitleda 35 padruni puhul Norman Talsoni tegevust vabatahtliku loobumisena. Läbiotsimine on just sarnane situatsioon, kus väljaandmine ei tähenda vabatahtlikku loobumist. Põhjendatult ja seaduslikult on kogu Norman Talsoni valduses olnud moon liigitatud otstarbe järgi vastavalt KarS § 418, § 418-1 ja § 415 objektidena, mitte leiukohtade järgi. Relvaseadus ei pea silmas, et loa omajal võib mitmes kohas olla lubatud kogus moona. Relvaseadus näeb ette kus ja kuidas peab loa omaja tsiviilkäibes lubatud moona hoidma. Tsiviilkäibes keelatud relva moona ei tohi inimene üldse hoida. Asjas ei ole jäänud selliseid kõrvaldamata kahtlusi, mida tuleks lugeda süüdlase kasuks ning Norman Talsoni süü on tõendatud „väljaspool mõistlikku kahtlust“. 5.11 Kaitsja võib küll mitte rahul olla lisakaristuse põhistuse pikkusega, ei saa nõustuda, et põhistus puuduks. Oluline, et maakohus on põhjendanud, miks peab vajalikuks lisakaristuse kohaldamist. Juhul kui ringkonnakohus peab vajalikuks midagi veel lisada põhistusele on selline õigus olemas. Samuti ei peaks kuuluma rahuldamisele ka kaitsja alternatiivne taotlus Norman Talsoni lisakaristuse vähendamiseks. Moona käideldud kogus on suur. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 6. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni motiividega ja prokuröri seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. 6.1 Kõigepealt tuleb kolleegiumil vastata kaitsja tõstatatud küsimusele, kas läbiotsimise aluseks olnud läbiotsimismäärus oli nõuetekohane ning kas esines alus Pärnumaa Häädemeeste vald XXX küla XXX talu läbiotsimiseks. Kokkuvõtvalt asub kaitsja seisukohale, et tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud, mistõttu on tegemist lubamatu tõendiga. 6.2 Kolleegium nõustub kaitsja apellatsioonis toodud järeldustega, et käsilolevas asjas ei olnud läbiotsimise aluseks olnud läbiotsimismäärus nõuetekohane ning ei esinenud aluseid Pärnumaa Häädemeeste vald XXX küla XXX talu läbiotsimiseks, kuid seda apellatsioonis toodud erinevatel põhjendustel. Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et 28. oktoobril 2020 ja 29. oktoobril 2020 toimunud läbiotsimised on olnud seaduslikud, läbiotsimiste käigus on järgitud

§ 91nõudeid ning läbiotsimisprotokollide puhul on tegemist lubatud tõenditega.

Kolleegium sellise maakohtu seisukohaga ei nõustu, sest maakohus jättis tähelepanuta, et

§ 91

lg 3 kohaselt võib läbiotsimist toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimine notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures, kui on alust arvata, et kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, ning isikut kahtlustatakse

§ 1262lõikes 2 nimetatud kuriteo toimepanemises.

6.3 Kohtupraktika kohaselt saab lugeda tõendi üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Tõendi lubatavuse üle otsustamiseks tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Tõend tuleb tõendikogumist kõrvaldada näiteks juhul, kui rikutud on 17 kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid (nt saadakse ütlused piinamise või ähvarduse tõttu), tõend on saadud menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste olulise rikkumisega (nt kuulatakse alaealine kahtlustatav üle kaitsja juuresolekuta või jäetakse ülekuulatavale isikule tema õigused ning kohustused tutvustamata) või kui toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet (vt RKKKo nr 1-20-1208, p 32). 6.4 Kolleegiumi hinnangul on põhjust prokuratuurile ette heita seda, et toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet. Läbiotsimismäärusest nähtub üheselt, et kuriteo kvalifikatsioon on KarS § 201 lg 1, § 281 lg 1 järgi (II kd, tl 84-86) ning kahtlustus oli esitatud KarS § 201 lg 1, § 281 lg 1 järgi (IV kd, tl 137-144). Prokurör on juhindunud

§ 91lg 3 sättest ning sellele ka viidanud.

Prokurör on eiranud läbiotsimismäärust koostades täielikult fakti, et läbiotsimist võib toimetada vaid juhul, kui isikut kahtlustatakse

§ 1262lõikes 2 nimetatud kuriteo toimepanemises.

Seega näeb

§ 91

lg 3 ette konkreetse kuritegude kataloogi ehk ammendava loetelu kuriteokoosseisudest, mille puhul on võimalik toimetada läbiotsimist prokuratuuri määruse alusel. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et määruses märgitud kuriteod KarS § 201 lg 1, § 281 lg 1 kataloogi ei kuulu, mistõttu ei olnud võimalik toimetada ning ei esinenud aluseid 28. oktoobril 2020 ja 29. oktoobril 2020 toimunud läbiotsimiseks Pärnumaa Häädemeeste vald XXX küla XXX talus. See viga on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

6.5 Kriminaalasjas saab üheselt sedastada, et prokurör pidi teadma juba läbiotsimist määrates ja määrust koostades, et menetletavad kuriteokoosseisud välistavad läbiotsimise toimetamise.

§ 91lg 3 redaktsioon jõustus juba 01.09.2016.

Seega ei ole võimalik väita, et prokurör koostades läbiotsimismäärust ei teadnud kehtivat regulatsiooni. Maakohtu eeluurimiskohtunik otsustades peale läbiotsimiste toimumist 29. oktoobril 2020 läbiotsimise lubatavaks tunnistamise pealdisena (I kd, tl 88) jättis samuti täielikult tähelepanuta, millistel tingimustel on võimalik toimetada prokuratuuri määruse alusel läbiotsimist. Maakohtu eeluurimiskohtunik hinnates Pärnumaa Häädemeeste vald XXX küla XXX talu (kinnistu XXXXXX) läbiotsimise lubatavust jättis tuvastamata, kas konkreetse läbiotsimismääruse puhul olid

§-s 91 lg 3 sätestatud materiaalsed eeldused täidetud. Kolleegium asub üheselt seisukohale, et rikutud on

§ 91

lg 3 nõuded ning läbiotsimismääruse puhul ei olnud

§-s 91 lg 3 sätestatud materiaalsed eeldused täidetud, mistõttu tuleb maakohtu eeluurimiskohtuniku pealdisena koostatud

1. oktoobri 2020 läbiotsimise lubatavaks tunnistamise määrus tunnistada õigusvastaseks. 6.6 Kolleegiumil tuleb märkida, et prokuratuuri
2. oktoobri 2020 läbiotsimismääruse alusel Pärnumaa Häädemeeste vald XXX küla XXX talu läbiotsimise käigus leiti nn juhuleiuna tulirelva olulised osad ja laskemoon, tsiviilkäibes keelatud laskemoon ja suures koguses lahingumoon. Iseenesest ei oleks nn juhuleiu puhul tegemist rikkumisega, kuna vastav alus tuleneb

§ 197lg 2.

Kohtupraktika kohaselt mõistetakse juhuleiu all uuele kuriteole osutavat teavet, mille kohta riigi pädevatel asutustel enne menetlustoimingu tegemisele asumist teave puudus ja millest tulenevalt ei saanud objektiivsetel põhjustel sellise kuriteo toime pannud isik või selle kuriteo kvalifikatsioon olla hõlmatud ka üksiku menetlustoimingu loast (vt RKKKo nr 3-1-1-28-14, p 17.1). 6.7 Kolleegium asub seisukohale, et on üheselt selge, et kui

§ 91lg 3 nõudeid ei oleks rikutud, poleks tõendeid Kar

S §-de 418 lg 1, § 4181 lg 1, § 415 lg 11 p 3 koosseisude kohta saadud. Seega saadi ebaseadusliku läbiotsimismääruse alusel tõendid, s.o 18 läbiotsimisprotokollid, mida menetlusõigust rikkumata poleks saadud. Kuivõrd tegemist ei olnud õiguspärase läbiotsimismääruse alusel tehtavate läbiotsimistoimingutega ning kolleegium tunnistas maakohtu eeluurimiskohtuniku pealdisena koostatud 29.10.2020 läbiotsimise lubatavaks tunnistamise määruse õigusvastaseks, siis on läbiotsimistoiminguga saadud tõendid ehk

1. oktoobri 2020 ja
2. oktoobri 2020 läbiotsimisprotokollid ja nende lisad lubamatud tõendid. Kokkuvõtvalt tuleb nõustuda kaitsja lõppjäreldusega, et läbiotsimine on toimunud rikkudes oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning asjas ei või tugineda läbiotsimisega saadud tõenditele, sest tegemist on lubamatute tõenditega, mis tuleb tõendikogumist välja jätta. 6.8 Kolleegium tunnistas
3. oktoobri 2020 ja
4. oktoobri 2020 läbiotsimisprotokollid lubamatuteks tõenditeks, siis ei käsitle kolleegium kaitsja väiteid selle kohta, kas
5. oktoobri 2020 toimunud läbiotsimise näol oli tegemist eelmise päeva jätkuga või uue läbiotsimisega.
6. Järgnevalt vastab kohus apellandi tõstatud küsimusele, kas ekspertiisiaktid nr 20E-TB0138 ja nr 21E-PL0023 on lubamatud tõendid, sest need ei vasta kriminaalmenetluse nõuetele. Ekspert ei ole jälginud

§ 107lg 3 p 1, 2 sätestatud nõudeid.

Kriminaalkolleegium selle etteheitega ei nõustu. Ekspertiisiakt peab esmajoones kirjeldama eksperdi teostatud uuringuid ja nende tulemuste hindamise andmeid ning arvamuse põhjendust (

§ 107lg 3).

Ekspertiisiaktis nr 20E-TB0138 on sõnaselgelt kirjeldatud meetodit, mida ekspert kasutas tegemaks kindlaks, kas tegemist on laskekõlbuliku laskemoonaga, laskekõlbulikkust kontrolliti katselaskudega. Samuti kontrolliti, kas tegemist on tulirelva laskemoonaga. Seejuures on näidatud selle meetodi (katselasu) kasutamise põhjal saadud tulemus ehk lask toimus või ei toimunud, mistõttu ei näe kolleegium siin minetusi

§ 107lg-s 3 sätestatus.

Seega on tõsikindlalt leidnud tuvastamist, kas vaatluse all olev laskemoon on laskekõlbulik või mitte ning kas tegemist on tulirelva laskemoonaga. Selgesõnalise vastuse on andnud ekspertiisaktis ka ekspert. 7.1 Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et tulirelva laskemoona laskekõlbulikkuse kontrollimiseks oleks pidanud kontrollima kõiki ekspertiisiobjekte. Ekspertiisiakti põhiosas on olemas tehtud toimingute kirjeldus, toimingu tulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Seega on arusaadav, mille alusel teeb ekspert järeldused. Asjaolu, et ekspert on teinud üldistusi ei ole tegemist rikkumisega. Kohtupraktika kohaselt ei piisa süüdistusversiooni ümberlükkamiseks paljasõnaliste süüdistust kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. Kui süüdistatav ja kaitsja leiavad, et prokuratuuri tõendid ei kajasta laskemoona laskekõlbulikkust õigesti, peavad nad enda väidete kinnituseks esitama oma tõendeid (vt RKKKo nr 1-18-2232, p 66). Kui kaitsja leiab, et ei ole välistatud, et ekspertiisiks esitatud laskemoon ei ole laskekõlbulik, peab ta enda väite kinnituseks esitama tõendid, kuid seda kaitsja teinud ei ole. 7.2

§ 292

lg 2 alusel võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel määrata eksperdi ülekuulamise ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendamiseks ning

§ 63

lg 1 kohaselt on ekspertiisiakti selgitamisel antud eksperdi ütlusel tõendi väärtus. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et

§ 292

lg 2 alusel on eksperdi ülekuulamine võimalik üksnes kohtumenetluse poole taotlusel (vt nt 3-1-1-105-16, p 42). Kaitsja esitas kaitseaktis taotluse eksperdi BG ülekuulamiseks, mille maakohus ka rahuldas. 28. novembri 2022 toimunud kohtuistungil loobus kaitsja eksperdi BG ülekuulamisest (IV kd, tl 203). Kolleegiumil tuleb märkida, et tegelikkuses oli kaitsjal võimalik saada vastused laskemoona laskekõlbulikkuse osas, kuid loobudes eksperdi ülekuulamisest saab kolleegium asuda seisukohale, et ei süüdistatav ega kaitsja ise ei ole soovinud vastuseid saada. Eksperdi 19 ülekuulamisega oli nii süüdistataval kui ka tema kaitsjal võimalus saada andmeid ekspertiisiakti sisu selgitamiseks, kuid ilmselgelt oli see vastuolus valitud kaitsetaktikaga. Kolleegiumil tuleb märkida, et enda õiguste kasutamata jätmine ei saa olla aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele ning sellist kaitsja esitatud argumenti peab kolleegium otsituks. Kolleegium asub seisukohale, et antud juhul ei olnud võimatu eksperdi ütluste põhjal välja selgitada kaitseversiooni paikapidavust ning hinnata esitatud süüdistusversiooni. Apellatsioonis toodud sellekohased põhjendused ei anna kolleegiumile alust tunnistada ekspertiisiakti nr 20E-TB0138 lubamatuks tõendiks. 7.3 Ka ekspertiisiaktis nr 21E-PL0023 on sõnaselgelt kirjeldatud meetodit, mida ekspert kasutas tegemaks kindlaks, millega on tegemist, milleks neid esemeid kasutatakse, kas need sisaldavad lõhkeainet, kas need esemed on kasutuskõlblikud, seda kontrolliti mõõtmisega kalibreeritud nihikuga, kaalumisega, röntgenülesvõtted tomograafiga ning katsetati lõhkamisega. Seejuures on näidatud ära nende meetodite kasutamise põhjal saadud tulemused, mistõttu ei näe kolleegium siin minetusi

§ 107lg-s 3 sätestatus.

7.4 Kaitsja märgib lisaks, et eksperdi 03. veebruari 2022 vastuskiri taotlusele nr 2-22/183-2 ei ole kohtukõlbulik tõend ning tuleb tõendikogumist kõrvale jätta, kuna tõendiks on ekspertiisiakt või eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel. Kolleegiumil tuleb nõustuda kaitsjaga, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust, et ekspert saaks koostada ekspertiisiaktis nr 21E-PL0023 kirjeldatud objektides sisalduvate ainete nimetuste, koguste ja segude masside kohta mingi eraldi kirjaliku dokumendi ehk vastuskirja taotlusele. Sisult ekspertiisiakti tunnustele vastav dokument võiks olla materiaalses mõttes ekspertiisiakt, pealkirjast ja vormistuselementidest olenemata kui see vastaks

§ 107lg 3 p-de 1, 2 sätestatud nõuetele.

Käsiloleval juhul vastuskiri taotlusele

§ 107

lg 3 p-de 1, 2 sätestatud nõuetele ei vasta, mistõttu ei ole võimalik kolleegiumil asuda seisukohale, et tegemist on materiaalses mõttes ekspertiisiaktiga. Seega menetleja, soovides saada mingeid lisaandmeid, pidanuks määrama täiendekspertiisi. 7.5 Kolleegiumil tuleb nõustada kaitsjaga ka selles, et juhul kui objektides sisalduvate ainete nimetused, kogused ja segude massid on kirjas toote tootja infos, siis on tegemist sellise küsimusega, mille kohta ei ole

§ 106lg 4 p 2 kohaselt eksperdile lubatud esitada küsimusi.

Toote tootja info lugemine ei eelda kindlasti eksperdiuuringuid ja eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist. Kindlasti saab ekspert toetuda erialakirjandusele, kuid antud juhul ei ole võimalik teha kindlaks, kas 03. veebruari 2022 vastuskirjas taotlusele nr 2-22/1832 on toetutud pelgalt toote tootja infole või erialakirjandusele. Seega menetleja, soovides neid andmeid kasutada

§ 63

lg 1 kohaselt tõendina pidanuks määrama täiendekspertiisi või info saamiseks võis menetleja lähtuda ka arvutivõrgu enamlevinumates keskkondades märgitud toote tehnilisest infost, kuid seda käsilolevas asjas tehtud ei ole. 7.6 Kolleegium viitas juba eelnevalt, et

§ 292

lg 2 alusel võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel määrata eksperdi ülekuulamise ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendamiseks ning

§ 63

lg 1 kohaselt on ekspertiisiakti selgitamisel antud eksperdi ütlusel tõendi väärtus. Maakohtus oli kohtuistungile kutsutud ka ekspert, kes saaks anda ütlusi ekspertiisiaktis märgitud objektida kohta, sh objektides sisalduvate ainete nimetuste, koguste ja segude masside kohta ning anda ütlusi, milliste andmete põhjal on need tuvastatud. Ekspert AJ on küll selgitanud, et konkreetses ekspertiisiaktis ehk 21E-PL0023 tuvastas massi ja aine kirjanduse andmetel (IV kd, tl 117), kuna ka ekspertiisi ülesandeks ei olnud aineid objektidest välja võtta. Seega on tuvastatud, et ekspertiisi tegemiseks kasutas ekspert ka erialakirjanduse 20 andmeid. Samas ei ole küsitud, mis andmetel põhines

1. veebruari 2022 vastuskiri taotlusele nr 2-22/183-
2. Ka prokuröri küsimusele, mis allikatest tutvusite toote tehniliste andmetega ja kui usaldusväärsed on need materjalid, on ekspert vastanud, et on usaldusväärsed, kuid jätnud ülejäänud küsimusele vastamata (IV kd, tl 120). Ka ei selgu, kas küsimus oli esitatud ekspertiisiakti nr 21E-PL0023 või
3. veebruari 2022 vastuskiri taotluse nr 2-22/183-2 kohta. Kolleegium asub seisukohale, et antud juhul ei olnud võimatu eksperdi ütluste põhjal välja selgitada süüdistusversiooni paikapidavust ning hinnata esitatud kaitseversiooni, kuid see on jäetud prokuröri poolt tegemata. Kokkuvõtvat tuleb kolleegiumil nõustuda kaitsjaga, et eksperdi 03.02.2022 vastuskiri taotluse nr 2-22/183-2 ei ole kohtukõlbulik tõend ning tuleb tõendikogumist tervikuna kõrvale jätta.
4. Kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et Norman Talsoni süüdimõistmine KarS § 201 järgi on põhjendamatu, sest P pangakontolt ülekannete tegemisel ja Nissan Primastar ja mootorsaani Yamaha Viking võõrandamisel oli olemas P liikmete nõusolek. 8.1 Maakohus on üheselt tuvastanud ja seda ei vaidlusta ka apellant, et vara, mille omastamist Norman Talsonile ette heidetakse, s.o P pangakontolt ülekannete tegemine summas 18620 eurot, Nissan Primastar ja mootorsaani Yamaha Viking võõrandamine, kuulus MTÜ P-le. Seega tuleb tuvastada, kas vara omanik oli varakäsutusega nõus. Maakohus on veatult tuvastanud, et MTÜ P
5. detsembri
6. a üldkoosoleku protokolli (I kd, tl 99-102) kohaselt andis üldkoosolekul Norman Talson ülevaate enda ja P kohta Politsei- ja Piirivalveameti poolt esitatud kahtlustustest. Koosoleku juhataja KR tegi küsitluse, kas liikmetel on Norman Talsoni tegevuse osas pretensioone ning kas keegi tunneb, et on saanud tema tegevusega kahju. Kohalolijatest mitte keegi ei tunnistanud, et tal oleks Norman Talsoni tegevuse osas pretensioone ning mitte keegi ei öelnud, et tunneks, et oleks saanud kuidagi kahju. Samuti tegi koosoleku juhataja küsitluse kohalolijatele, kas P on kuidagi kahju saanud. Kohalolijatest mitte keegi kätt ei tõstnud, kõik nõustusid, et P ei ole mitte mingil viisil kahju saanud. Koosoleku juhataja pani hääletusele, et kas tagasiulatuvalt on kellelgi pretensioone, et juhataja on ainuisikuliselt endale määranud ja tasunud hüvitist ning tasusid. TR teavitas, et tal pretensioone ei ole, kuid ei soovinud sel teemal hääletusel osaleda. Teised kohalolijatest otsustasid, et pretensioone ei ole. Norman Talson hääletusel ei osalenud. Kohalolijatest keegi juhatuse liikmeks kandideerida ei soovinud. KR küsis Norman Talsoni käest, kas ta soovib jätkata juhatuse liikmena. Norman Talson oli nõus juhatuse liikmena jätkama. KR küsis kohaolijatelt, kes on nõus, et juhatuse liikmena jätkab Norman Talson. Norman Talson hääletuses ei osalenud. Kõik ülejäänud kohalolijad olid nõus, et Norman Talson jätkab juhatuse liikmena. Lisaks nähtub Norman Talsoni
7. detsembri
8. a vastusest uurija taotlusele (I kd, tl 105), et
9. detsembri
10. a kokku kutsutud üldkoosolekul ei valitud teist juhatuse liiget. 8.2 Järgnevalt asus maakohus siiski seisukohale, et
11. detsembri
12. a üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et MTÜ P liikmed oleksid olnud nõus sellega, et Norman Talson pööras süüdistuses märgitud ajal ebaseaduslikult enda kasuks MTÜ P rahalisi vahendeid. Antud protokoll näitab seda, et MTÜ P liikmetel puudusid sel hetkel pretensioonid Norman Talsoni tegevuse osas ja nad ei tunne, et nad oleks kuidagi kahju saanud. Samuti ei olnud selles osas tagasiulatuvalt kellelgi pretensioone. Seda kinnitavad ka tunnistajate MK, MK, JL, TP, AR, KR, RR, TR, ET ja NV ütlused. Maakohus tegi sellest järelduse, et tagantjärele antud kinnitus ei saa muuta seaduslikuks Norman Talsoni ebaseaduslikku tegevust MTÜ P rahaliste vahendite omastamisel. 21 8.3 Maakohus viitas küll Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 1-17-5242, kuid jättis tähelepanuta lahendis viidatud kohtupraktika, mille kohaselt on leitud, et karistusseadustikus sätestamata, nn seadusüleseks õigustavaks asjaoluks võib olla ka kannatanu nõusolek. Viimane on määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine. Kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel. Samas ei saa nõusoleku andmisele kehtestada vorminõuet – näiteks nõuda, et kannatanu peab oma nõusolekut teo toimepanemisega otsesõnu kinnitama, vaid selle andmine võib aset leida ka konkludentselt (vt nt RKKKo nr 3-1-1-60-10, p 17.2). Maakohus on küll märkinud, et kriminaalasjas ei ole tuvastatud, milline oli MTÜ P liikmete seisukoht Norman Talsoni tegevuse suhtes ajal, mil Norman Talson MTÜ P-le kuuluvat raha enda arvelduskontodele kandis. MTÜ liikmete nõusolek selliseks tegevuseks pidi olema antud enne Norman Talsonile etteheidetavate tegude toimepanemist. Samas jättis maakohus kontrollimata, kas on vähemalt põhjendatud alus arvata, et MTÜ P liikmed olid süüdistuses märgitud tegude ajal sellega nõus. Kuivõrd maakohus on jätnud selle asjaolu kontrollimata, siis teeb seda ringkonnakohus. 8.4 Kriminaalasjas ei ole tõendeid selle kohta, kes olid täpselt süüdistuses märgitud ajal ehk aastatel 2016-2020 MTÜ P liikmed. Kolleegium tutvus avaliku äriregistri teabesüsteemiga, kus on olemas majandusaasta aruanded, millest nähtub, et liikmete arvuks 2016, 2017 on märgitud 18, 2018 on märgitud 14, 2019 on märgitud 13, 2020 on märgitud
13. MTÜ P
14. oktoobri 2015 üldkoosoleku protokollist nähtub, et kohalolijateks olid peale Norman Talsoni ka KR, AR, MK, SB, TR, JL, MK, TP, RR (I kd, tl 96-98).
15. detsembri 2020 seisuga olid MTÜ P liikmeteks: MK, MK, JL, TP, AR, KR, RR, TR, Norman Talson, ET ja NV (I kd, tl 108). Seega on võimalik esitatud tõendite pinnalt tuvastada, et alates 2015 aastast on läbivalt P liikmeteks peale Norman Talsoni ka KR, AR, MK, TR, JL, MK, TP, RR. 8.5 Norman Talsonile oli esitatud kahtlustus
16. oktoobril 2020 KarS § 201 järgi nii MTÜ P rahaliste vahendite omastamises, sõiduki Nissan Primastar müügist saadud rahaliste vahendite omastamises ja mootorsaani Yamaha Viking müügist saadud rahaliste vahendite omastamises (IV kd, tl 137-144). MTÜ P
17. detsembri 2020 üldkoosoleku protokollist saab teha ühese järelduse, et P liikmed olid teadlikud kahtlustuse sisust ning kõik kohal olnud liikmed on
18. detsembri 2020 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt kiitnud heaks Norman Talsoni tegevuse ning mingeid pretensioone seoses Norman Talsonile esitatud kahtlustusega liikmetel ei olnud. See annaks justkui põhjendatud aluse arvata, et isikud, kes olid P liikmed juba alates 2015 aastast ning kuulusid liikmete hulka ka ajal, mil Norman Talsonile etteheidetavad teod aset leidsid ning kes hääletasid 2020 aastal, olid nõus sellega, et Norman Talson on ainuisikuliselt määranud ja tasunud hüvitisi ja tasusid ehk nad olid nõus sellega, et Norman Talson kandis endale P rahalisi vahendeid summas 18920 eurot ja võttis endale sõiduki müügist saadud rahalised vahendid 4500 eurot ja mootorsaani müügist saadud rahalised vahendid 1800 eurot. 8.6 Kolleegium leiab, et P liikmete poolt saaks justkui nõusoleku antuks lugeda ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates.
19. detsembri 2020 üldkoosoleku protokollist nähtub, et P liikmed nõustusid, et ka edaspidi on juhatajal ainuisikuliselt õigus määrata endale ja P liikmetele tasusid ja hüvitisi, st sellise ettepaneku heakskiitmisega tunnustasid P liikmed sisuliselt ka eelmiste hüvitiste ja tasude maksmist, isegi siis, kui selle kohta eelnevalt sõnaselgelt dokumenteeritud otsust ei olnud. P liikmetel oli enne tasude ja hüvitiste ainuisikulise määramise nõusoleku andmist reaalne võimalus keelduda nõusoleku andmisest ja nõuda Norman Talsonilt alusetult saadu tagastamist, kuid vastupidi, P andis nõusoleku sisuliselt endistviisi jätkamiseks. Seejuures ehkki küll vaid kaudselt, räägib sellise 22 asjaolu kasuks ka
20. detsembri 2020 üldkoosoleku protokollis märgitud otsustus, et P juhatuse liikmena jätkab Norman Talson. 8.7 Vaatamata eeltoodule ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud alus arvata, et MTÜ P kõik liikmed olid süüdistatavale etteheidetavate tegude, s.o 2016-2020 toimepanemise ajal nendest vara käsutustest teadlikud ja nõus sellega, et Norman Talson kandis enda arvele P rahalisi vahendeid summas 18620 eurot ja võttis endale P-le kuuluva sõiduki müügist saadud rahalised vahendid 4500 eurot ja mootorsaani müügist saadud rahalised vahendid 1800 eurot. Isikuliste tõendiallikate ütluste pinnalt ei ole tuvastatav, et P liikmed teadsid P-le kuuluvate rahaliste vahendite kandmisest süüdistatava arvele, varadest ja nende müügist ning oleksin sellise tegevusega nõustunud. Lisaks saab asuda seisukohale, et P liikmed ei olnud teadlikud detailselt esitatud kahtlustuse sisust. 8.8 Kaitsja vaikib sellest, et maakohtus on ülekuulatud isikulised tõendiallikad ehk on olemas otsesed tõendid, millest tuleneb, et aastatel 2016-2020 olid MTÜ P liikmeteks ka isikud, kes ei osalenud
21. detsembri 2020 üldkoosolekul ega andnud nõusolekut süüdistuses märgitud P vara käsutamiseks. Tunnistaja SB on andnud ütlusi, et P-ga puutus kokku alates 2011 aastast seoses liikmeks astumisega ning 2-3 aastat ei ole olnud aktiivne liige (vt III kd, tl 103-104). Tunnistaja SB ütlustest nähtub üheselt, et ta oli P liige süüdistuses märgitud aastatel, hiljem küll mitte aktiivne, kuid ikkagi liige. SB oma nõusolekut vara käsutamiseks andnud ei ole. Tunnistaja ET ütlustest nähtub, et on P liige hetkest, kui see moodustati, ühelgi üldkoosolekul ei ole osalenud (vt III kd, tl 21, 24). Seejuures oli ET veel P liige, kui hääletati n-ö P liikmete nõusolekut süüdistuses märgitud vara käsutamiseks, sest teda arvati P liikmeskonnast välja peale eelmärgitud otsustuse hääletamist (vt I kd, tl 99-101). Kolleegium asub seisukohale, et üheselt on leidnud tõendamist, et MTÜ P liikmete hulka aastatel 2016-2020 kuulus veel liikmeid peale
22. detsembri 2020 märgitud osalejate, mistõttu saab asuda seisukohale, et vara käsutustega ei olnud nõus selle mittetulundusühingu kõik liikmed. Seega ei toimunud MTÜ P vara käsutamine omaniku nõusolekul, mistõttu ei olnud varakäsutus KarS § 201 tähenduses seaduslik. 8.9 Apellant on tunnistajate ütlustele viidanud osas, mis on sobilik esitatud kaitseversiooniga ning jätnud ilmselgelt tähelepanuta tunnistajate ütlused osas, mis kinnitavad süüdistusversiooni. Üheselt on tõendamist leidnud, et tunnistaja SB, olles P liige, ei teadnud, et P juhatusele on määratud mingit tasu. Ka ei olnud ta teadlik P varadest, s.o autost ja mootorsaanist (vt III kd, 105). Tunnistaja MK, olles P liige, ei tea kas juhatuse liige võis P vara kasutada isiklikuks otstarbeks (vt III kd, tl 111). Tunnistaja TR ei olnud teadlik, et juhatuse liikmele oli määratud töötasu (vt III kd, tl 115). Tunnistaja KR ei tea, kas juhatuse liikmele oli määratud töötasu, ka ei tea, mis on saanud teisest mootorsaanist (vt III kd, tl 126127). Tunnistaja MK on viibinud koosolekul, kus on räägitud, et juhatuse liikmele on tasu makstud, kas töötasuna või kulude kompenseerimisena. Samas ei tea tunnistaja, kas mootorsaanid on alles ning nende müügist ei tea ka midagi (vt III kd, tl 141, 145, 146). Tunnistaja JL ei tea, et juhatuse liige oleks saanud palka ja ei tea, et P-l oleks olnud maismaasõidukeid. Ka ei avaldatud kahtlustuse sisu üldkoosolekul detailselt, vaid seda tehti üldiselt (vt III kd, tl 151-152). Tunnistaja NV ei tea, et juhatuse liige oleks saanud palka ning nendel koosolekutel, kus tema käis ei arutatud juhatuse liikme palga maksmist. Teab, et üks mootorsaan on mis sõidab, palju neid oli, ei tea (vt III kd, tl 158). Tunnistaja TP on andnud ütlusi, et võib olla võis kunagi juttu olla juhatuse liikmele töötasu määramisest. Maismaasõidukeid tema teada P-l ei ole, ei ole näinud mootorsaane ega sõiduautosid. Koosolekul arutasid, et võiks võtta hüvitisi, mitte töötasu. Võib võtta ka raha, aga mitte isiklikuks otstarbeks, vaid P tegevusega seotud kohustuste täitmiseks (vt III kd, tl 174, 175, 23 179). ET andis ütlusi, et tema ei tea, kas P maksis kellelegi millegi eest või mitte. Oli mingisugune küsimus, et Norman Talson oleks nagu P-le või liikmetele põhjustanud mingisugust majanduslikku kahju või omastamist või mida iganes. Väidetavalt olla ta maksnud endale mingeid tasusid kusagilt P arvelt. Arvan, et see võis olla mingite kulude kompensatsioon. Tema teada ei olnud sellel koosolekul juttu, et P maksab Talsonile töötasu, ei tea, kas vahepeal on midagi muutunud, algusest peale küll ei olnud sellist varianti, et oleks millegi eest üldse mingit töötasu maksta. Selleks lihtsalt ei ole vahendeid. Nad ei arutanud, et Norman Talsonil oleks tagasiulatuvalt õigus saada mingit töötasu (vt III kd, tl 184, 186-188). Tunnistaja ET selgitas, et on kuulnud, et Nissan Patrol võõrandati, tema ei tea mootorsaanidest midagi (vt III kd, tl 195). Tunnistaja RR andis ütlusi, et P-l oli kaks mootorsaani, kuid ei tea kus teine mootorsaan on. Ta ei tea, kas P-le mõni sõiduauto kuulus. Ka ei ole kunagi küsinud, kas Norman on omale raha maksnud (vt III kd, tl 201-202). 8.10 Analüüsides tunnistajate ütlusi kogumis, saab üheselt asuda seisukohale, et P liikmed ei olnud süüdistuses märgitud ajal teadlikud ja nõus sellega, et Norman Talson kandis enda arvele MTÜ P rahalisi vahendeid summas 18620 eurot. Kuivõrd prokurör vähendas süüdistust 5817 euro võrra, siis tuleb omandatud rahaliste vahendite summaks lugeda 12803 eurot ning Norman Talson omastas P-le kuuluva sõiduki müügist saadud rahalised vahendid 4500 eurot ja mootorsaani müügist saadud rahalised vahendid 1800 eurot. Kokku omastas Norman Talson P vara 19103 eurot. Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et maakohus kohaldas õigesti materiaalõigust Norman Talsoni süüditunnistamisel KarS § 201 lg 1 järgi.
23. Apellant asub seisukohale, et süüdistus KarS § 201 lg 1 järgi on osaliselt aegunud ja seda osas, mis puudutab ajavahemikku
24. jaanuar 2016 kuni
25. märts 2017, kuna süüdistatav anti kohtu alla
26. märts
27. Apellant ei nõustu maakohtuga, et tegusid hõlmas ühtne tahtlus ning rääkida ei saa ka ajaliselt lähedusest. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tegemist on jätkuva süüteoga. Kaitsja jätab tähelepanuta, et viidatud Riigikohtu lahendis nr 1-15-11032 ei olnud tegemist jätkuva kuriteoga, kuna teo toimepanijate ring oli erinev, kõiki toetusi ei taotletud sama meetme raames, samuti olid erinevad toetustaotluste investeerimisobjektid, iga toetuse taotluse avaldus on iseseisev - ühe avalduse esitamisel polnud teada, millal järgmine meede toetuse taotlemiseks avaneb jms. 9.1 Käsilolevas asjas on võimalik sedastada Norman Talsoni poolt toime pandud kõikide tegude osas ühtset tahtlust ühe jätkuva teo mõttes. Tegemist on sama süüteokoosseisuga, olemas on teatud ajaline-ruumiline seos, sarnane on teo toimepanemise viis. Maakohtuga tuleb nõustuda, et tuvastatud on omastamise sarnane iseloom, kuivõrd need kõik hõlmasid MTÜ P rahaliste vahendite omastamist süüdistatava arvelduskontodele. Tuvastamist on leidnud konkreetsed üksikjuhtumid, mil süüdistatav pani toime omastamised ning ka tegude tehiolud viitavad asjade sarnasele käigule. Teod on omavahel ka piisava ajalise tihedusega seotud ning oluline ei ole see, et ühe ülekande vahele jäi poolteist kuud (vt nt RKKKo nr 118-7408, p 14). Seejuures ka erinev summa suurus ei ole kolleegiumi hinnangul teo jätkuvuse seisukohalt määrav, kuna asjade sarnane käik ei tähenda seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Objektiivse kõrvaltvaataja jaoks on tegemist süstemaatilise MTÜ P rahaliste vahendite omastamisega, st vaadeldav ühtse kokkukuuluva teona. Seega tuleb kolleegiumil kokkuvõtvalt maakohtuga nõustuda, et viimane osategu on aset leidnud
28. juuli
29. a ning KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei ole aegumistähtaeg saabunud. 24
30. Apellant asub seisukohale, et maakohus on süüdistuses KarS § 281 lg 1 järgi tõlgendanud kõik tõendamata asjaolud süüdistatava kahjuks. Prokuratuur ei ole esitanud tõendeid ning maakohus pidanuks tuvastama, et L OÜ-l oli majandustegevus ning see esines 2017 aastal. Kaitsja versioon, milles väidetakse, et äriühingu kontole toimunud laekumised ei tõenda majandustegevuse teostamist ning tegemist võib olla millegi muuga, on tegemist aktiivse kaitsega. Kohtupraktika kohaselt juhul kui isik otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ka ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust enda väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-85-07, p 9.1). 10.1 Olukorras, kus kaitsja väidab, et äriühingu kontole toimunud laekumised ei ole seotud L OÜ majandustegevusega, pidanuks ta sellist olemasolu ka ise tõendama või vähemalt looma menetejale reaalse võimaluse kõnealuse kaitseväite kontrollimiseks. Seda aga Norman Talson ega tema kaitsja käimasolevas menetluses teinud ei ole. Seejuures ei ole selliseid ütlusi süüdistatav Norman Talon kohtueelsel uurimisel andnud, mistõttu on tegemist pelgalt kaitsja väitega, mis ei ole kriminaalmenetluses tõendiks. Seega ei saa rääkida põhjendatud kahtlusest, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. 10.2 Tulenevalt süüdistatava Norman Talsoni kohtueelsel uurimisel antud ütlustest, kontrollib ringkonnakohus, kas tegemist võiks olla keelueksimusega. KarS § 39 lg 1 kohaselt puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Käsilolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Norman Talson, olles L OÜ juhatuse liige, oli teadlik arvete alusel L OÜ arvelduskontole laekunud rahalistest vahenditest, kuid vaatamata sellele esitas ta äriregistri pidajale 2017 majandusaasta aruande selle kohta, et L OÜ-l puudus majandustegevus. Asjaolu, et süüdistatav väitis, et ta ei olnud teadlik, et pangatehingud kuuluvad majandustegevuse all, mida on vaja majandusaasta aruandes välja tuua ei oma tähtsust, kuna ÄS § 183 kohaselt korraldab raamatupidamist juhatus. Lisaks tuleb märkida, et ÄS § 179 lg 1 kohaselt pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Ka juhul, kui Norman Talson arvas teo toimepanemisel ekslikult, et majandustegevuseks saab pidada konkreetset ärilist tegevust, mida saab majandusaasta aruandes kirjeldada kui stabiilset rahavoogu, oli kolleegiumi hinnangul aga taolise eksimuse olemasolul see L OÜ juhatuse liikme Norman Talsoni jaoks kergesti välditav ega välista seetõttu Norman Talsoni teo süülisust. 10.3 Kaitsja viitab Tallinna Halduskohtu otsusele nr 3-17-685, p 14.6, kuid teeb seda valikuliselt ning jätab sobilikult viitamata p 14.6 viidatud seisukohale, et reaalse majandustegevuse toimumist tõendavad ka tehingud äriühingu pangakontol. Käsiloleval juhul ei ole L OÜ pangakontole kantud lihtsalt mingid rahasummad, mis viidatud lahendi pinnalt ei tõenda, et äriühingul oleks reaalne majandustegevus. Hindamaks seda, kas tegemist on majandustegevusega, saab ja tuleb kolleegiumi arvates mh arvestada kõnealuste tehingute, st pangatehingute iseloomu. L OÜ pangakontodele on laekunud erinevatest tehingutest rahasummad. Ülekannete selgituseks on märgitud arve ning viidatud ka arve numbrile. 10.4 Üheselt on mõistetav, et arvega on võimalik tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Juhul kui laekumised ei oleks seotud majandustehinguga, puudunuks vajadus märkida selgitusse arve ja selle number. Maakohus on viidanud, et L OÜ arvelduskontole on tehtud ülekandeid perioodil
31. juuni 2017 kuni
32. oktoober 2017 ning seitsmest tehingust kuue puhul on selgituse pinnalt võimalik sedastada, et tehinguga laekunud 25 summad kannavad selgelt majandustegevuslikku iseloomu MsüS § 3 lg 1 mõttes. Pea olematu on kolleegiumi arvates tõenäosus, et märgitud tehingutega laekunud raha oli kantud L OÜ arvelduskontole muul otstarbel, mitte majandustegevuses ehk ärilisel eesmärgil. Asjaolu, et süüdistatav andis kohtueelsel uurimisel ütlusi, et majandustegevuseks pidas ta konkreetset ärilist tegevus, mida saaks kirjeldada kui stabiilset rahavoogu, ei muuda seda tegevust vähem majandustegevuseks ega anna alust jätta seda majandusaasta aruandes kajastamata. Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab kohtukolleegium, et Norman Talsoni käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 281 lg 1 järgi.
33. Kolleegium tunnistades otsuse p 6.7 läbiotsimisega saadud tõendid, s.o
34. oktoobri 2020 ja
35. oktoobri 2020 läbiotsimisprotokollid ja nende lisad lubamatuks ning jättes need tõendikogumist välja, siis ei ole läbiotsimisel saadud teabel tõenduslikku tähendust. Järgnevalt analüüsib kolleegium, kas menetluses on kogutud muid tõendeid, mis kinnitavad Norman Talsonile esitatud süüdistusi KarS §-de 418 lg 1 (786 padrunit), § 4181 lg 1, § 415 lg 11 p 3 järgi. 11.1 Kolleegium asub seisukohale, et muid tõendeid, mis kinnitaksid, et Norman Talson omas, hoidis ja valdas süüdistuses märgitud asukohas XXX talus XXX külas Häädemeeste vallas Pärnu maakonna kokku ebaseaduslikku laskemoona 786 padrunit, tsiviilkäibes keelatud laskekõlbulikku laskemoona kokku 168 padrunit ja suures koguses lahingumoona ehk kokku 10,270 kg, kogutud ei ole. Vaatlusprotokolliga (II kd, tl 114-139) ei ole võimalik tõendada, kust kohast vaadeldavad relvad ja laskemoon on leitud, kuivõrd see info pärineb läbiotsimisprotokollidest, mis on lubamatud tõendid. Ka ekspertiisiaktidega nr 20E-TBO138 ja nr 21E-PL0023 ei ole võimalik tõendada kust kohast ja kellelt ekspertiisis märgitud laskemoon, tulirelva olulised osad, suitsuküünlad, sütikuga suitsuküünlad ja suitsugranaadid ning gaasigranaadid pärinevad, kuna sellise arvamuse andmine ei ole eksperdi pädevuses. Relva ja laskemoona
36. oktoobri 2020 üleandmise -vastuvõtmise akt 3.2-1/21747-1 (II kd, tl 66-69) sisaldab osaliselt andmeid, mis pärinevad
37. oktoobri 2020 ja
38. oktoobri 2020 läbiotsimisprotokollidest, mistõttu ei saa ka nendele andmetele toetuda. 11.2 Kolleegiumil tuleb märkida, et ka maakohtule esitatud kriminaalasjast väärteoasja eraldamise
39. jaanuari
40. a määrusese, relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise
41. jaanuari
42. a akti nr 1/2021, väärteoasjas nr 998221000002 menetluse lõpetamise
43. detsembri
44. a määruse ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väärteoasja nr 210021000009 materjalide edastamisest 07.10.
45. a koos tõlkega ja 13.09.
46. a üleandmis-vastuvõtmis aktist (III kd, tl 34-53) ei saa teha järeldusi süüdistuses märgitud tõendamiseseme asjaolude kohta, kuna ka nende materjalide aluseks on olnud
47. oktoobri 2020 ja
48. oktoobri 2020 läbiotsimisprotokollid, mis on lubamatud tõendid. 11.3 Kolleegium asub seisukohale, et tunnistaja AV on andnud ütlusi menetlustoimingu, st läbiotsimise kohta XXX talus. Kuivõrd läbiotsimine viidi läbi ebaseadusliku määruse alusel, siis ei saa ka tunnistaja AV antud ütlused selle menetlustoimingu kohta olla lubatavaks tõendiks. Tunnistaja AV ütlused tuleb osaliselt tõendikogumist välja jätta, mis puututavad läbiotsimist
49. oktoobril 2020 XXX talus. Seega puuduvad igasugused tõendid, et vaatlusprotokollis vaadeldud ja ekspertiisi saadetud 786 padrunit, tsiviilkäibes keelatud laskekõlbulikku laskemoona kokku 168 padrunit ja kokku 10,270 kg lahingumoona pärineb süüdistuses märgitud asukohast ning neil oleks seos süüdistatava Norman Talsoniga. 26 11.4 Olukorras, kus prokuratuuri poolt kogutud tõendid ei kinnita süüteo toimepanemist ning ülejäänud kaudsed tõendid ei moodusta sellist usaldusväärset tõendi kogumit, et selle pinnalt jaatada KarS § 418 lg 1, § 4181 lg 1 ja § 415 lg 11 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemist Norman Talsoni poolt, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel. Ringkonnakohtul tuleb maakohtu
50. märtsi
51. a otsus Norman Talsoni süüdimõistmise ja karistamise osas KarS § 418 lg 1, § 4181 lg 1 ja § 415 lg 11 p 3 järgi tühistada ning Norman Talson tuleb KarS § 418 lg 1 (puudutab 786 padrunit, mis leiti XXX talus XXX külas Häädemeeste vallas Pärnu Maakonnas) § 4181 lg 1 ja § 415 lg 11 p 3 järgi õigeks mõista.
52. Kolleegium asub seisukohale, et puudub vaidlus, et Norman Talson käitles 15 padrunit hoone konteineris aadressil XXX, Pärnu kuni
53. oktoobrini 2020 ja 2 padrunit tööruumides XXX, Pärnu kuni
54. oktoobrini 2020, mil need läbiotsimise käigu leiti ja ära võeti. Iseenesest ei vaidlusta seda ka apellant. Süüdistuse osas, mis puudutab 18 padruni käitlemist XXX talus, võttis kolleegium seisukoha juba otsuse p 11-11.4, seega apellatsioonis toodud 18 padruni käitlemist kolleegium enam ei käsitle. 12.1 Apellant asub seisukohale, et
55. oktoobril 2020 XXX, Pärnu läbiotsimisel andis Norman Talson 15 padrunit vabatahtlikult välja. Seega tulnuks kohaldada

§ 199lg 1 p 7.

Kaitsja viitab küll Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2017 otsusele nr 1-16-1036, p 9.1 ning Riigikohtu samas asjas tehtud otsusele nr 1-16-1036, p 12, kuid jätab tähelepanuta, et Riigikohus ringkonnakohtuga ei nõustunud (vt sama lahend p 12.2). Seejuures märgiti viidatud lahendi p 12 muu hulgas, et olukorras, kus isik nõustus läbiotsimise käigus tehtud ettepanekuga ja andis vabatahtlikult läbiotsimise määruses loetletud esemed, ei ole tegemist laskemoona vabatahtliku väljaandmisega, vaid otsitavate esemete loovutamisega

§ 91lg 9 mõttes.

12.2 Maakohus on tuvastanud, millega nõustub ka kolleegium, et Norman Talson ei teavitanud menetlejaid enne XXX, Pärnu toimunud läbiotsimist oma soovist mingeid esemeid vabatahtlikult välja anda ning alles läbiotsimisel nõustus ta menetlustoimingu rakendamisel tehtud ettepanekuga ja andis vabatahtlikult välja loetletud esemed. Maakohus on otsuses sellele küsimusele ammendavalt ja põhistatult vastanud ning kolleegium nõustub sellega, mistõttu ei pea kolleegium sellel küsimusel pikemalt peatuma. Seega nõustub kolleegium maakohtuga, et Norman Talson ei ole vabatahtlikult padruneid välja andnud, mistõttu pole alust kohaldada

§ 274lg 1, § 199 lg 1 p 7 sätteid.

12.3 Kohtupraktika kohaselt kui isiku valduses olevate erinevate piiratud tsiviilkäibega relvade laskemoona üldkogus jääb allapoole RelvS § 46 lg-s 5 sätestatud madalaimat piirmäära, tuleb padrunite kogus lugeda ebaoluliseks (vt RKKKo nr 3-1-1-40-11, p 18, viimati 3-1-1-58-11, p 11). Kuna 17 (15+2) padrunit, mille ebaseaduslikku käitlemist Norman Talsonile süüdistuses ette heidetakse, jääb RelvS § 46 lg-s 5 sätestatud madalaimast piirmäärast allapoole, ei vasta Norman Talsoni tegu KarS §-s 418 ette nähtud kuriteokoosseisule. Süü tõendatuse korral võiks olla selline tegu kvalifitseeritav väärteona RelvS § 8913 järgi. Seetõttu nõustub kolleegium kaitsjaga, et selles osas tuleb kriminaalmenetlus

§ 274lg 1 alusel lõpetada, sest Norman Talsoni tegevus võib vastata väärteo tunnustele. Kar

S § 81 lg 3, § 81 lg 7 p 2 ja § 81 lg 8 kohaselt pole võimaliku väärteo aegumistähtaeg veel möödunud. 27

1. Ringkonnakohus tühistades otsuse Norman Talsoni süüdimõistmise ja karistamise osas KarS § 418 lg 1, § 4181 lg 1 ja § 415 lg 11 p 3 järgi ning mõistes Norman Talsoni õigeks KarS § 418 lg 1 (puudutab 786 padrunit, mis leiti XXX talus XXX külas Häädemeeste vallas Pärnu Maakonnas) § 4181 lg 1 ja § 415 lg 11 p 3 järgi, tuleb maakohtu otsus tühistada ka KarS § 64 lg 1 liitkaristuse moodustamises ja kandmisele kuuluvas karistuses. 13.1 Maakohus on lähtunud liitkaristuse moodustamisel absorptsioonipõhimõttest, seega lähtub ka kolleegium uue liitkaristuse moodustamisel samast põhimõttest. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistustust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 11 kuud 27 päeva vangistust.
2. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega KarS § 73 sätete kohaldamise osas. Kuid arvestades, et kolleegium tühistas maakohtu otsuse moodustatud liitkaristuse osas ja moodustas süüdistatavale uue liitkaristuse, siis tuleb maakohtu ostus tühistada katseaja kestuse osas. Katsejaks tuleb määrata 1 aasta 6 kuud.
3. Mõistes Norman Talsoni õigeks KarS § 418 lg 1 (puudutab 786 padrunit, mis leiti XXX talus XXX külas Häädemeeste vallas Pärnu Maakonnas) § 4181 lg 1 ja § 415 lg 11 p 3 järgi, tuleb maakohtu otsus tühistada ka KarS § 51 alusel kohaldatud lisakaristuses.
4. Ringkonnakohus mõistes Norman Talsoni õigeks KarS § 418 lg 1 (puudutab 786 padrunit, mis leiti XXX talus XXX külas Häädemeeste vallas Pärnu Maakonnas) § 4181 lg 1 ja § 415 lg 11 p 3 järgi, siis tuleb maakohtu otsus tühistada ka temalt sundraha 1812,50 euro väljamõistmises. Maakohtu otsus tuleb tühistada kriminaalmenetluse kulude lõplikus suuruses 3320,17 euro ja ekspertiisi tegemisega seotud kulude 1270 euro osas. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata Norman Talsoni süüdimõistmises teise astme kuritegudes, siis tuleb süüdistataval maksta sundraha

§ 179

p-s 2 sätestatu järgi ehk 1,5 kuupalga alammääras, s.o 1087,50 eurot riigituludesse.

§ 181

lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, seega jäävad tulirelvaekspertiisi ning lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-TB0138 ja ekspertiisiakt nr 21E-PL0023) tegemise kulud kokku 850 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud kokku on 1325,17 eurot (1087,50 eurot sundraha ja tunnistajatele kulude hüvitamine kokku 237,67 eurot). 16.1 Kuivõrd ringkonnakohus lõpetas

§ 274lg 1 alusel kriminaalmenetluse osas, milles Norman Talsoni süüdistatakse Kar

S § 418 lg 1 järgi 15 (9x19mm) püstolipadruni ja 2 (5,45x39 mm) vintpüssipadruni ebaseaduslikus käitlemises, sest tegevus võib vastata väärteo tunnustele, siis tulirelvaekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-TB0137) kulu 420 euro osas otsustust ei tehta. 17. Norman Talsoni õigeksmõistmise tõttu tuleb tühistada maakohtu otsus ka KarS § 83 lg 1, 4, § 421 alusel konfiskeerimise osas, kuna viidatud alustel ei saa konfiskeerimist kohaldada. Ringkonnakohtul puudub info selle kohta, kellele kuulub: 18 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat .22LR kaliibrilist ääretulepadrunit; 55 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit; 14 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit soomustläbistava süütekuuliga; 1 laskekõlbulik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline vintpüssipadrun trasseeriva kuuliga; 2 laskekõlbmatut ja 7 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit raske kuuliga; 5 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit 28 kerge kuuliga; 7 laskekõlbulikku 9x19 mm kaliibrilist püstoli paukpadrunit, mis tulirelva laskemoona hulka ei kuulu; 53 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit; 5 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,56x45 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; 33 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist harjutuspadrunit, millel trasseeriv kuul; 5 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 12-kaliibrilist sileraudse püssi padrunit; 107 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,56x45 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; 120 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; 2 laskekõlbmatut ja 200 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit; 25 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 12-kaliibrilist sileraudse püssi padrunit; 1 laskekõlbulik tulirelva laskemoona hulka kuulub 7,62x25 mm kaliibriline püstolipadrun; 120 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit, millel on trasseeriv kuul; 389 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit; kasutuskõlbulik tulirelva osade hulka kuuluv vintpüssi Mosin püssilaad; käsitöönduslikult valmistatud püssilae kaba, mille kuulumist tulirelva osade hulka ei olnud võimalik määrata; kasutuskõlbulikud tulirelva osade hulka kuuluvad 7,62x54R kaliibrilise vintpüssi Mosin relvaraud lukukoja ja päästemehhanismiga; kasutuskõlbulikud tulirelva osade hulka kuuluvad vintpüssi Mosin karpsalve kere päästikukaitsmega; kasutuskõlbulik tulirelva osade hulka kuuluv vintpüssi Mosin lukukoja saba polt; kasutuskõlbulik tulirelva osade hulka kuuluv vintpüssi Mosin karpsalve polt. 17.1

§ 126

lg 3 p 3 kohaselt kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse. Kuivõrd Lääne Prefektuuris Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas asuvate laskekõlbuliku tulirelva laskemoona hulka kuuluvate padrunite ja relvaosade omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, tuleb

§ 126

lg 3 p 3 alusel anda: 18 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat .22LR kaliibrilist ääretulepadrunit; 55 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit; 14 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit soomustläbistava süütekuuliga; 1 laskekõlbulik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline vintpüssipadrun trasseeriva kuuliga; 7 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit raske kuuliga; 5 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit kerge kuuliga; 7 laskekõlbulikku 9x19 mm kaliibrilist püstoli paukpadrunit, mis tulirelva laskemoona hulka ei kuulu; 53 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit; 5 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,56x45 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; 33 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist harjutuspadrunit, millel trasseeriv kuul; 5 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 12-kaliibrilist sileraudse püssi padrunit; 107 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,56x45 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; 120 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; 200 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit; 25 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 12-kaliibrilist sileraudse püssi padrunit; 1 laskekõlbulik tulirelva laskemoona hulka kuulub 7,62x25 mm kaliibriline püstolipadrun; 120 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit, millel on trasseeriv kuul; 389 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit; kasutuskõlbulik tulirelva osade hulka kuuluv vintpüssi Mosin püssilaad; käsitöönduslikult valmistatud püssilae kaba, mille kuulumist tulirelva osade hulka ei olnud võimalik määrata; kasutuskõlbulikud tulirelva 29 osade hulka kuuluvad 7,62x54R kaliibrilise vintpüssi Mosin relvaraud lukukoja ja päästemehhanismiga; kasutuskõlbulikud tulirelva osade hulka kuuluvad vintpüssi Mosin karpsalve kere päästikukaitsmega; kasutuskõlbulik tulirelva osade hulka kuuluv vintpüssi Mosin lukukoja saba polt; kasutuskõlbulik tulirelva osade hulka kuuluv vintpüssi Mosin karpsalve polt kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse. 17.2

§ 126

lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Lääne Prefektuuris Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas asuvad: 2 laskekõlbmatut tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit raske kuuliga ja 2 laskekõlbmatut tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit, siis tulenevalt

§ 126

lg 3 p 4, tuleb nimetatud laskekõlbmatud padrunid hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 17.3 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis asuvad hoiul 120 5,45x39 kaliibrilist vintpüssipadrunit originaalpakendis ja 33 9x19 mm harjutuspadrunit. Ka nende padrunite omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, siis tuleb

§ 126

lg 3 p 3 alusel anda 120 5,45x39 kaliibrilist vintpüssipadrunit originaalpakendis ja 33 9x19 mm harjutuspadrunit kohtuotsuse jõustumisel EKEI relvakogusse

1. novembri
2. a esitatud taotluse alusel. 17.4 Kolleegium nõustub apellandiga, et kuivõrd ei ole tuvastamist leidnud, kellele kuulub Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas asuv metallkast, siis tuleb maakohtu otsus tühistada osas, mis puudutab kasti tagastamist

§ 126

lg 3 p 2 alusel süüdistatavale Norman Talsonile.

§ 126

lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Seega tuleb Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas asuv metallkast hävitada kohtuotsuse jõustumise

§ 126lg 3 p 4 alusel. 18. Apellant asub seisukohale, et kuna Norman Talsoni süü Kar

S § 201 lg 1 järgi ei ole leidnud tõendamist, siis ei tuleb jätta rahuldamata ka konfiskeerimisnõue summas 19403 eurot. Alternatiivselt palub kaitsja kohustuse täitmist ajatada 12 kuu võrra. 18.1 Kolleegium asub seisukohale, et kuna Norman Talsoni süü on leidnud tõendamist temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 201 lg 1 järgi, siis on põhjendatud ka konfiskeerimine KarS § 831 lg 1, § 84 alusel. Mingeid muid argumente kaitsja apellatsioonis selles osas ei ole esitanud. 18.2 Kaitsja alternatiivne taotlus konfiskeerimise asendamist ajatada 12 kuu võrra tuleb jätta rahuldamata, kuna mingeid argumente ja põhjendusi kaitsja selles osas ei esita. Pelgalt sellise taotluse esitamine ei too kaasa kohustuse täitmise ajatamist, sest kolleegiumil ei ole võimalik pimesi arvata, milliseid sisulisi põhjendusi soovib kaitsja esitada ja mis normist juhinduda, mistõttu jääb apellandi apellatsioon selles osas arusaamatuks ja ei ole jälgitav. 18.3 Kolleegium asub seisukohale, et apellandi väited konfiskeerimise asendamise osas ei tingi maakohtu otsuse tühistamist. Küll jätab apellant kahetsusväärselt täielikult tähelepanuta maakohtu poolt konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa suuruse.

§ 340

lg 1 kohaselt teeb ringkonnakohus apellatsioonist sõltumata uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, mis süüdistatava olukorda raskendab. Seega tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada ning kolleegiumil tuleb teha selles osas uus otsus. 30 18.4 Väljaspool apellatsiooni piire märgib kolleegium järgmist. Kaitsja ja maakohus jätsid täielikult tähelepanuta, et maakohtus muutis prokurör süüdistust (I kd, tl 49-51), mille kohaselt kandis Norman Talson enda arvele MTÜ P rahalisi vahendeid summas 18620 eurot, mitte 18920 eurot nagu esialgses süüdistuses. Kuivõrd prokurör kohtuvaidlustes n-ö vähendas (V kd, tl 30) süüdistust 5817 euro võrra, siis tuleb omandatud rahaliste vahendite summaks lugeda 12803 eurot. Lisaks omastas Norman Talson P-le kuuluva sõiduki müügist saadud rahalised vahendid 4500 eurot ja mootorsaani müügist saadud rahalised vahendid 1800 eurot. Seega kokku omastas Norman Talson P vara 19103 eurot. Kuivõrd Norman Talson on süüteoga saadud vara ära tarvitanud, siis tuleb ja on võimalik KarS § 831, § 84 alusel kohaldada konfiskeerimise asendamist summas 19103 eurot. 19.

§ 181

lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (v.a tsiviilhagiga seonduvad erandid). Kohtupraktika kohaselt tuleb neid norme kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel. Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt nt RKKKo 3-1-114-14, p 1065). Norman Talson mõisteti õigeks süüdistuses KarS § 418 lg 1 (puudutab 786 padrunit, mis süüdistuse kohaselt leiti XXX talus XXX külas Häädemeeste vallas Pärnu Maakonnas) § 4181 lg 1 ja § 415 lg 11 p 3 järgi ning

§ 274lg 1 alusel lõpetati kriminaalmenetlus osas, milles Norman Talsoni süüdistati Kar

S § 418 lg 1 järgi 15 (9x19mm) püstolipadruni ja 2 (5,45x39 mm) vintpüssipadruni ebaseaduslikus käitlemises. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis valitud kaitsja tasud summas 34947,50 eurot Norman Talsoni kanda. 19.1 Valitud kaitsja poolt on Norman Talsonile õigusteenust osutatud kogussummas 34 947,50 eurot (sh käibemaks) ning täiendavalt

1. jaanuari 2023 kohtuistungil osalemise ajakulu, vastavalt kohtistungi protokollis märgitule, arvestades tunnihinnaks 170 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Seega kokku 36171, 50 eurot. Riigikohus on aktsepteerinud tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta) (nt RKKKo nr 3-1-1120-16, p 17, 1-16-6137, p 7) ning samuti on aktsepteerinud teatud juhtudel ka tunnitasu 160 eurot (ilma käibemaksuta) (nt RKKKm nr 1-19-8262) ja 170 eurot (ilma käibemaksuta) (nt RKKKm nr 1-21-8988). Arvestades elukalliduse kasvu, siis on kolleegiumi hinnangul kaitsja poolt märgitud õigusabiteenuse tunnihind arutatava kriminaalasja kontekstis mõistliku suurusega, s.o 170 eurot, millele lisandub käibemaks ehk 204 eurot koos käibemaksuga. 19.2 Kaitsja on menetluskulude taotlusele lisanud ka arved. Osutatud õigusabi arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest seondub süüdistuste selle osa menetlemisega, milles Norman Talson õigeks mõistetakse ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse, v.a
2. aprilli 2020 arve nr 20203473 ja
3. septembri 2020 arve nr 20203989, tuvastab kolleegium selle asjaolu hinnanguliselt (vt RKKKo nr 3-1-1-61-08, p 19.2, 3-1-1-93-15, p 138). Seega tuleb riigil hüvitada Norman Talsoni kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtu menetluses tekkinud kulud, mis on seotud otsuse p 19 märgituga. 19.3 Arvestades õigeksmõistmise ja kriminaalmenetluse lõpetamise suhet süüdistuste kogumahust ning kaitsja panust, mis selles osas moodustab pea poole kogu kaitsetoimingutest, tühistas kolleegium maakohtu otsuse teistel argumentidel, mis erinesid apellatsioonis toodust, siis loeb kolleegium mõistliku suurusega kaitsjatasuks kohtueelses menetluses ja maakohtus osutatud õigusabi eest 9000 eurot. 9000 eurot tuleb

§ 181lg 1 31 alusel riigilt Norman Talsoni kasuks välja mõista.

Ülejäänud osas jääb valitud kaitsjale maksutud tasu Norman Talsoni kanda. 20. Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KarS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium teeb

§ 337

lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi, s.o tühistab kohtuotsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, siis jäävad menetluskulud riigi kanda. 20.1 Süüdistatava Norman Talsoni kaitsja vandeadvokaat Kristjan Tuul esitas taotluse hüvitada temale apellatsioonimenetluses osutatud kaitsetoimingute eest kokku ajakulu 19,5 tundi 3978 eurot (koos käibemaksuga).

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on valitud kaitsjale makstud tasu ja muud vajalikud kulud käsitatavad menetluskuluna üksnes osas, milles need on mõistliku suurusega. Kohtupraktika kohaselt mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (RKKKo nr 3-1-1-108-12, p 29). Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (RKKKo nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12). 20.2 Otsustades valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses kuriteoasjas ning arvestades selle asja keerukuse astet. Samuti tuleb valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaitsja argumendid põhjendatud ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik. Riigikohtu kriminaalkolleegium on viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt RKTKo nr 3-2-1-43-10, p 14). Riigikohtu halduskolleegium on samuti sarnaselt selgitanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajava materjali mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt RKHKm nr 3-3-1-28-09, p 11). 20.3 Kolleegium leiab, et apellatsioonimenetluses on kaitsja menetluskulude hüvitamise taotluses välja toodud toimingud olnud vajalikud ja ka kaitsja tunnitasu on mõistlik, kuid märgitud toimingule kulunud aeg on ebamõistlikult pikk. Apellatsiooni koostamiseks kulutatud aeg on ebamõistlik (16 tundi). Kolleegium osutab sellele, et kaitsja apellatsioon 21 lehel põhineb suures osas juba esimese astme kohtus vaidlustes esitatud teesidel ning lisatud on vastuväited maakohtu otsusele. Valitud kaitsjale apellatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb samuti võtta arvesse, millises ulatuses on argumendid põhjendatud ja millises mitte (Vt RKKKo nr 3-1-1-89-11, p 39.2). Antud asjas osutusid apellatsiooni väited osaliselt põhjendatuks ning apellatsioon rahuldatakse vaid osaliselt, loeb kolleegium valitud kaitsja

§ 175

lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega tasuks apellatsioonimenetluses kokku 10 tundi, s.o 2040 koos käibemaksuga. 21. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p 4, § 338 p 2, 3, § 339 lg 2, § 342 lg 1, lg 2 p 1, 2 tühistab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 3. märtsi 2023.a otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue kohtuotsuse. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. 32 /allkirjastatud digitaalselt/ 33