1-23-1011/29

(5)Nikita Anin andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuses Nikita Anini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema ja kasuisaga aadressil XXX. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Ema ja kasuisa andisd nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nende elukohas. Viimase kuriteo pani toime samas elukohas, varastades kasuisa vara. Isikul on keskharidus ja raudtee teemehaaniku abi kutse. Riigikeele oskus A2 tasemel. Isik on ametlikult töötanud erinevates firmades ning valdavalt lühiajaliselt. Isiku sõnul on tal olnud töötuse perioode ning seetõttu puudus sissetulek. Sellel ajal toetas materiaalselt ema ja kasuisa. Vabanemisel gatanteeritud töökoht puudub. Vangla andmetel on täitmata rahalisi nõudeid 7947 eurot. Isikul on suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, olenemata sissetuleku suurusest, raha kasutatakse mõtlematult ja hetkelise heaolu tagamiseks. Nikita Aninil on väljakujunenud kulutamisharjumus ja seda järgiv elustiil, mille tõttu ta ei suuda legaalsest sissetulekust elatuda. Vanglas toetab materiaalselt isa. Lähivõrgustikku kuuluvad vanemad ja kasuisa. Kinnipeetava sõnul kuuluvad tema suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud, kelle poolt on ta mõjutatav, kuna on toime pannud koos kuritegusid ka kihlveo pärast. Alkoholi tarvitab harva, on proovinud kanepit. Isikul on kroonilised haigused. Vanglas paigutati psühhiaatrilisele ravile, raviskeem toimib. Tunnistab, et uutes situatsioonides võib esineda kohanemisraskuseid, mille tõttu muutub ärevaks ning ei suuda enda emotsioonidega toime tulla. Vägivaldset käitumist esinenud ei ole. Nikita Anin ei ole võimeline oma tegusid seletama ning satub raskustesse, sest ei mõtle asju läbi, rikub seadust hetketuju ajel, korduvad rikkumised, mis on toime pandud mõtlematult hetkeajel. Probleemide lahendamise oskus on puudulik, probleemide lahendamiseks võib sooritada kuriteo (nt raha puudumisel sooritab varguse). Nikita Anin keskendub ainult heale tulemusele, arvestamata võimalikke negatiivseid tagajärgi, ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Vestlusel on välja toonud, et soovib end muuta, st loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid ei oska sõnastada, mida selleks tegema peab. Nikita Anin on olnud ühel korral määratud kriminaalhoolduse alla ning Nikita Anin hoidus kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. On kriminaalhoolduse varasematel perioodidel teinud nõuete järgimiseks minimaalseid pingutusi, kuid nüüd on oma suhtumist muutnud. Nikita Anin mõistab, et ühiskonnaliikmeks olemine sisaldab endas nii õigusi kui vastutust, kuid enda hetketuju ajel või hetkevajaduste rahuldamiseks võib rikkuda seadust. Teadvustab osaliselt kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid ja ajendeid ning on sõnades valmis muutuma, kuid muutuse saavutamine ei ole realistlik. Isik on kriminaalkorras karistatud 2 korda. Vanglas viibib esimest korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 50%. Kuriteod on toime pandud hetke emotsiooni ajel, soodusteguriks on vaimsest tervisest tulenevad psühhiaatrilised probleemid, mis võivad põhjustada ebaadekvaatseid otsuseid. Vangla toetab Nikita Anini ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Nikita Anin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetas oma kaitsealust ja palus ta tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valvega. Prokurör toetab isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused 2

(5)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Nikita Anin tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamata ning ennatlik. Ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna isik on temale teise astme kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest ära kandnud 1/3 karistusest ning ta on nõus elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Isikul on vabanemisel olemas elukoht tema ema korteris, mis vastab elektroonilise valve tingimustele ning lähedaste toetus, garanteeritud töökoht puudub. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Viru Maakohtu 07.03.2023 otsusest nähtub, et Nikita Anin, omades 18.10.2022 kohtuotsusega Viru Maakohtu poolt mõistetud kehtivat kriminaalkaristust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, pani 16 ja 17.11.2022 toime kaks poevarguse episoodi, millest üks oli grupis. Peale selle varastas ta ajavahemikul 22-23.11.2022 tema kasuisale kuuluvad erinevad tööriistad ja sülearvuti, teitades kahju 2715 eurot. Sellega pani ta toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nimetatud kuriteod olid toime pandud katseajal 1 kuu pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Seega on Nikita Anini poolt kõik kuriteod toime pandud vägivallaga. Esimesel korral on talle mõistetud tingimisi vangistus ning viimane on reaalne vangistus. Seega järeldab kohus, et Nikita Anin ei ole suutnud teha õigeid järeldusi oma varasematest karistustest ning jätkas kuritegude toimepanemist. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt karistatud, sealhulgas katseajal, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus leiab, et toimepandud kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk keskmine. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. 3

(5)Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 24.08.2024, ärakandmiseks on veel 1 aasta vangistust, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada või õppida. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kohus ei leidnud Nikita Anini iseloomustuses sellist positiivset teavet, mis kaaluks üle tema kuriteo toimenamise asjaolud ja korduvad kriminaalkaristused. Kuna tegu on majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud kuritegudega, siis pole ka see risk maandatud, kuna isikul puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus individuaalse täitmiskava täitmist ja tuvastas, et käesolevaks ajaks ei ole süüdimõistetu täitnud veel ühtegi eesmärki: ta pole veel asunud tööle, samuti pole temaga toimunud vestlusi. Samas pole kohus tuvastanud, et see oleks toimunud süüdimõistetu süül. Tegu on tulevikus toimuvate tegevustega. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige katseajal toime pandud kuritegu. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. 4

(5)Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Nikita Anin temale Viru Maakohtu 07.03.2023 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 5