Obsah (11)

§ 47§ 49§ 17§ 18§ 45§ 15§ 2§ 44§ 46§ 54§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Kohtujurist Erika Selter Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2023, kell 17.00, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

§ 47lgd 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg).

Jätta menetluskulud võlgniku U.N. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks. Määrata U.N. usaldusisiku Andrus Õnnik tasu suuruseks xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, kokku xxxxxxxxxxx eurot, millest xxxxxxxxxxx eurot (sh 20% käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud summa xxxxxxxxxxx eurot (sh 20% käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) mõista välja võlgnikult pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille konto on SEB Pank AS-is Xxxxxxxxxxx. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Avaldaja esitas 21.07.2023 Pärnu Maakohtule enda maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt töötab avaldaja Xxxxxxxxxxx-s. Avaldaja sissetulekuteks on igakuine töötasu 400 eurot. 2-23-9692
7. Võlgniku igakuised väljaminekud on kokku summas 390 eurot. Avalduse kohaselt on võlgnikul võlgnevusi kokku 22 001,57 eurot 11 erineva võlausaldajaga. Avalduses on võlgnik kinnitanud, et ta soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Pankrotihaldur Andrus Õnnik esitas 24.07.2023 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 15 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Võlgnik on kohtule 24.07.2023 kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur Andrus Õnnik määramisega usaldusisikuks Kohus võttis 24.07.2023 avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku U.N. usaldusisikuks kuni pankroti väljakuulutamiseni kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihalduri Andrus Õnnik. Usaldusisik esitas 21.08.2023

§ 17lg 2 sätestatud hinnangu.

Usaldusisiku hinnangul on U.N. püsivalt maksejõuetu isik mistõttu tuleks välja kuulutada tema pankrot ning algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks maksevõimet ületavate laenude võtmine. Maksejõuetusele on aidanud kaasa perega lahus elamisest tingitud pere kulude üle kontrolli puudumine, mis sundis täiendavaid laene võtma. Kohus korraldas

§ 18lg 1 teisest lausest tulenevalt ärakuulamise 05.09.2023.

Ärakuulamisel jäi võlgnik oma avalduse juurde. Võlgnik avaldas, et kavatseb täita kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi ning üritab leida täiskohaga tööd. Usaldusisik toetas võlgniku avaldust. Võlgniku suhtes tuleks pankrot välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankroti väljakuulutamine

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku Andrus Õnnik 21.08.2023 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohustuste kogusumma on võlgnikul 51 823,82 eurot, töötasu keskmine suurus netosummas oli keskmiselt 322,00 eurot kuus. Hädavajalikeks kuludeks on 160 eurot ning 240 eurot läheb lastele elatise tasumiseks. Laenumakseteks hetkel raha üle ei jää. Võlgnikul vara puudub. Eeltoodud andmete põhjal on kohus seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.
2. Kohus, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
3. Kohus nimetab usaldusisikuks pankrotihalduri Andrus Õnniku, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
4. PankrS § 31 lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. 2-23-9692
5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
6. Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 14.

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 15. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus võlgniku U.N. kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule (

§ 15lg 9).

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1-2).

16. Kohus selgitab võlgnikule järgmist: - Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

- Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). - Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

2-23-9692 - Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). - Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

17. Lähtudes

§-st 15 nimetab kohus usaldusisiku, kellele teeb ülesandeks täita

§-s 17 sätestatud kohustused. Võlgnik on kohtule 24.07.2023 kinnitanud, et on nõus pankrotihalduri Andrus Õnnik määramisega usaldusisikuks. Pankrotihaldur esitas 24.07.2023 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab

§ 15ja Pankrotiseaduse (Pankr

S) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Usaldusisiku ülesannetes olev pankrotihaldur nõustab võlgnikku ja teostab võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalvet (

§ 46

). Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks Andrus Õnniku. 18. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47

lg-d 3-7).

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 30.septembriks 2024. 19. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg-d 1 ja 3).

Menetluskulud 20.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

1. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike 2-23-9692 kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
2. Usaldusisik palub tasuks määrata xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, kokku xxxxxxxxxxx eurot. Usaldusisikul on küll kulunud aega 11 h, kuid taotleb tasu tegelikust väiksemas ulatuses. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 ja

§ 54

lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas xxxxxxxxxxx eurot + km ning ülejäänud tasu summas xxxxxxxxxxx eurot + km välja mõista pankrotivara arvelt.

1. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Usaldusisik on välja selgitanud, et võlgnikul on kohustusi maksejõuetusavalduses märgitust suuremas summas ja rohkemate võlausaldajate ees, seega võlgnikul endal ei olnud õiget ülevaadet oma täitmata kohustuste tegelikust olukorrast. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr xxxxxxxxxxx eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.
2. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023 on kuupalga alammääraks xxxxxxxxxxx eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt

§ 54lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka Pankr

S § 23 lg

2. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Pärnu Pinker Albert käibemaksukohustuslane. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Pärnu Pinker Albert on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1).
3. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, kokku xxxxxxxxxxx eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning

§ 54

lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ Pärnu Pinker Albert, mille konto on SEB Pank AS-is Xxxxxxxxxxx. 2-23-9692 (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik