Obsah (7)

§ 162§ 657§ 174§ 651§ 230§ 654§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2023, Tallinn Kohtuasja num

) § 428 lg 1 p 1, § 429 lg 1).

1. Kohus ei nõustunud kostja I väitega, et hageja loobus kostja I vastu esitatud nõuetest 01.03.2019 kokkuleppe sõlmimisel. Kostja I ei ole tõendanud, et hageja oleks 01.03.2019 kokkuleppe sõlmimisel soovinud loobuda lisade sõlmimisest tingitud kahjust.
2. Asjas esitatud tõenditest kogumis võib järeldada, et kostja I küll esitas ise avalduse juhatuse liikme ametikohalt tagasiastumiseks, kuid ei teinud seda põhjusel, et soovis asuda tegutsema konkureerivas ettevõttes, vaid erimeelsuste tõttu Läti esindajatega.
3. Hageja kahjunõue kostja I vastu tulenevalt kliendilepingute lisade sõlmimisest kokku 146 484 eurot (136 014 eurot + 10470 eurot) ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud kostja I kui juhatuse liikme kohustuste rikkumist ega rikkumise tulemusena kahju tekkimist ega põhjuslikku seost väidetava rikkumise ja kahju vahel. Hageja ja tema klientidega varem sõlmitud lepingud ei olnud kooskõlas kontserni (Warringtonfire) tingimustega, sest ei võimaldanud klientide rikkumiste tõttu kohe lepinguid lõpetada. Kliendilepingutes lepingu lõpetamist puudutavate muudatuste tegemine ei kahjustanud kuidagi hageja huve, vaid võimaldas hagejal vajaduse korral lepinguid kiiremini lõpetada. Lepingupoolte tasakaalu arvestades ei oleks olnud klientidele aktsepteeritav selliste muudatuste tegemine, kus lepingu kiire ülesütlemise õigus antakse vaid ühele lepingupoolele. Alusetud on hageja etteheited, et lisad võimaldasid klientidel lepinguid üles öelda mugavamalt ja ilma sanktsioonideta. Ka varasem leping ei näinud kliendile ette sanktsioone ning varasemat kohustust tagastada sertifikaadi originaal ei saa pidada kliendile lepingu lõpetamise korral selliseks ebamugavuseks, mis oleks sundinud teda loobumisest hoiduma. Hageja on ise saatnud klientidele teateid, milles on teatanud kliendi rahaliste kohustuste täitmata jätmise tõttu sertifikaadi tühistamisest. Klienti on palutud lõpetada sertifikaadi kasutamine, kuid sertifikaadi originaali tagastamist palutud ei ole. Lisaks on kostja tõendanud, et sertifikaadi originaali tagastamise kohustus ei omanud tegelikku sisu, sest lepingu lõpetamisel ei olnud kliendil enam õigust sertifikaati kasutada ning sertifikaadi kehtivust sai kontrollida andmebaasist.
4. Hageja on väitnud, et klientidel puudusid massilised võlgnevused, mille tõttu oleks lepingute kiirema lõpetamise õiguse ettenägemine olnud vajalik. Hageja esitas kohtule kliendivõlgnevuste aruande seisuga 30.09.2018, milles on loetletud kuus klienti ja nende võlgnevuse suurus. Aruande ülaosas on märge: „Osakonna filter: Product Certification“, millest 7 2-20-10583 võib järeldada, et tegu oli antud osakonna klientide võlgnevusega. Kas või kui palju võlgnevusi oli hagejal kokku, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud. Sõltumata võlgnevuste suurusest ei saanud 7-päevase etteteatamise tähtaja ettenägemine sellisteks juhtudeks olla hageja huve kahjustav.
5. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kostjale I etteheidetava rikkumise ja saamata jäänud tulu vahel. Hageja on kahju arvestuse kohta esitanud kohtule eksitava tabeli, milles on loetletud ka need kliendid, kellega kirjalikku lepingut ei olnud või kellega ei lepitud kokku 7päevases lepingu ülesütlemisest etteteatamise ajas. Hageja väited allkirjastamata lepingute ja lisade osas on vastuolulised. Esitatud tõenditest nähtub, et kliendid ei ole hagejaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel viidanud lepingust tulenevale 7-päevasele tähtajale. Enamik kliente ei ole soovinud lepingut üles öelda 7-päevase etteteatamise ajaga. Samuti nähtub esitatud tõenditest, et kuigi hageja arvates olevat klientide massilise lahkumise põhjustanud neile uue lepinguga antud kiire lahkumise võimalus, ei lahkunud ükski klient nädala jooksul pärast lisa sõlmimist. Kui analüüsida hageja koostatud tabeleid, võib järeldada, et enamik kliente lahkus hageja juurest 4 kuni 10 kuu möödumisel pärast lisa sõlmimist. Seega ei ole hageja tõendanud, et kliendid lahkusid kostjale I etteheidetava teo ehk lepingute lisade sõlmimise tõttu.
6. Hageja nõudel, mille hageja on sidunud tulevikus tehtavate auditite tasudega, puudub kostjale etteheidetava rikkumisega igasugune põhjuslik seos. Ükski klient ei lõpetanud lepingut kohe pärast lisa sõlmimist, vaid kliendid teatasid lepingute lõpetamise soovist 4 kuni 10 kuu jooksul pärast seda. Seega juhul, kui lisasid ei oleks sõlmitud ja kliendid oleksid järginud lepingus toodud kolmekuulist etteteatamise tähtaega, oleksid kliendid endiselt saanud lahkuda järgmise 4 kuni 10 kuu jooksul. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et enne lisade sõlmimist järgisid kõik kliendid lepingute ülesütlemisel kolmekuulist etteteatamise aega ning tasusid seejuures auditite eest, mida nad ei soovinud, kuid pidid lepingu alusel tellima. Kliendi loobumine tähtajatust lepingust oli äririsk, millega hagejal tuli arvestada.
7. Ka hagejate nõue kostjate II ja III vastu ei kuulu rahuldamisele. Kostja I poolt kostjatele II ja III
8. aastal antud volikirjad koostati ammu enne vaidlusaluste lisade sõlmimist ning hageja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada kolme kostja ühist tegutsemist hageja kahjustamise eesmärgil juba
9. aastal. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid töölepingulisi kohustusi rikkunud tahtlikult või hooletuse tõttu ning seetõttu oleks tööandjale tekkinud kahju. Olukorras, kus lisade sõlmimine ei olnud ebaseaduslik ega toonud hagejale kaasa kahju, on juba iseenesest välistatud nõuete rahuldamine kostjate II ja III vastu. Kostjad II ja III pidid täitma tööandja korraldusi. Hageja väited, mille kohaselt oli korraldus tühine, vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, on jäänud paljasõnalisteks. Lepingute lisade sõlmimine ei olnud hageja tegevust ja varem sõlmitud lepingute tingimusi arvestades ebamõistlik ega hagejale majanduslikult kahjulik. Hageja ei ole tõendanud, et kliendid lahkusid tema juurest lisade sõlmimise tõttu. Hageja ei ole tõendanud ka kostjate tahtlikku ja plaanilist tegevust klientide üleviimiseks. Lisaks, kui kostja III oleks koos teiste kostjatega ühiselt ja tahtlikult hagejat kahjustanud, ei oleks ta 29.07.2019 tööandjat eraldiseisvalt lepingute sõlmimisest teavitanud. Kui kostja III oleks töökohustusi tahtlikult rikkunud, ei oleks töölepinguline suhe ilmselt jätkunud.
10. Kostjate II ja III vastu esitatud nõue on aegunud. Hageja nõude aegumine algas iga lepingu sõlmimisest. Alusetu on hageja arusaam, et kui teine juhatuse liige aktiivselt Eesti ettevõtte juhtimisega ei tegelenud, ei saanudki ta lepingute sõlmimisest midagi teada. TLS § 74 lg 4 ei seo nõude aegumise algust mitte ainult sellega, kas või milline ettevõtte juhatuse liige rikkumisest teada sai, vaid ka sellega, millal ta pidi sellest teada saama. Kostja teisel juhatuse liikmel (Q) oli täielik ligipääs kõigile hageja dokumentidele, sh lepingutele. Q-l oli igal juhul 8 2-20-10583 vähemalt
11. aasta lõpus ja
12. aasta alguses (Q käis töölähetusel Eestis) võimalus lepingute lisade sõlmimisest teada saada. Ajaks, mil hagiavaldusega kohtusse pöörduti, oli viimase lepingu lisa sõlmimisest ning hageja teise juhatuse liikme Eestis käimisest möödunud enam kui 12 kuud. Juhul kui hageja käsitlus juhatuse liikme teadlikkusest oleks asjakohane, oleks hageja nõue kostja II vastu igal juhul aegunud. Nimelt saatis hageja ühele kliendile 14.06.2019 e-kirja, milles ta väitis, et kostja I on varastanud tööandja tagant grupiviisiliselt koos oma alluva (kelleks sai kirja kohaselt pidada vaid kostjat II) ja raamatupidajaga, asudes kliente üle kantima. Seega oli hageja kostja II väidetavast rikkumisest teadlik juba 14.06.
13. Hagi esitati kohtusse 22.07.2020 ehk enam kui 12 kuud hiljem.
14. Isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud kostjate väidetavalt ühist tegutsemist koos neile korralduse andnud tööandjaga, ei saaks tööandja tugineda töötajate ühisele vastutusele koos juhatuse liikmega (TLS § 74 lg 7). Hageja ei saa esitada juhatuse liikmete ja töötajate vastu solidaarset nõuet (VÕS § 138).
15. Hageja nõue kostja I vastu tulenevalt koolituskuludest ja sõiduki liisingulepingust jääb rahuldamata. Antud nõude esitamisel on hageja ebaõigesti tuginenud ÄS § 181 lg-le 3, kuivõrd vastavat sätet ei saa kohaldada kolmandate isikutega sõlmitud tehingutele. Antud säte oleks kohaldunud juhul, kui hageja oleks sõlminud mõne tehingu kostjaga I. Hageja väiteid arvestades kohaldub käesolevas asjas ÄS § 180 lg
17. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt oli kostjal I iseseisvalt õigus otsustada selliste tehingute sõlmimise üle, mille väärtus kuus ei ületanud 3000 eurot (vt BM Trada Latvia Ltd juhatuse 01.01.2017 korraldus). Koolituskulude igakuine maksumus ja igakuine liisingukulu 3000 eurot ei ületanud. Tõendatud ei ole hageja väide, et kostja I pidi omanike nõusolekut küsima sõltumata 01.01.2017 korralduses toodud piirmääradest. Asjas esitatud tõenditest nähtub lisaks, et hageja osanikud pidid olema teadlikud koolituskuludest ja liisingukuludest. Seoses liisingulepinguga tasuti erisoodustusmaksu ning seegi pidi kulu nähtuma omanikele saadetud aruannetest. Olukorras, kus hageja omanikud olid teadlikud igakuistest kuludest, olid kulud järelikult kooskõlas osanike 01.01.2017 juhisega ning hageja hilisemad etteheited ja juhisele antud uus tõlgendus on otsitud. Kohus ei nõustunud, et tegu oleks olnud ebatavaliste ja hagejale mittevajalike tehingutega. Hageja ja tema emaettevõtte juures ei olnud Land Rover sõidukite kasutamine ebatavaline. Ainuüksi lisavarustuse loetelust ei saa järeldada, et tegu oli tingimata luksusliku sõidukiga. Sõiduk oli pärast kostja I lahkumist edasi hageja kasutuses kuni 16.04.
18. Järelikult oli sõiduk hagejale tema majandustegevuses vajalik.
19. Kostja I oli hageja tegevjuht, kellel puudus juhtimisalane haridus. Hageja
20. a majandusaasta aruandest nähtub, et ettevõtte müügitulu suurenes võrreldes varasema aastaga.
21. a aruandest nähtub taas müügitulu suurenemine, kuigi ettevõte oli kahjumis. Kuigi hageja kasum ei suurenenud, siis suurenes tehingute maht, töö hulk ja töötajate arv. Kohtu hinnangul on eeltooduga seotult põhjendatud kostja I väide, et ta tahtis juhina parandada oma oskusi ja suurendada hageja kasumlikkust. Hageja väited, et kostja I koolitas end konkurendi juurde tööle asumiseks ja konkurendi juhtimiseks, on tõendamata. Kohus ei saa järeldada, et koolituskulude tasumisega kahes osas soovis kostja I konspiratiivselt varjata koolituslepingu sõlmimist. Igakuiste maksete vähendamisel soovis kostja I järgida osanike juhist ja optimeerida igakuiseid kulusid. Hageja etteheited, et koolitusel käimise tõttu jättis kostja I oma kohustused täitmata, on tõendamata.
22. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1).

9 2-20-10583 Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 ja teha selles osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas, millega kohus võttis vastu hageja osalise loobumise nõuetest ja lõpetas vastavas osas menetluse.
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse lisana täiendavad tõendid (e-kirjavahetus ja arve kostja II koolitusel osalemise kohta; kostja I ja D 21.12.2018 – 02.01.2019 e-kirjavahetus kostja III arvuti osas; 22.02.2019 kostja I ja D e-kirjavahetus kostja II arvuti osas; D 01.12.2021 e-kiri kostja I tellitud teenuste kohta). Hageja esitas vastavad tõendid juba maakohtus, kuid maakohus tagastas tõendid menetlusõigusnorme rikkudes.
3. Kohus on faktilised asjaolud ebaõigesti tuvastanud: - kohus tuvastas ebaõigesti, et kostja I oli juhatuse liikmeks kuni 18.03.2019 (õige kuupäev on 01.03.2019). Kohus on lisaks jätnud tuvastamata, et kostja I oli hageja tegevjuht ning kõik kliendilepingutega seonduv oli hageja igapäevaseks ülesandeks; - ebaõige on kohtu seisukoht, mille kohaselt puudub pooltel vaidlus selle üle, et sertifikaatide vahendajana tuli hagejal järgida neid tingimusi, mida nägi ette sertifikaatide tegelik väljastaja, sest hageja on vaidlustanud Warringtonfire tüüptingimuste kohaldumise. Lisaks on jätnud kohus tuvastamata, millisesse kontserni hageja kuulus; - kohus on jätnud tuvastamata 1) asjaolu, et kliendilepingute lisad sõlmiti üksnes metsamajandamise ja põllumajanduse tarneahelate (FSC, PEFC) ning tooteohutuse (CE) valdkonnaga seotud klientidega ning 2) asjaolu, et NCS Estonia OÜ teenindab täna vaid neid valdkondi; - maakohus on jätnud tuvastamata, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja III oli ka tooteohutuse valdkonna juht; - maakohus tuvastas ebaõigesti, et kostja I osales EBS Executive Education OÜ korraldatud juhtimiskoolitusel 2017 septembrist kuni 2018 detsembrini (õige ajavahemik on 2017 oktoober kuni 2019 veebruar).
4. Kostja I rikkus kliendilepingute lisade sõlmimiseks korralduse andmisega juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Maakohus ei ole vastavas osas arvestanud hageja väiteid ja tõendeid, mille kohaselt asutati kõikide kostjatega seotud NCS Estonia OÜ hageja raamatupidaja poolt ajal, mil kostja I oli hageja juhatuse liige ja teised kostjad olid hageja töötajad ning nad kõik osalesid lisade sõlmimise protsessis. Kostjate tegevus oli kantud ühisest eesmärgist võimaldada lisade sõlmimisega hageja klientidel kiiremini uude ühingusse üle minna. Hagejale tekkinud kahjuks on kliendilepingute ülesütlemise tõttu saamata jäänud auditeerimistasud. Kohus on jätnud kohaldamata ÄS § 187 lg 2 ja sellest tulenevalt on kohus jaotanud ebaõigesti ka tõendamiskoormise. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kohtuotsus on erapoolik.
5. Raamatupidaja W osales lisade sõlmimise protsessis. Maakohus on jätnud arvestamata hageja 22.11.2018 e-kirja. Lisaks on kohus hinnanud ebaõigesti tunnistaja W ütlusi. Kohus on jätnud tunnistaja ütlused vastava e-kirja saatmise osas arvestamata. 10 2-20-10583
6. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja I küll esitas ise lahkumisavalduse, kuid ei teinud seda põhjusel, et soovis asuda tegutsema konkureerivas ettevõttes. Kostja I lahkumise põhjuseks oli soov asuda tegutsema konkureerivas ühingus NCS Estonia OÜ.
7. Kohus on jätnud arvestamata, et lisad sõlmiti üksnes kostjate poolt auditeeritud klientidega ja skeemide osas, milles kostjate uus ühing NCS Estonia OÜ ise teenuseid osutab. Klientide lahkumine tehti lihtsaks ainult neile klientidele, kellele NCS Estonia OÜ sai osutada konkureerivat teenust.
8. Kohus on ebaõigesti hinnanud nii lisade kahjustavat mõju kui ka nn Warringtonfire tüüptingimuste tõttu lisade sõlmimise vajadust. Korralise ülesütlemise õiguse tähtaja muutmine 7 päevale ei ole põhjendatav ei klientide rikkumiste tõttu kohese lepingu lõpetamise võimaluse tagamisega, Warringtonfire tüüptingimustega vastavusse viimise vajadusega (sest need ei reguleerinud korralise ülesütlemise õiguse andmist) ega lepingupoolte tasakaalu tagamise vajadusega. Warringtonfire tüüptingimustest ei tulene lisades sätestatut. Seega ei ole lisad sõlmitud tüüptingimuste ülevõtmiseks.
9. Ebaõige on kohtu seisukoht, justkui ei oleks klientide jaoks lahkumisega mingeid sanktsioone kaasnenud. Lepingud sätestasid lühema kui kolmekuulise etteteatamistähtajaga lepingu korralise lõpetamise eest sanktsioonina järgmise auditi tasu maksmise kohustuse.
10. Massilisi võlgnevusi, mille tõttu oleks olnud vaja muuta kõikide lepingute lõpetamise tingimusi, ei esinenud.
11. Hageja ei ole esitanud allkirjastamata lisade kohta vastuolulisi seisukohti. Esitatud kahjunõude arvetust kajastavates tabelites ei ole nimetatud ühtegi klienti ega viidatud ühelegi lisale, mis oleksid allkirjastamata. Hageja ei ole väitnud, et kahju osana tuleks arvestada kliente, kes lisasid ei ole allkirjastanud. Kui asuda seisukohale, et allkirjastamata leping ei ole jõustunud, siis vastutavad sellest hagejale tekkinud võimaliku kahju eest kostjad. Lisaks on kohus allkirjastamata lepingute puhul jätnud arvestamata, et nende klientide puhul olid sõlmitud kliendilepingute lisad – juhul, kui kliendid ei oleks kolmekuulise etteteatamistähtajaga nõustunud, ei oleks olnud mingit vajadust nende klientidega sõlmida lepingu lisa kolmekuulise etteteatamistähtaja lühendamiseks.
12. Asjaolu, et kliendid ei öelnud lepinguid üles kohe pärast lisade sõlmimist, ei välista põhjusliku seoses esinemist. Klientidel ei olnud kohe pärast lisade sõlmimist ühingut, kuhu üle minna. Kliendilepingute ülesütlemise teateid hakati esitama alates
13. a juunist ehk ajast, mil klientidel oli võimalik kostja I uude ühingusse üle minna – enne seda ei olnud NCS Estonia OÜ-l vajalikke isikuid, kes oleksid klientidega suhelnud, ega audiitorit, kes oleks kliente teenindanud.
14. Põhjendamatu on kohtu väide, justkui välistaks põhjusliku seose lisade sõlmimise ja klientide lahkumise vahel asjaolu, et ükski klient ei ole lõpetamise teates viidanud 7-päevasele tähtajale või seda võimaldavale lisale. Kliendil oli õigus lahkuda mitte midagi tasumata olenemata sellest, kas tal oleks pidanud vähem kui kolme kuu pärast audit olema või mitte. Teatud kliendid esitasid ülesütlemise teated vastavalt kostjate sõlmitud lisadele vähem kui kolm kuud enne järgmise arvestusliku auditi toimumise kuupäeva. Seega vabanes klient järgmise auditi tasu maksmise kohustusest üksnes kostjate sõlmitud lisade tõttu ning põhjuslik seos on olemas. Lisade sõlmimisega kaasnenud etteteatamistähtaja lühendamine muutis kliendi jaoks ülesütlemise soodsamaks. 11 2-20-10583
15. Kohus on jätnud arvestamata, et pärast lisade sõlmimist lahkus ca ühe aasta jooksul hageja juurest ligikaudu 70 klienti. T seletusega on tõendatud, et varem nii massilist klientide lahkumist ei olnud. Põhjusliku seose ja nn tavapärase äririski osas otsustust tehes on kohus jätnud hindamata asjaolu, et kostja II kutsus kliente aktiivselt üle. Tõendatud on ~ 50 kliendi üle kutsumine kostjate poolt. Ligikaudu 70 kliendi lahkumine pärast lisade sõlmimist ning kostjate uue ühingu loomist ja nende sinna ülekutsumist ei ole tavapärane äririsk või teenusepakkuja vahetamine.
16. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole tõendanud kostjate II ja III töölepinguliste kohustuste rikkumist tahtlikult või hooletusest. Kostjad II ja III sõlmisid lisad kliendilepingute ülesütlemise lihtsustamiseks, st selleks, et kliendid saaksid hiljem kiiremini ja kohustusevabalt nende uude ühingusse ja uue tööandja juurde (NCS Estonia OÜ-sse) üle minna. Ebaõige on ka kohtu seisukoht, justkui ei saaks kostjale III ette heita töökohustuste tahtlikku rikkumist seetõttu, et kostja III saatis 29.07.2019 hageja uuele juhatuse liikmele Z-le e-kirja, milles teatas, et ta on sarnaselt kostjale II samuti lisasid sõlminud, ning jätkas pärast seda hageja juures töötamist. Kohus ei ole nende tõendite hindamisel hageja väiteid arvestanud. Ebaõige on kohtu seisukoht ka kostja II tahtluse osas. Maakohus on ebaõigesti hinnanud kostja II 15.10.2019 ekirja. Kostjad II ja III pidid oma ametiseisundi ning pikaajalise töökogemuse tõttu aru saama, et lisade sõlmimine võib hagejat kliendilepingute ülesütlemise lihtsustamise tõttu kahjustada. Maakohus ei ole põhjendanud, miks kostjad II ja III vähemalt hooletusest ei vastuta.
17. Hageja nõue kostjate II ja III vastu ei ole aegunud. Kostja III 29.07.2019 e-kiri kinnitab, et ka kostjate enda hinnangul ei olnud hageja enne seda kuupäeva kõikide lisade sõlmimisest teadlik. Ebaõige on kohtu seisukoht, et teine juhatuse liige pidi lepingu lisade sõlmimisest teada saama juba nende sõlmimise hetkel. ÄS 181 lg 1 ja § 187 lg 1 ei kohusta juhatuse liiget teise juhatuse liikme tegusid aktiivselt kontrollima, seda eriti olukorras, kus kogu klientidega suhtlemine ja nendega lepingute sõlmimine on ühe juhatuse liikme pädevuses. Q lisade sõlmimisest nende sõlmimise ajal ei teadnud ega pidanudki teadma. Lisade sõlmimise protsessi varjati hageja eest. Samuti on ebaõige tugineda kogu nõudele aegumise kohaldamisel 14.06.2019 e-kirjale, milles ei ole viidatud ühelegi konkreetsele kliendile ega lisade sõlmimise faktile. Kuna hageja kahjuks on kliendilepingute lõpetamise tõttu saamata jäänud auditeerimistasud, siis tekkis kahju klientide lahkumise momendist. Enamik kliente 14.06.2019 e-kirja saatmise hetkeks lepingu lõpetamise teadet saatnud ei olnud. Kuna aegumine on kostjate vastuväide, siis aegumise kulgemise aja väljatoomine iga kliendi osas on kostjate tõendamiskoormis – kostjad seda teinud ei ole.
18. Kohus on solidaarnõude esitamise lubatavust hinnates kohaldanud ebaõigesti VÕS § 138 lg-t 1 ja TLS § 74 lg-t
19. TLS § 74 lg 4 solidaarvastutuse kohaldamist ei välista. Hageja ei ole tuginenud VÕS § 138 lg-le 1, vaid VÕS §-le
21. Hageja vara arvel auto liisimise ning koolitusel osalemisega tekitatud kahjunõue on põhjendatud. Maakohus on selles osas jätnud hindamata hageja väited ja tõendid. 53.
22. Kohus on leidnud ebaõigesti, et hageja on nõude alusena tuginenud ÄS § 181 lg-le
23. Hageja on vastavale sättele küll viidanud, kui on nõude alusena tuginetud ÄS § 187 lg-le 2, mille kohus on jätnud kohaldamata. Samuti ei ole kohus menetluse jooksul kordagi viidanud, justkui kohalduks nõudele ÄS § 180 lg
24. 53.
25. Kohus leidis ebaõigesti, et vaidlustatud tehingutega seotud kulud olid kooskõlas osanike 01.01.2017 otsusega. Kohus on ebaõigesti järeldanud, et 01.01.2017 otsusest tuleneb kostjale I õigus iseseisvalt otsustada ükskõik milliste tehingute sõlmimine, mille väärtus kuus ei ületanud 12 2-20-10583 3000 eurot. Kõnealune otsus andis õiguse teha ilma täiendava nõusolekuta üksnes selliseid tehinguid, mis olid hageja huvides ega olnud mõeldud kostja I isiklikes huvides kulude tegemiseks. Ainuüksi seetõttu on kõnealuse otsuse arvestamine ebaõige, sest koolitusel osales üksnes kostja I ning hageja sellest mingit kasu ei saanud. Ka sõiduki liisimiseks tehtud kulutused (intress) on tehtud selleks, et kostja I saaks maasturit isiklikult kasutada. 53.
26. Kohus ei ole arvestanud, et otsus ei lubanud mistahes alla 3000 euro suuruste kulutuste tegemist. Kohus on jätnud siinkohal arvestamata hageja 12.11.2021 menetlusdokumendi lisana 9 esitatud kostja I ja EBS Juhtimiskoolituse Keskus OÜ vahelise e-kirjavahetuse. 53.
27. Liisinglepingu sõlmimine ei ole põhjendatav 01.01.2017 osanike otsusega, sest tõenditest nähtuvalt sõlmiti liisingleping enne otsuse tegemist, s.o 23.05.
28. 53.
29. Kostja I vastutust ei välista ka hageja omanike väidetav teadmine kõnealustest kuludest. Tõendatud ei ole, et hageja omanikud said kätte neile saadetud aruanded hageja kohta. Samuti on tunnistaja ütlustega tõendatud, et kõnealustest tehingu aruannetest ei nähtu, et vastavad kulud oleks kantud seoses kostja I koolitusel osalemise või sõiduki isikliku kasutamisega. 53.
30. Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt olid mõlemad tehingud hageja majandustegevuseks vajalikud. Sõiduki kasutamise vajalikkuse tõendamine on kostja I kohustus. Hageja hinnangul ei vastanud uhiuue Land Rover Sport liisimine ettevõtte finantsseisule. Juhtimisalase koolitusega seoses on kohus ebaõigesti hinnanud hageja majandusaasta aruandeid ning lisaks oli kostja I hageja juhatuse liikmeks ja sisuliseks tegevjuhiks alates
31. aastast, kuid juhtimiskoolitusel osales ta alles
32. aasta lõpust kuni
33. aasta veebruarini. Vastustaja seisukoht
34. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad palusid jätta vastu võtmata apellatsioonkaebuse lisadena esitatud tõendid.
35. Hageja kinnitas 01.03.2019, et tal puuduvad mistahes nõuded kostja I vastu.
36. Hageja kahju hüvitamise nõue seoses kliendilepingute muutmisega on alusetu. Lisade sõlmimise eesmärk oli hageja kliendilepingute kooskõlla viimine sertifitseerimisasutuse tüüptingimustega, kelle sertifikaate hageja vahendas. Lepingute lisade sõlmimine toimus oluliselt enne kostjate lahkumist hagejast ning kostjate seost NCS Estonia OÜ-ga. Klientidel oli lepingute järgi alati õigus lõpetada leping 3-kuulise etteteatamisega, mistõttu on põhjendamatu audititasude nõudmine kostjatelt. Hageja ei saanud eeldada, et vastavad auditid igal juhul tellitakse. Hageja ei ole tõendanud auditite teostamiseks tehtud ettevalmistusi ning on ebaõigesti arvestanud kulu, mis oleks audititega kaasnenud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kliendid oleksid lepingu ülesütlemise teatele järgneva 3-kuulise perioodi jooksul muul juhul hagejalt auditi tellinud. Kostjad ei ole kliente hagejalt üle meelitanud. Nõue kostja I ja töötajate vastu ei saa olla solidaarne, kuna töötajate vastutus koos juhatuse liikmega ei saa olla ühine.
37. Hageja nõue seoses EBS-i koolituse ja sõiduki liisingu kuludega on alusetu. ÄS § 181 lg 3 ei ole hageja nõude osas asjakohaseks sätteks. Apellatsioonkaebuses välja toodud väited ei anna alust hageja nõude rahuldamiseks ÄS § 187 lg-te 1 ja 2 alusel. Maakohtu sisulised järeldused välistavad nõuete rahuldamise ka nende sätete alusel ning otsusest on ilmne, et maakohus on vastava analüüsi teostanud. Maakohus on leidnud, et hageja omanikud pidid olema kuludest 13 2-20-10583 teadlikud. Väited, et hageja omanikud ei ole raamatupidaja igakuiselt saadetud ülevaateid kätte saanud, ei ole eluliselt usutavad. Samuti on kohus leidnud, et sõiduk Land Rover ei olnud hagejale ebavajalik. Sarnased sõidukid olid hageja emaettevõttel, sõidukit sai kasutada auditite läbiviimiseks ja seda kasutati ka teiste töötajate poolt edasi pärast kostja I lahkumist. EBS-i koolituse osas on kohus tuvastanud, et pärast juhtimiskoolitusel osalemist suurenes hageja tehingute maht, töö hulk ja töötajate arv, samuti, et on tõendamata kostja I poolt kohustuste täitmata jätmine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
38. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust hagi rahuldamiseks, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada (

§ 657lg 1 p 2¹).

Ringkonnakohus jaotab ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (

§ 174lg 3).

59. Kuna hageja vaidlustas maakohtu 03.11.2022 otsuse resolutsiooni p-i 3, millega hagi jäeti kõigis nõuetes kõigi kostjate vastu rahuldamata, ning menetluskulude jaotuse, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud ulatuses (

§ 651lg 1).

Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2, seega on maakohtu 03.11.2022 otsus jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu hageja loobumise solidaarsest nõudest kostja I ja kostja II vastu 195 823 euro ulatuses ning kostja I ja kostja III vastu 6540 euro ulatuses (resolutsiooni p 1) ning lõpetas nende nõuete osas menetluse (resolutsiooni p 2) (

§ 651lg 1).

1. Ringkonnakohtu menetluses on seega hageja apellatsioonkaebus, mille esemeks on hageja nõue kostjate I ja II vastu solidaarselt 136 014 euro saamiseks; kostjate I ja III vastu solidaarselt 10 270 euro saamiseks ning kostja I vastu 20 508,05 euro saamiseks ning seonduvad viivisenõuded. Hageja nõue kostja I kui hageja endise juhatuse liikme vastu põhineb ÄS § 187 lg-l 1, TsÜS §-l 35 ja VÕS §-l 620 lg 2 ning kostjate II ja III kui endiste töötajate vastu TLS § 15 lg-l 1 ja § 16 lg-l
3. Ringkonnakohus käsitleb esmalt hageja solidaarnõudeid kostja I ning kostjate II ja III vastu, mis seonduvad kliendilepingute lisade sõlmimisega (I), hinnates esmalt kostja I kui hageja juhatuse liikme vastutust (1.1) ning siis kostjate II ja III töösuhtest tulenevat vastutust (1.2); seejärel hindab ringkonnakohus kostja I vastu esitatud eraldi nõudeid (II) ning viimasena jagab ringkonnakohus menetluskulud (III). I Hageja solidaarnõuded kostja I ja kostja II ning kostja I ja kostja III vastu
4. Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud mitmed maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud (käesoleva otsuse p 38). Ringkonnakohus kontrollib üle asjas tähtsust omavad asjaolud ja tuvastab need ise uuesti. Ringkonnakohus kajastab järgnevalt uuesti ka neid maakohtu tuvastatud asjaolusid, mida hageja vaidlustanud ei ole, kuid mis on asja lahendamiseks edaspidi olulised. - Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja asutati 28.12.2009 ning alates 28.12.2009 kuni 18.03.2019 olid hageja juhatuse liikmeteks äriregistri teabesüsteemi järgi kostja I X ja P. Ringkonnakohus tuvastab, et poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja I oli ka hageja tegevjuht, kuna kostja I on oma e-kirjadele sellise ametinimetusega alla kirjutanud (nt II kd, tl 151 pöördel, 152). 14 2-20-10583 - - - - - - - Ringkonnakohus tuvastab, et kostja I esitas hageja juhatuse liikme kohalt tagasiastumise avalduse 12.02.2019 (II kd, tl 158-159) ning ta kutsuti hageja juhatuse liikme kohalt tagasi hageja ainuosaniku BM Trada Latvija 01.03.2019 otsusega alates samas kuupäevast (01.03.2019). BM Trada Latvija esindajatena on sellele otsusele alla kirjutanud P ja Z (II kd, tl 160-161). Ringkonnakohus tuvastab, et alates 18.03.2019 on äriregistri teabesüsteemi järgi hageja juhatuse liikmeteks P ja Z. Hageja ainuosanik on BM Trada Latvija (I kd, tl 17– 18 pöördel). Maakohus on õigesti tuvastanud, et NCS Estonia OÜ asutati 02.08.
5. Osaühingu osanikeks on W (al 02.08.2018), X (al 21.03.2019) ja C (al 06.06.2019). NCS Estonia OÜ juhatuse liikmeteks on W (al 02.08.2018), X (al 03.06.2019) ning C (al 03.06.2019) (I kd, tl 35 ja pöördel). Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja II (C) töötas hageja juures 04.08.2014 kuni 28.04.
6. Ta oli hageja juures audiitor ning tarneahela ja metsamajanduse üksuse juht (I kd, tl 19–23 pöördel). 04.09.2017 andis kostja I kostjale II volikirja hageja nimel tarneahela ja metsamajandamise sertifitseerimisega seotud lepingute allkirjastamiseks (I kd, tl 78). Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja III (Y) töötas hageja juures 05.03.2012 kuni 30.12.
7. Ringkonnakohus tuvastab täiendavalt, et kostja III oli hageja juures toote sertifitseerimise audiitor ja juht (I kd, tl 24–27). 31.08.2017 andis kostja I kostjale III volikirja hageja nimel toote sertifitseerimisega seotud lepingute allkirjastamiseks (I kd, tl 79). Ringkonnakohus tuvastab, et hageja tegevuseks on oma klientidele sertifitseerimisteenuse pakkumine. Hageja ei väljastanud sertifikaate ise, vaid vahendas neid. Hageja vahendas mh BM Trada UK sertifikaate, millele kohaldusid
8. aasta lõpus muudetud Warringtonfire Testing and Certification Limited (Warringtonfire tüüptingimused) tüüptingimused (II kd, tl 143–147). Maakohus on õigesti tuvastanud, et 23.05.2016 liisis kostja I hageja nimel Nordea Finance Estonia AS-lt hagejale sõiduki Land Rover Discovery Sport (I kd, tl 73–77). Maakohus on õigesti tuvastanud, et septembrist 2017 kuni detsembrini 2018 tasus hageja EBS Juhtimiskoolituse Keskuse OÜ esitatud arvete alusel koolituse EBS Executive MBA 2017-2019 eest, kus osales kostja I (I kd, tl 57–72).
9. Ringkonnakohus märgib asjaolude tuvastamisega seoses veel, et kuigi hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu tuvastatud asjaolu, et hageja kuulus emaettevõtte BM Trada Latvija kaudu rahvusvahelisse sertifitseerimisteenuseid pakkuvasse kontserni (mistõttu oli vaja võtta üle Warringtonfire tüüptingimused), on hageja ise hagiavalduse p-s 2.1.1.2 märkinud, et „hageja on sertifitseerimisteenust pakkuv ettevõte, mis on BM Certification SIA/BM Trada Latvija tütarettevõtte (kuulub BM Trada kontserni) ning ülemaailmse Element grupi sertifitseerimisüksus“ (I kd, tl 3 pöördel).
10. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et kostjad ei ole eraldi tõendanud, kas BM Trada Latvija kuulus mingil perioodil osaliselt just BM Trada UK-le, kuna puudub vaidlus selles, et hageja vahendas BM Trada UK sertifikaate, millele kohaldusid Warringtonfire tüüptingimused. Seda kinnitavad ka hageja enda kohtule esitatud sertifikaadid, millelt nähtub, et sertifikaadi väljastajaks on Warringtonfire Testing and Certification Limited (nt mh IV kd, tl 17, 22, 50, 56 jne). Asjaolu, et Warringtonfire tüüptingimused kehtisid BM Trada UK sertifikaatidele, ei ole hageja eitanud (vt ka 18.04.2023 ringkonnakohtu istung, VII kd, tl 97 pöördel, ajamärked 00:17:05, 00:17:54). 15 2-20-10583
11. Hageja väitel muudeti kliendilepingute lõpetamise tingimusi oktoobrist 2018 kuni veebruarini
12. See nähtub ka hageja 31.05.2021 hagiavalduse terviktekstist (mis kajastab hageja neid nõudeid, millest hageja ei loobunud), kus on viidatud kostja II ja kostja III sõlmitud lepingute lisadele (V kd, vt eelkõige tl 91-92 ning 97). Hageja väidab, et lepinguid muudeti kostja I korraldusel. Kostja I ei ole seda vaidlustanud, kuid on selgitanud muutmise arutamist teise juhatuse liikme P-ga (vt mh 18.04.2023 ringkonnakohtu istung, VII kd, tl 98 pöördel, ajamärge 00:33:05).
13. Edasi tuvastab ringkonnakohus, et
14. aasta uute Warringtonfire tüüptingimuste järgi võis sertifitseerimisteenuseid osutav äriühing sertifitseerimise või osa sellest peatada või tühistada 7-päevase etteteatamisega erinevatel juhtudel, kui klient rikub lepingut (II kd, tl 147). Hageja klientidega sõlmitud lepinguid muudeti etteteatamistähtaegade osas laiemalt ning 7päevase etteteatamise tähtajaga lepingu lõpetamise õigus anti ka klientidele. Muudetud lepingute järgi said hageja kliendid õiguse lõpetada hagejaga sõlmitud leping nii korraliselt kui ka erakorraliselt 7-päevase etteteatamisega (nt II kd, tl 149-150) varasema 3-kuulise etteteatamise tähtajaga lõpetamise asemel.
15. Järgnevalt hindab ringkonnakohus eelnevalt toodud asjaoludest lähtudes apellatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad esiteks hageja kliendilepingute lisade sõlmimisega seotud kahjunõuet kostja I kui endise juhatuse liikme vastu ning seejärel sama solidaarnõuet töötajate ehk kostjate II ja III vastu. 1.1 Hageja nõue kostja I vastu seoses kliendilepingute lisade sõlmimisega
16. Ringkonnakohus on eespool tuvastanud, et oktoobrist 2018 kuni veebruarini 2019 muudeti kostja I korraldusel paljudes hageja klientidega sõlmitud lepingutes nii korralise kui ka erakorralise lõpetamise varasem 3-kuuline etteteatamise tähtaeg 7-päevaseks etteteatamise tähtajaks ning et korralduse lepingute muutmiseks andis kostja I. Hageja leiab, et kliendilepingute sellise muutmisega rikkus kostja I ÄS § 187 lg-t 1, TsÜS § 35 ning VÕS § 620 lg-t
17. Hageja väitel oli lepingute muutmine hagejale kahjulik, sest tal jäi saamata nende auditite tasu, mida ta oleks saanud siis, kui need kliendid, kes alates juunist 2019 lahkusid lühema etteteatamisega, oleksid pidanud lepingu lõpetamisest ette teatama 3 kuud (vt 31.05.2021 hagiavalduse terviktekst, V kd, tl 93-94, 98).
18. Osaühingu poolt oma juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise üldisteks nõudenormideks on VÕS § 115 lg 1 ning ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud ÄS § 187 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised (vt nt RKTKo 24.11.2015, 3-2-1-129-15, p 13): - juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); - osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); - juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). 70.

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt

§ 230lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks.

Juhatuse liikme vastutuse asjades jaguneb tõendamiskoormis selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul 16 2-20-10583 tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel – kostjal – omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nt RKTKo 03.03.2014, 3-2-1197-13, p 14, ja aktsiaseltsi kohta analoogselt nt RKTKo 06.05.2015, 3-2-1-38-15, p 13; RKTKo 30.04.2014, 3-2-1-20-14, p 11).

1. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud kostja I rikkumist kui kahjunõude esimest eeldust. Kostja I kui hageja juhatuse liige ja tegevjuht andis kostjatele II ja III
2. aastal volitused sõlmida klientidega lepinguid ja
3. aasta lõpus korralduse muuta neis lepingutes sätestatud lepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegu. Kliendilepingute sõlmimine ja muutmine olid kostja I kui juhatuse liikme ja hageja tegevjuhi pädevuses olevad tegevused. Kostja I on tõendanud hageja vajadust lühendada kliendilepingute hageja enda poolt erakorralise ülesütlemise tähtaega 7 päevale tulenevalt uutest Warringtonfire tüüptingimusest ning põhjendanud, et poolte võrdse kohtlemise tagamiseks anti klientidele samasuguse etteteatamistähtajaga lepingu erakorralise lõpetamise õigus. Kostjad selgitasid, et kuna varem oli etteteatamise tähtaeg 3 kuud nii korralise kui ka erakorralise ülesütlemise puhul, siis lähtuti samast loogikast ja asendati mõlemad tähtajad 7-päevase etteteatamise ajaga. Seega, kui varem pidi klient tasuma järgmise auditi tasu siis, kui ta ei teatanud lepingu lõpetamisest ette 3 kuud ja järgmine audit jäi 3 kuu sisse, siis nüüd pidi ta järgmise auditi tasu maksma juhul, kui ta teatas ette vähem kui 7 päeva ning järgmine audit jäi nende 7 päeva sisse. Kostja I ja kostjate esindaja kinnitasid ringkonnakohtu istungil, et vähesel määral muudeti ka lepinguid, mille muutmise kohustust ei olnud, kuna need ei puudutanud otseselt BM Trada UK sertifikaate. Selgituste kohaselt tehti seda seetõttu, et osa lepinguid hõlmas erinevaid sertifikaate ning lihtsam oli muuta kogu lepingut (VII kd, tl 97 pöördel – 98, ajamärge 00:19:08 – 00:02:06). Kuigi kostja I põhjendus on arusaadav, ei ole selle kasulikkus või vajalikkus äriühingule üheselt selged. Siiski ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja I hagejat kahjustanud, kuna hageja ei ole tõendanud, et lepingute sellise muutmisega oleks hageja huve rikutud. Ka varem sai iga klient lepingu lõpetada 3-kuulise etteteatamisega mis tahes põhjusel ning kliendil oli alati võimalik ajastada lõpetamine selliselt, et ette teatatava 3 kuu sisse ei jäänud järgmise auditi tegemise tähtaega. See tähendab, et kliendil oli igal juhul võimalik hagejaga sõlmitud lepingust väljuda ilma hagejale selle eest sanktsioonina mingit tasu maksmata.
4. Ringkonnakohtu hinnangul lepingu kliendi poolt lühema tähtajaga lõpetamise võimaluse andmine ei saa olla iseenesest juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine. Kuna lepingute muutmisest tulenevat kahju tõendatud ei ole, ei saa ka lepingute muutmist hagejat kahjustavaks pidada. Ükski hageja klient ei kasutanud võimalust lahkuda hageja juurest 7-päevase etteteatamisega pärast temaga asjaomase kliendilepingu lisa sõlmimist (oktoobrist 2018 – veebruarini 2019). Nagu maakohus on kohaselt tuvastanud, hakkasid kliendid hageja juurest lahkuma alles juunist
5. Kui kostja I koos kostjatega II ja III oleksid planeerinud klientide ülekutsumist augustis 2018 asutatud NCS Estonia OÜ-sse, siis saanuks nad seda teha ka ilma kliendilepinguid muutmata. Kui vastaks tõele hageja väide, et kostjatel oli lahkumisplaan juba oktoobris 2018, kuid nad soovisid kliente üle võtma hakata juunist 2019, siis saanuks kostja I anda klientidele märku juba alates 01.03.2019, kui hageja oli ta oma juhatusest tagasi kutsunud, või vähemalt alates 21.03.2019, kui kostja I sai NCS Estonia OÜ osanikuks.
6. Lisaks eeltoodule, isegi kui hagejale tekkis klientide lahkumisest kahju – ilmselt on iga lepingut täitva kliendi kaotamine äriühingu jaoks negatiivne –, ei ole see põhjuslikus seoses kostja I korraldusega lühendada kliendilepingute ülesütlemise tähtaegu. Hageja 31.05.2021 hagiavalduse terviktekstis esitatud tabelitest, kus on arvutatud hagejale kliendilepingute lõpetamisega tekitatud kahju tulenevalt sellest, mitu auditit jäi tegemata, ei nähtu kahju seos lepingute muutmise kuupäevadega (vt V kd, tl 93-94, 98). Vastupidi, tabelitest nähtub, et 17 2-20-10583 kliendid oleks pärast nende lepingute muutmist saanud ka kolmekuulise etteteatamisega oma lepingud selliselt lõpetada, et nad ei oleks pidanud järgmise auditi eest tasuma.
7. Ringkonnakohus märgib, et kõige esimene lahkuja oli Keskühistu Eramets TÜ, kellega sõlmitud lepingut muudeti 12.12.2018 (III kd, tl 75-76) ning kes teatas hagejale lepingu lõpetamise soovist 03.06.2019 (I kd, tl 112). Hageja väitel oleks selle kliendi järgmine audit pidanud olema 16.07.2019, seega tulenevalt 7-päevasest etteteatamise ajast ei pidanud klient tasuma järgmise auditi tasu, mida ta oleks pidanud maksma varasema etteteatamise tähtaja järgi (V kd, tl 93). Ringkonnakohus märgib, et kui kõnealune klient oleks tahtnud vältida väidetavalt 16.07.2019 toimuma pidanud auditit, oleks ta 3-kuulise etteteatamise tähtaja korral pidanud lepingu lõpetamisest ette teatama hiljemalt 16.04.
8. Selleks kuupäevaks oli kostja I juba hagejast lahkunud ning oli konkureeriva NSC Estonia OÜ osanik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selle kliendi lepingu muutmine 12.12.2018 kuidagi põhjuslikus seoses kliendi lahkumisest teatamisega 03.06.2019 ega hagejal väidetavalt tekkinud kahjuga.
9. Kuna kõik järgmised kliendid on oma lahkumisest teatanud veelgi hiljem ning neil oleks võimalik olnud samadel kuupäevadel lahkuda ka teatades sellest ette 3 kuud, puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus iga hageja 31.05.2021 menetlusdokumendis nimetatud lepingut analüüsida. Üheski neis ei ole lepingu muutmise ja kliendi lahkumise vaheline aeg alla kolme kuu ning lepingu muutmise ja järgmise auditi tähtaja vahe ei jää samuti alla 3 kuu. Seega oleks saanud kõigi nende lepingute lõpetamisel vältida järgmise auditi tasu maksmist ka 3kuulise etteteatamisega. Seetõttu ei oma käesoleva asja lahendamisel mingit tähtsust see, et osa kliente on hiljem (
10. aasta teises pooles või, veelgi enam,
11. aastal) esitanud lepingu lõpetamise teate vähem kui kolm kuud enne järgmist auditit (apellatsioonkaebuse p 3.4.3.3). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et klientide kaotus on äritegevusega kaasnev risk ning see risk on tunduvalt suurem olukorras, kus äriühingu töötajad lahkuvad. Personaalse teenuseosutamise puhul on klient pigem seotud talle teenust pakkuva spetsialistiga kui äriühinguga, kus see spetsialist töötab.
12. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on oma otsuses käsitlenud mh lepinguid, millega seoses esitatud nõuetest hageja loobus (st hageja ei kajastanud neid enam 31.05.2021 hagiavalduse terviktekstis, vt apellatsioonkaebuse p 3.4.1). Kuigi maakohus ei oleks pidanud käsitlema lepinguid, mis ei olnud nõude lahendamisel relevantsed, ei muuda see maakohtu otsuse lõppjärelduse õigsust. Ringkonnakohus on juba selgitanud, et ei pea asja lahendamiseks vajalikuks hageja välja toodud ja pärast 03.06.2019 lõpetatud lepinguid ükshaaval analüüsida (eelnevalt p-s 75 toodud põhjusel). Kuna kostja I rikkumine ei ole tõendatud, siis ei analüüsi ringkonnakohus ka seda, kas kostjate apellatsioonivastuse p-s 2.16 nimetatud klientidega olid lepingud ja/või lepingute lisad üldse sõlmitud. Arvestades ühelt poolt nende lisade või lepingute väidetavaid sõlmimiskuupäevi ning teiselt poolt väidetavaid lepingu lõpetamise teate kuupäevi, ei saa nende lepingute muutmise ja väidetava kahju tekkimise vahel olla põhjuslikku seost.
13. Kuigi hageja suurim etteheide maakohtu otsusele on, et maakohus ei ole hinnanud kostjate väidetavalt koordineeritud tegevust ning tõendeid kogumis ega võtnud arvesse, et lepingu muutmine andis võimaluse klientide sobival ajal ülevõtmise võimaldamiseks, ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et just ajajoon – lepingute muutmine vs. lahkumisteated – kinnitavad, et kostjatel ei olnud mingit konspiratiivset tegevust klientide ülevõtmiseks vaja, kuna klientidel oli igal juhul võimalik hageja juurest 3-kuulise etteteatamisega lahkuda. Seejuures oli klientidel võimalik lahkuda sanktsioonideta, kui nad olid piisavalt hoolikad, et esitada lepingu lõpetamise teade hiljemalt 3 kuud enne järgmise auditi eeldatavat toimumist. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse p-des 375 – 380 toodud järeldustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

18 2-20-10583

1. Ringkonnakohus ei pea tõendatuks hageja väidet, et klientidel ei oleks enne
2. a juunit olnud võimalik lahkuda. Hagejale raamatupidamisteenust osutanud W asutas NCS Estonia OÜ juba augustis
3. Kostja I sai NSC Estonia OÜ osanikuks 21.03.
4. Väited, et kostja I ei oleks saanud märtsis 2019 veel uues äriühingus audiitorina töötada või kliente üle kutsuda, jäävad paljasõnalisteks. Hageja väide, nagu oleks kostja I saanud tegutsema hakata alles siis, kui ta sai NCS Estonia OÜ juhatuse liikmeks, ei ole põhjendatud. Kostja I oleks saanud kohe, kui tal tekkis seos NCS Estonia OÜ-ga, soovi korral kliente üle kutsuda.
5. Ringkonnakohus leiab, et kostja I ei rikkunud lepingute muutmisega hageja huve, sest lepingute muutmise kahjulik tagajärg on tõendamata. Seega ei ole tõendatud, et kostja I hageja juhatuse liikmena oleks rikkunud ÄS § 187 lg-st 1, TsÜS §-st 35 või VÕS § 620 lg-st 2 tulenevaid kohustusi. Seega jääb hageja lepingute lisade sõlmimisega seonduv kahjunõue kostja I vastu rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jäämisel jääb rahuldamata ka viivisenõue.
6. Kuna tõendamata on hageja kahju ja selle seos lepingute muutmisega, ei pea ringkonnakohus hindama muid hageja väiteid ja tõendeid. Muu hulgas ei oma tähtsust W 22.11.2018 e-kiri sekretärile koos lepingu lisade sõnastusega (VI kd, tl 40) võrrelduna 05.10.2022 istungil antud ütluste väidetava ebausaldusväärsusega (tunnistajana ta ei mäletanud sellise e-kirja saatmist) (VII kd, tl 2 pöördel). Samuti ei oma sisulist tähtsust see, miks kostja I hagejast lahkus. Siiski märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtuga, et kostja I on tõendanud lahkhelide olemasolu
7. a lõpus –
8. a alguses seoses sellega, et hageja ei aktsepteerinud, et kostja I ei saa väikese lapse tõttu pikemalt lähetuses olla (II kd, tl 155–157). 1.2 Hageja solidaarnõue kostjate II ja III vastu
9. Hageja leiab, et tema endised töötajad kostja II ja III vastutavad solidaarselt kostjaga I, sest nad pidid aru saama, et kostja I korraldus sõlmida klientidega lepingute lisad, millega lühendatakse lepingute korralisest ja erakorralisest ülesütlemisest ette teatamise tähtaega, kahjustab hageja huve. Hageja leiab, et töötajad on rikkunud TLS § 15 lg-t 1 ja § 16 lg-t
11. Ringkonnakohus on juba asunud seisukohale, et kostja I tegevuses puudus rikkumine, seega ei saanud kostjad II ja III rikkuda töölepingulisest suhtest tulenevaid kohustusi, kui nad täitsid kostja I korraldust muuta kliendilepinguid. Igal juhul ei rikkunud kostjad II ja III oma kohustusi, kui nad täitsid hageja seadusliku esindaja, juhatuse liikme ja tegevjuhi seaduslikku korraldust. Vastupidi, kostjad II ja III oleksid rikkunud oma töölepingulisi kohustusi, kui nad ei oleks kostja I korraldusi täitnud (TLS § 15 lg 1 p 3). Kuna kostja I ei ole oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud ja hagejale ei ole kahju tekkinud, siis puudub vajadus täiendavalt analüüsida hageja väiteid kostja I ja kostjate II ja III koordineeritud ja tahtliku hagejat kahjustava käitumise kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse p-des 388 – 396 ja 399 toodud põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

1. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad II ja III on rikkunud TLS §-dest 15 ja 16 tulenevaid kohustusi, seega jääb kostjate II ja III vastu esitatud kahjunõue rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka viivisenõue.
2. Kuigi maakohus on asunud seisukohale, et igal juhul on hageja nõue kostja II ja kostja III kui töötajate vastu ka aegunud (TLS § 74 lg 4, maakohtu otsuse p-d 397-398), siis ringkonnakohus leiab, et maakohus ei oleks pidanud selles osas seisukohta võtma. Kui puudus rikkumine, siis ei olnud põhjust hinnata ka aegumist. Ringkonnakohus jätab maakohtu aegumist puudutavad põhjendused (maakohtu otsuse p-d 397–398) otsusest välja. 19 2-20-10583 II Hageja eraldi nõuded kostja I vastu
3. Hageja esitas kostja I kui juhatuse liikme vastu eraldi kahjunõude 20 508,05 eurot (ÄS § 187 lg 1). See koosneb kahest nõudest: alates
4. aastast liisitud sõiduki Land Rover Discovery Sport liisingumaksete intressid 1907,98 euro ulatuses ning 2017 – 2018 EBS Juhtimiskoolituse Keskuse OÜ-le makstud koolitustasu 18 600,07 eurot (vt käesoleva otsuse p 62). Maakohus ei pidanud hageja nõuet tõendatuks ning jättis selle rahuldamata.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja nõue kostja I vastu jääb rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud kostja I rikkumist, enda kahju ega põhjuslikku seost väidetava rikkumise ja kahju vahel (vt käesoleva otsuse p-s 69 viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma otsust selles osas piisavalt põhjendanud ning nõustub maakohtu otsuse p-des 405–416 toodud põhjendusega ega korda neid (

§ 654lg 6).

Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele täiendavalt järgmist.

1. Kuigi ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja I teadmist ei saa omistada hagejale, siis saab hagejale omistada teise juhatuse liikme P teadmise. Hagejal oli alates hageja asutamisest kaks juhatuse liiget – kostja I ja P. Kuigi kostja I oli lisaks hageja tegevjuht, ei muutunud sellest teise juhatuse liikme äriseadustikust tulenev vastutus. Tulenevalt äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustusest (ÄS § 187 lg 1) pidi viimane hoidma end kursis äriühingu tegevusega, sh kulutustega. Seda, et teist juhatuse liiget hoiti hageja tegevusega kursis, tõendab asjaolu, et hageja raamatupidaja W edastas igakuiselt aruandeid hageja emaettevõtte (BM Trada Latvija) esindajatele (raamatupidajale ning juhatuse liikmetele Z-le ja P-le; V kd, tl 37–45, VII kd, tl 1– 3). Nendest adressaatidest P oli samal ajal ka hageja juhatuse liige. Aruannetest nähtuvad mh Luminor Liising AS-le ja EBS Juhtimiskoolituse Keskuse OÜ-le igakuiselt tehtud ülekanded. Niisiis sai hageja igakuiste tehingute (sh ka alla 3000 euro suurused tehingud) ülevaate nii hageja teine juhatuse liige kui ka hageja ainuosaniku esindajad. Kui hageja teisel juhatuse liikmel või ainuosanikul oleks tekkinud küsimusi kulutuste kohta, oleks saanud nad neid mh kostjalt I küsida. Samuti oleksid saanud ja pidanud küsitavuste korral reageerima hageja ainuosaniku BM Trada Latvija juhatuse liikmed – Z ja P. Ringkonnakohus märgib, et BM Trada Latvija 01.01.2017 juhatuse korralduse p-de 2 ja 3 kohaselt tuli hageja kulutustele, mis ületasid 3000 eurot kuus, ning otsustele, mis mõjutavad tütarettevõtjaid tervikuna, saada e-kirja teel just viimati nimetatud isikute kooskõlastus (II kd, tl 140). Järelikult teostasid nimetatud isikud hageja tegevuse üle regulaarselt järelevalvet. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks alates
2. aastast sõiduki Land Rover liisingu või alates
3. aastast EBS-i koolituse kohta kostjalt I küsinud või et tal oleks olnud kostjale I mingeid sellekohaseid etteheiteid.
4. Kuigi hageja on heitnud ette, et maakohus ei vastanud tema väitele, et EBS Juhtimiskoolituse Keskuse OÜ-le tehtud esimest makset on poolitatud selleks, et makse jääks alla kostjale I lubatud 3000 euro (VI kd, tl 45; II kd, tl 140), leiab ringkonnakohus, et ka selles osas on oluline, et hagejal ei olnud kostjale I selle koolitusega seoses üle kahe aasta mingeid etteheiteid. Kuna hageja teine juhatuse liige ning ainuosaniku esindajad said igakuiseid aruandeid, kus ka see kulu regulaarselt sees oli, saab asuda seisukohale, et hagejal ei olnud selle väljamineku suhtes vastuväiteid, st ta ei pidanud seda endale kahju tekitavaks. Mis puudutab hageja väidet, et kostja I oli hageja tegevjuht juba alates
5. aastast, st ta ei vajanud juhtimiskoolitust hageja paremaks juhtimiseks, vaid uue äriühingu juhtimiseks, siis on see väide ebaloogiline. Kui kostja I oli kogenud juht, siis ei oleks ta vajanud juhtimiskoolitust ka uue äriühingu juhtimiseks. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et isik on mingist hetkest mingi valdkonna ekspert, ei tähenda, et see isik ei peaks ennast tulevikus koolitama ja arendama. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et koolitusel osalemise tõttu oleks kostja I jätnud töökohustused täitmata. 20 2-20-10583
6. Sõiduki Land Rover hageja äritegevuseks kasutamise vajadust on maakohus põhjalikult selgitanud. Ringkonnakohus nõustub, et kuna kostja I pidi tegema tööalaseid sõite eelkõige metsamajandusega tegelevate klientide juurde, siis vajas ta selleks pigem maasturit, seega oli sõiduki kasutus hageja huvides. Sõiduk jäi pärast kostja I hagejast lahkumist hagejale, kes kasutas seda edasi umbes aasta. Kuna ka kostja I eelmine sõiduk oli olnud Land Rover ning hageja emaühingu omandis oli neli Land Roverit ning hageja ei heitnud alates
7. aastast selle sõiduki liisimist kostjale I ette, ei saa selle sõiduki liisimist pidada hagejale kahju tekitamiseks.
8. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud kostja I kui juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist vaidlusaluste tehingute tegemisel ning hageja nõue kostjalt I 20 508,05 euro saamiseks jääb rahuldamata. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka sellega seotud viivisenõue. Menetluskulude jaotus
9. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1).

Ringkonnakohus ei muutnud maakohtu otsuse lõppjäreldust hagi rahuldamise kohta, seega puudub alus menetluskulude teisiti jagamiseks. 92. Samuti jäävad hageja kanda ringkonnakohtus kantud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (

§ 171lg 1, § 173 lg 1).

menetluskulud, kuna 93. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (

§ 174lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 21