4-22-3251/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2023 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 4-22-3251 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. augusti 2023 määrus, millega jäeti rahuldamata Erki Puksa taotlus üldkasuliku töö tegemise pikendamiseks Kaebuse esitaja Erki Puksa, isikukood: 37701116027; asukoht: Tartu Vangla, Turu 56, Tartu (vahistatud kriminaalasjas nr 1-224194 ) RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. augusti 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebekord: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur esitas
5. septembril 2022 Tartu Maakohtule avalduse süüdlasele Erki Puksale asenduskaristuse kohaldamiseks.
6. Lääne prefektuur määras E. Puksale 26.07.2019 otsusega väärteoasjas nr 2510,19,002125 LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 55 trahviühikut, s.o 220 eurot. Kuna E. Puksa ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust.
7. septembril 2022 teatas kohtutäitur täitmise võimatusest.
8. Tartu Maakohtu
9. novembri 2022 määrusega nr 4-22-3251 asendati E. Puksale Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
10. juuli 2019 otsusega väärteoasjas nr 2510,19,002125 määratud rahatrahv 55 trahviühikut, s.o 220 eurot arestiga 5 ööpäeva ning arest asendati omakorda 5 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 9 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus
11. detsembril
12. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on
13. september
14. Maakohus märkis, et arvestades, et E. Puksa viibib praegusel ajal kriminaalasjas nr 1-22-4194 vahi all ning võttes arvesse E. Puksa poolt istungil avaldatut, s.o tema loodetavat vahi alt vabanemist märtsikuus, tuleb E. Puksa nõusolekul asendada arest 5 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb E. Puksal teha ära 9 kuu jooksul alates määruse jõustumisest.
16. juulil 2023 edastas E. Puksa Tartu Maakohtule avalduse lükata üldkasuliku töö tegemise tähtaeg edasi ja anda uus tähtaeg 5 tunni ÜKT tegemiseks kuni
17. a augustini. Tal puudub võimalus üldkasuliku töö tegemiseks, kuna kohtuprotsess venib pikemaks ning ta viibib vahi all. Kohtu seisukoht
18. Kohus ei rahuldanud E. Puksa taotlust. E. Puksa on kriminaalasjas nr 1-22-4194 vahistatud tema enda käitumisest tulenevate asjaolude tõttu, mistõttu üldkasuliku töö tähtajaks tegemata jätmine on seotud eelkõige E. Puksa enda eluvalikutega. Ka Tartu Maakohtu
19. novembri 2022 kohtumääruses nr 4-22-3251 on sedastatud, et juhul, kui E. Puksa vahi alt ei vabane ja üldkasulik töö jääb tegemata, tuleb kriminaalhooldusametnikul esitada kohtule erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks ning E. Puksal tuleb siis kanda ära 5 päeva aresti. MÄÄRUSKAEBUS
20. Määruskaebuses taotleb E. Puksa, et üldkasuliku töö tähtaega pikendataks kuni
21. augustini
23. Kohus eksib väites, et üldkasuliku töö tegemata jätmine on kuidagi seotud eluvalikutega. Kriminaalasjas nr 1-22-4194 venitati kohtuprotsessi põhjustel, mis E. Puksast ei olenenud. Samas oli tal võimatu vastu võtta kokkuleppemenetlust, sest süüdistus oli valesüüdistustega üle koormatud ja praegusel ajal on ta enamuses õigeks mõistetud. E. Puksal pole mingit soovi üldkasuliku töö tegemise kohustusest eemale hoida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti jätnud rahuldamata E. Puksa taotluse üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks. Nimelt nähtub Tartu Maakohtu
25. juuni
26. a otsusest kriminaalasjas nr 1-22-4194, et E. Puksa peeti kahtlustatavana kinni
27. veebruaril 2022 ja ta vahistati
28. veebruaril
29. Maakohtu otsusest nähtuvalt mõisteti E. Puksa nimetatud otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust (osaliselt mõisteti ta narkokuriteos õigeks). Lisaks tunnistati ta süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4, mille eest mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust (taas, osaliselt mõisteti E. Puksa õigeks) ning ta mõisteti õigeks KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi. Üksikkaristuse osalise suurendamise teel mõisteti talle 6 aastat vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu
30. novembri
31. a otsusega mõistetud ärakandmata karistusega. Tema lõplikuks liitkaristuseks on 7 aastat 8 kuud alates
32. veebruarist
33. Tõkend vahistamine jäeti muutmata. Otsus ei ole jõustunud. Eeltoodust nähtub, et kohus ei eksinud väites, et üldkasuliku töö tegemata jätmine on seotud eluvalikutega – vähemalt osaliselt leidis maakohtus E. Puksa süü tõendamist. Arvestades taotlust, soovib E. Puksa pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega
34. augustini
35. Ringkonnakohtu hinnangul puudub sellisel taotlusel praegust asjade seisu arvestades perspektiiv. Pole teada kriminaalasjas nr 1-22-4194 menetluse lõpptulemus. Seetõttu on põhjendatud maakohtu seisukoht, et juhul, kui E. Puksa vahi alt ei vabane ja üldkasulik töö jääb tegemata, tuleb kriminaalhooldusametnikul esitada kohtule erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks
36. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse muutmata ja E. Puksa määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2