KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-22-235 Kohtunik Rita Kulberg Asi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldus
§ 75
lg 2 p 5 alusel lisakohustuseks pöörduda AS Lõuna-Eesti Haigla xxxxxxxxxxx statsionaarsele sõltuvusravile ja läbida pikaajaline ravi vastavalt määratud raviskeemile. L. Roose rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumäärus jõustus 30.08.2022. Tartu Maakohtu 7.10.2022 määrusega määrati L.
§ 75
lg 4 alusel lisakohustuseks kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul, anda vereanalüüse kuni katseaja lõpuni. Kui süüdimõistetu laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%. L. Roose alkoholi liigtarvitamise tõttu jättis korduvalt registreerimistele tulemata. Kohtumäärus jõustus 26.11.
- Tartu Maakohtu 9.03.2023 määrusega pikendati KarS § 74 lg 4 alusel L. Roose katseaega ja käitumiskontrolli tähtaega kolme kuu võrra, s.o kuni 3.06.
- L. Roosel tuleb jätkata temale Tartu Maakohtu 3.03.2022 otsusega ja Tartu Maakohtu 30.05.2022 määrusega määratud käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmist, samuti Tartu Maakohtu 7.10.2022 määrusega KarS § 75 lg 4 alusel määratud vereanalüüside andmise lisakohustuse täitmist kuni katseaja lõpuni. Tühistati Tartu Maakohtu 2.08.2022 määrusega L.
§ 75
lg 2 p 5 alusel määratud statsionaarse sõltuvusravi läbimise lisakohustus seoses ravile allumise kohustuse täitmisega. L. Roose rikkus registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumäärus jõustus 1.04.2023. 16.08.2023 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond kohtule viienda erakorralise ettekande, milles taotletakse L. Roose katseaja ja käitumiskontrolli pikendamist kolme kuu võrra. Erakorralise ettekande aluseks on järgmised L. Roose rikkumised. L. Roose 9.06.2023 vereanalüüsi CDT näit oli 2,3%, s.o üle referentsväärtuse (1,8%), mis viitas sellele, et isik oli tarvitanud alkoholi; L. Roose 28.06.2023, 29.06.2023, 30.06.2023, 1.07.2023, 2.07.2023, 3.07.2023 kahel korral, 10.07.2023, 11.07.2023 rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ning 10.07.2023 rikkus registreerimiskohustust. Kuigi L. Roose on toime pannud kahetsusväärselt palju rikkumisi, tuleb tõdeda, et need ei ole seotud toimepandud kuriteoga. Isikule on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi seetõttu, et ta ei täitnud talle pandud käitumiskontrolli nõudeid. Viimase kuriteo sooritas ta narkojoobes ning senini narkootikumide tarvitamist L. Roosel tuvastatud ei ole. Isik küll ise tunnistab, et kuritarvitab xxxxxxxxxxx poolt kirjutatud ravimeid, kuid sellekohased tõendid ametnikul puuduvad ja käesoleval juhul on peamiseks probleemiks alkoholi tarvitamine. Ametnik usub, et kui L. Roose alkoholi ei tarvita, siis suudab ta kriminaalhoolduse läbida edukalt, kuid alkoholi tarvitamisest hoidumiseks vajab isik abi ja tuge erinevate spetsialistide poolt. KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse 2
(7)väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik heidab L. Roosele ette, et L. Roose 9.06.2023 vereanalüüsi CDT näit oli üle referentsväärtuse. Tartu Maakohtu 7.10.2022 määrusega määrati L.
§ 75
lg 4 alusel lisakohustuseks kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul, anda vereanalüüse kuni katseaja lõpuni. Kui süüdimõistetu laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%. Vereanalüüse saab teha Synlab laboris (CDT näidud). Synlab Eesti OÜ teatis tõendab, et L. Rooselt 9.06.2023 võetud vereanalüüsi CDT näit oli 2,3% ning referentsväärtus oli 1,8%. Teatisest nähtub muu hulgas, et alates 23.01.2023 on muutunud analüüsi meetod ja referentsväärtused. Seega alates 23.01.2023 peavad L. Roose vereanalüüsi CDT näidud olema väiksemad kui 1,8%. Kuna L. Roose vereanalüüsi CDT näit oli suurem kui 1,8%, on L. Roose rikkunud vastavat kohtu KarS § 75 lg 4 alusel määratud kohustust. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et referentsväärtusest suurem CDT näit viitab sellele, et L. Roose oli vereproovi andmisele eelnenud ajal alkoholi tarvitanud. L. Roose on ka ise 8.08.2023 kriminaalhooldusametnikule antud seletuses alkoholi tarvitamist tunnistanud. L. Roosel on alkoholi tarvitamine keelatud alates 17.06.
- Tarvitades enne 9.06.2023 vereproovi andmist alkoholi, mis oli L. Roosel keelatud, sai L. Roose aru, et see võib mõjutada vereanalüüsi tulemust. Seega on L. Roose tahtlikult rikkunud temale kohtumäärusega KarS § 75 lg 4 alusel määratud kohustust. Kriminaalhooldusametnik heidab L. Roosele ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumist 28.06.2023, 29.06.2023, 30.06.2023, 1.07.2023, 2.07.2023, 3.07.2023 kahel korral, 10.07.2023 ja 11.07.
- Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 28.06.2023 kell 16.43 kriminaalhooldusaluse elukohas indikaatorvahendiga alkoholisisaldust L. Roose väljahingatavas õhus. Indikaatorvahendi näit oli positiivne (2,205 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud määrdunud välimus, alkoholilõhn, silmade punetus, häiritud reaktsioon, kõne aeglane, aja-, isiku- ja kohatajus esineb häireid, viimase 24-tunni sündmusi ei mäleta, tasakaal ja koordinatsioon kergete häiretega, on unine ja apaatne. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik soovis 28.06.2023 kell 16.45 indikaatorvahendiga kontrollida L. Roose võimalikku narkootikumide tarvitamist, kuid see polnud L. Roosel piisava sülje puudumise tõttu võimalik. Samasse protokolli märgitud L. Roose selgituse kohaselt ei ole tal olnud kokkupuuteid narkootiliste ainetega. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 29.06.2023 kriminaalhooldusametnikule saadetud teatisest nähtuvalt on L. Roosel 29.06.2023 kell 23.39 Tartu maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tuvastatud joove 1,71 mg/l. PPA 10.07.2023 vastusest päringule nähtuvalt L. Roose toimetati Tartu vanglasse kainenema. 3
(7)PPA 30.06.2023 kriminaalhooldusametnikule saadetud teatisest nähtuvalt on L. Roosel 30.06.2023 kell 16.11 Tartu maakonnas Tartu linnas xxxxxxxxxx saabunud väljakutsega tuvastatud joove 1,4 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et PPA patrullpolitseinik kontrollis 30.06.2023 kell 15.26 Tartu maakonnas Tartu linnas xxxxxxxxxx alkoholisisaldust L. Roose väljahingatavas õhus. Indikaatorvahendi näit oli positiivne (1,4 mg/l). L. Roose protokolli ei suutnud allkirjastada. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on L. Roose joobele viitavate tunnustena loetletud silmade punetus, reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne arusaamatu ja aeglane, aja, isiku- ja kohataju puudub, viimase 24-tunni sündmusi ei mäleta, koordinatsioon väga häiritud, on unine ja väriseb. L. Roose ei suutnud protokolli allkirjastada. PPA poolt kriminaalhooldusametnikule saadetud teatisel tekib rikkumise tuvastamise kuupäev ja kellaaeg alles vastava automaatteate (e-kirja) väljasaatmisel, milliseks hetkeks on asjakohased menetlustoimingud juba tehtud (tuvastatud alkoholi tarvitamine). Seega on PPA teatises rikkumise toimepanemise aeg veidi hilisem indikaatorvahendi kasutamise ajast. PPA 1.07.2023 kriminaalhooldusametnikule saadetud teatisest nähtuvalt on L. Roosel 1.07.2023 kell 0.14 Tartu maakonnas Tartu linnas xxxxxxx tuvastatud joove 1,75 mg/l. L. Roose kukkus tänaval, on koordinatsiooni häired, omal jalal liikuda ei suuda, toimetatud kainenema. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et PPA patrullpolitseinik kontrollis 30.06.2023 kell 23.24 Tartu maakonnas Tartu linnas xxxxxxxxxx indikaatorvahendiga alkoholisisaldust L. Roose väljahingatavas õhus. Indikaatorvahendi näit oli positiivne (1,75 mg/l). L. Roose ei suutnud protokolli allkirjastada. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on L. Roose joobele viitavate tunnustena loetletud vigastused (põlvedel marrastused), silmade punetus, reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne segane ja aeglane (suust tuleb alkoholilõhna), aja, isiku- ja kohatajus esineb häireid, viimase 24-tunni sündmusi ei mäleta, koordinatsioon väga häiritud, väriseb. PPA 2.07.2023 kriminaalhooldusametnikule saadetud teatisest nähtuvalt on L. Roosel 2.07.2023 kell 11.21 Tartu maakonnas Tartu linnas xxxxxxxxxx alkoholijoove väliste tunnuste põhjal, kuna ta ei olnud võimeline alkomeetrisse puhuma. L. Roose joobele viitavate tunnustena on loetletud veniv kõneviis, tugev alkoholilõhn suust, kalduv kõnnak. L. Roose oli asfaldil maas. Politseiametnikud äratasid L. Roose ning ta läks pingile istuma. L. Roose ütles, et ootab bussi ja läheb koju. Kuna L. Roose politseiametnike abi ei vajanud, jäeti ta bussi ootama. PPA 3.07.2023 kriminaalhooldusametnikule saadetud teatisest nähtuvalt on L. Roosel 3.07.2023 kell 11.07 Tartu maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x tuvastatud joove 1,3 mg/l. L. Roose kohta tuli väljakutse, et isik magab Turu jõepoolse värava juures. L. Roose toimetati Peetri tn varjupaika end välja puhkama, kuna bussi peale teda ei võeta. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et PPA patrullpolitseinik kontrollis 3.07.2023 kell 10.58 Tartu maakonnas Tartu linnas xxxxxxxxxxx indikaatorvahendiga alkoholisisaldust L. Roose väljahingatavas õhus. Indikaatorvahendi näit oli positiivne (1,30 mg/l). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on L. Roose joobele viitavate tunnustena loetletud silmade punetus, reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne aeglane, aja, isiku- ja kohatajus esineb häireid, koordinatsioon väga häiritud, on unine. PPA 3.07.2023 kriminaalhooldusametnikule saadetud teatisest nähtuvalt on L. Roosel 3.07.2023 kell 23.20 Tartu maakonnas Tartu linnas xxxxxxxxxx joove 1,4 mg/l. 4
(7)Indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et PPA patrullpolitseinik kontrollis 3.07.2023 kell 22.55 Tartu maakonnas Tartu linnas xxxxxxxxxx alkoholisisaldust L. Roose väljahingatavas õhus. Indikaatorvahendi näit oli positiivne (1,40 mg/l). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on L. Roose joobele viitavate tunnustena loetletud silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, kõne segane, arusaamatu ja aeglane, aja, isiku- ja kohatajus esineb häireid, koordinatsioon väga häiritud, väriseb, on rahutu, unine ja oksendab. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 10.07.2023 kell 17.30 kriminaalhooldusaluse elukohas indikaatorvahendiga alkoholisisaldust L. Roose väljahingatavas õhus. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,109 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud määrdunud välimus, alkoholilõhn, silmavaade aeglane, reaktsioon väga aeglane, reaktsioon väga aeglane, kõne aeglane, aja-, isiku ja kohatajus esineb häireid, viimase 24tunni sündmusi ei mäleta, tasakaal ja koordinatsioon kergete häiretega, väriseb. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 11.07.2023 kell 14.37 indikaatorvahendiga alkoholisisaldust L. Roose väljahingatavas õhus. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,972 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud määrdunud välimus, alkoholilõhn, silmade punetus, reaktsioon häiritud, reaktsioon väga aeglane, kõne segane, viimase 24-tunni sündmusi ei mäleta, tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud, väriseb. Süüdimõistetu on 8.08.2023 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses ajavahemikul 12.06.-11.07.2023 toime pandud rikkumiste kohta seletanud, et Emajõel oli paadiüritus, kus jõi alkoholi ja sattus kainestusmajja ning nii mitu päeva järjest. Kui koju jõudis, tarbis alkoholi edasi. Tsükli pikkust ja kuupäevi täpselt ei mäleta. 11.07.2023 viidi ta kainestusmajja kainenema, kust teda transporditi edasi Võru haiglasse. Seega on PPA poolt kriminaalhooldusametnikule saadetud teatiste, PPA vastusega päringule, alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollide, indikaatorvahendi kasutamise protokollide ühes joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollide ning süüdimõistetu 8.08.2023 kirjaliku seletusega kogumis tõendatud, et L. Roose 28.06.2023, 29.06.2023, 30.06.2023, 1.07.2023, 2.07.2023, 3.07.2023 kahel korral, 10.07.2023 ja 11.07.2023 alkoholi tarvitas. Kohtu hinnangul on tegemist tahtlike rikkumistega, sest L. Roose oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust. Tarvitades 28.06.2023, 29.06.2023, 30.06.2023, 1.07.2023, 2.07.2023, 3.07.2023 kahel korral, 10.07.2023 ja 11.07.2023 alkoholi, rikkus L. Roose KarS § 75 lg 2 ps 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Veel heidab kriminaalhooldusametnik L. Roosele ette registreerimiskohustuse rikkumist 10.07.2023. Registreerimislehe kohaselt pidi L. Roose registreerimisele ilmuma 10.07.2023, kuid süüdimõistetu registreerimas ei käinud. 10.07.2023 registreerimisaeg oli süüdimõistetule allkirja vastu teatavaks tehtud eelmisel registreerimisel, s.o 12.06.2023. Erakorralise ettekande kohaselt proovis ametnik registreerimise päeval L. Roosele kolmel korral helistada, kuid telefon oli välja lülitatud. 5
(7)Süüdimõistetu on 8.08.2023 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses ajavahemikul 12.06.-11.07.2023 toime pandud rikkumiste kohta seletanud, et jõi alkoholi mitu päeva järjest ning 11.07.2023 viidi ta kainestusmajja kainenema, kust teda transporditi edasi Võru haiglasse. Seega on registreerimislehe ja L. Roose kirjaliku seletusega kogumis tõendatud, et L. Roose jättis 10.07.2023 registreerimisele alkoholi tarvitamise tõttu ilmumata. Kohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega. Süüdimõistetu oli registreerimisajast teadlik. Eeltoodu alusel kohus leiab, et L. Roose, jättes 10.07.2023 mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata, rikkus KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerima. Ei saa tähelepanuta jätta, et kohtu menetluses on juba viies erakorraline ettekanne. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et L. Roose on ka varasemalt korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi rikkunud ning valdavalt ongi L. Roose rikkumiste (alg)põhjuseks olnud alkoholi tarvitamine. L. Roose varasemad rikkumised iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt. Arvestades L. Roose varasemat käitumist ja käesolevas menetluses tuvastatud rikkumiste suurt arvu, pole käesolevas menetluses etteheidetavate rikkumiste puhul tegemist ilmselgelt juhuslikku laadi käitumisega, vaid süüdimõistetule ongi omane alkoholi tarvitada ja käitumiskontrolli nõudeid eirata. L. Roose varasema käitumise valguses on äärmiselt kaheldav L. Roosele veel ühe võimaluse andmine jätkata karistuse kandmist vabaduses. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt peale päevi kestnud joomatsüklit viibis L. Roose mõnda aega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tõttu haiglaravil. L. Roose sai haiglast välja 16.07.2023, millest teavitas kriminaalhooldusametnikku ning lepiti kokku vastuvõtuaeg 25.07.2023. L. Roose ilmus vastuvõtule õigeaegselt. Lepiti kokku uus kohtumine 8.08.2023 kuhu L. Roose samuti ilmus. Toimunud vastuvõtul L. Roose tunnistas oma eksimust ja avaldas kahetsust. Vestlusest L. Roosega selgus, et enne jaanipäeva oli hooldusalune Võru Haiglast sõltuvusravilt ära saadetud. L. Roose tunnistas, et haiglast välja saades hakkas koos tuttavatega alkoholi tarvitama ning kui ühe pitsi ära joob, ei saa enam pidama. L. Roose pöördus uuesti Võru Haigla poole sooviga saada rehabilitatsiooniteenusele. L. Roose sõnul läheb ta alates 15.08.2023 Võru Haiglasse xxxxxxxxxxx ravile. 11.08.2023 käis L. Roose andmas vereanalüüsi CDT näidu kindlakstegemiseks, mis oli normi piires. Registreerimisleht tõendab, et L. Roose on 25.07.2023 ja 8.08.2023 registreerimiskohustust täitnud korrektselt. Synlab Eesti OÜ teatis tõendab, et L. Rooselt 11.08.2023 võetud vereanalüüsi CDT näit oli 1,6%, s.o normi piires. Eelnevast saab kohtu hinnangul järeldada, et L. Roose ei ole viimasel ajal alkoholi tarvitanud, mis iseloomustab L. Rooset positiivselt. Kohtul puuduvad kirjalikud tõendid selle kohta, kas L. Roose alates 15.08.2023 xxxxxxxxxxx ravile pöördus. Kuivõrd kriminaalhooldusametnik ei ole pärast erakorralise ettekande kohtule esitamist (16.08.2023) esitanud kohtule vastupidiseid andmeid ega ka andmeid L. Roose uute rikkumiste kohta, eeldab kohus, et L. Roose ravile pöördus ja uusi rikkumisi ei ole lisandud. Alkoholitarvitamise probleemi tunnistamine ja selle probleemiga tegelemine iseloomustavad L. Rooset positiivselt. Erakorralisest ettekandest ei nähtu, et L. Roose oleks katseajal toime pannud mõne uue süüteo. Seegi iseloomustab L. Rooset positiivselt. L. Roose on süüdi tunnistatud mootorsõiduki juhtimises narkojoobes. Erakorralise ettekande kohaselt L. Roosel narkootikumide tarvitamise keelu rikkumist katseajal tuvastatud ei ole. Eelnev viitab sellele, et narkootikumide tarvitamisest on L. Roose loobunud, mis on samuti L. Rooset positiivselt iseloomustav asjaolu. 6
(7)L. Roose senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et ta ei ole suutnud täita temale Tartu Maakohtu 3.03.2022 kohtuotsuse ja sellega seotud kohtumäärustega määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Viimasest erakorralisest ettekandest ja sellele lisatud tõenditest võib järeldada, et kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste rikkumine on jätkuvalt seotud eelkõige alkoholi tarvitamisega. Alkoholi tarvitamisega rikub L. Roose temale Tartu Maakohtu 30.05.2022 määrusega määratud kohustust. Alkoholi tarvitamine mõjutab temale Tartu Maakohtu 7.10.2022 määrusega määratud vereanalüüsi CDT näidu tulemust ning on takistanud ka registreerimiskohustuse korrektset täitmist. On üldteada, et alkoholi tarvitamine suurendab uute süütegude toimepanemise riski. Seega on oluline tegeleda eelkõige L. Roose alkoholi tarvitamise probleemiga. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on L. Roose viibinud Lõuna-Eesti Haigla xxxxxxxxxxx ravil perioodil 15.08.2022-30.08.2022, 17.10.2022-14.11.2022, mingil ajal enne
- aasta jaanipäeva ning eelduslikult viibib haiglaravil ka alates 15.08.
- Seega on L. Roose katseajal tegelenud enda ravimisega järjepidevalt ja seda vaatamata mitmele tagasilangusele. Kuna L. Roose ka käesoleval ajal tegeleb alkoholi tarvitamise probleemi raviga ning esineb ka mitmeid teisi teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, peab kohus võimalikuks anda L. Roosele veel ühe võimaluse. Kuna L. Roose rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi (eelkõige alkoholi tarvitamise keeldu) korduvalt, saab järeldada, et L. Roose vajab veel edasist toetust ja abi õiguskuuleka käitumise kinnistamiseks, millist tuge saab kriminaalhooldusametnik talle pakkuda. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks KarS § 74 lg 4 alusel pikendada L. Roose katseaega kolme kuu võrra nagu kriminaalhooldusametnik on erakorralises ettekandes taotlenud. Olgu lisatud, et kui L. Roose jätkuvalt rikub talle kohtuotsuse ja kohtumäärustega pandud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, on kriminaalhooldajal võimalik esitada uus erakorraline ettekanne, mis võib päädida L. Roosele mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramisega. Arvestades süüdimõistetu seniste rikkumiste arvukust võib vangisuse täitmise pööramise põhjustada mistahes ( eraldi võttes isegi vähese raskusastmega) rikkumine. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 7
(7)