Obsah (5)

§ 184§ 73§ 832§ 83§ 191

1-23-5067 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. septembril 2023 Tallinnas, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-23-5067 (21230100335) Kohtunik Liin

§ 184

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Liset Rohi Süüdistatav Rauno Rand – isikukood 39704010254, elukoht xxxx, xxxx kodanik, xxxx, emakeel xxxx, töökoht M OÜ, xxxx, telefon xxxx, e-post xxxx, kehtivad karistused puuduvad. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Rauno Rand

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Rauno Rand ei pane 2 aasta 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Rauno Rannalt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 1812.50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 1086 eurot riigituludesse. Kohustada Rauno Randa tasuma väljamõistetud sundraha ning ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 241.54 eurot. Menetluskulud, kogusummas 2898.50 eurot, tasuda igakuiselt Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99923700026870. Selgitusse võib märkida: „Rauno Rand, kriminaalasi 1-23- 5067, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Ülejäänud ekspertiisikulu, summas 57 eurot, jätta riigi kanda.

§ 184

lg 5 p 2 ja

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Rauno Rannalt sularaha summas 615 eurot (Rahandusministeeriumi tagatiskontol). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilepakend, vaakumpakend ja kummikindad; digitaalkaal; plastkarp, kilekott fooliumpakendite ja kilepakendiga (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Rauno Randa süüdistatakse

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb selles, et tema ebaseaduslikult omandas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks piisavas koguses) narkootilist ainet amfetamiini. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet amfetamiini valdas ta seejärel ebaseaduslikult, hoides seda enda kasutuses olevas sõiduautos xxxx reg.nr xxxx kuni 19.03.2021 kella 23.20-ni, mil politseiametnikud teostasid xxxx selle sõiduki vallasasjana läbivaatuse, mille käigus leidsid ja võtsid sõidukist ära: - 1 tk soonkinnisega kilepakendi, milles 0,37 grammi valget pulbrit, mis sisaldas 0,27 grammi puhast amfetamiini; - samast kilepakendist veel ühe katkise kilepakendi, milles 0,42 grammi valget pulbrit, mis sisaldas 0,30 grammi puhast amfetamiini; - 1 tk plastkarbi, milles 1 tk kilekott, milles omakorda 12 tk fooliumpakendit, millistes kokku 47,98 grammi valget pulbrit, mis sisaldas 34,2 grammi puhast amfetamiini; - samast plastkarbist kilekotist ühe kilepakendi, milles 3,76 grammi valget pulbrit, mis sisaldas 2,70 grammi puhast amfetamiini, s.o kokku 52,53 grammi valget pulbrit, milles kokku 37,47 grammi puhast amfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. 2 NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub NPALS § 3-1 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3-1 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 grammist narkootilisest ainest puhtal kujul. Seega käideldi käesolevalt narkootilist ainet koguses, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt 288 inimesele (37,47 : 1,3 x 10). Seega oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Rauno Rand toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Rauno Ranna, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 25.08.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Rauno Ranna süüdi tunnistamist

§ 184

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 aastat.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2 (kahe) aasta ja 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Rauno Ranna nõusolekul ning juhindudes

§ 184

lg 5 p 2, § 832 lg 1, konfiskeerida Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 07.12.2022 määruse 1-22-7449 alusel arestitud Rauno Rannale kuuluv raha summas 615 eurot, mis on hoiul Rahandusministeeriumi Swedbank tagatiskontol nr EE932200221023778606. Asitõendid

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg 4, § 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p-st 4, otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - narkootiline aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas – konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilepakend, milles omakorda vaakumpakend ja kummikindad; digitaalkaal; plastkarp, milles omakorda kilekott fooliumpakendite ja kilepakendiga, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1812.50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 1086 eurot riigituludesse. 3 Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu, summas 504 eurot, kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Samuti kuuluvad isikult väljamõistmisele joobeseisundi tuvastamise kulud summas 183 eurot. Ka DNA-ekspertiisi tulemused on tõendina kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele. DNAekspertiisi nr 21E-GE0349 teostamise kulu oli 456 eurot. Ekspertiisi käigus uuriti 7 objekti. DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot (KES § 273). RKKKm nr 3-1-1120-12 valguses on Rauno Rannalt DNA-ekspertiisi eest väljamõistetav kulu seega 399 eurot (7x 57 eurot). Ülejäänud ekspertiisikulu, summas 57 eurot, jätta riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja 4 jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5