← Eesti

1-23-4436/8

1-23-4436 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-4436

(23750000024)Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
  1. juuni 2023 määrus Kaebuse esitaja X (ik XXXXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov RESOLUTSIOON
  2. Jätta Riigiprokuratuuri
  3. juuni 2023 määrus muutmata ja X esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekovi kaebus rahuldamata.
  4. Määrus on lõplik ega ole vaidlustatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lääne prefektuur alustas
  6. aprillil 2023 X esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekovi esitatud kuriteokaebuse alusel Y suhtes kriminaalmenetlust KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 1 alusel. Kuriteokaebuse kohaselt ähvardas Y omavahelise konflikti käigus X noaga ja suunas tuletõrjevoolikust veejoa Xle näkku, tekitades sellega Xle valu ja tervisekahjustuse: vasaku kõrva trummikile rebendi. X nägi
  7. märtsil 2023 kell 10.38 oma elukoha lähistel jalutades, et XXX maja värava peal rippus tuletõrjevoolik, millest purskas tugeva jõuga määrdunud vesi. Veejuga oli suunatud erapinnasteele ja tunda oli kanalisatsioonihaisu. X teatas toimuvast XXX vallavalitsusele, kust talle öeldi, et ta toimuvat filmiks. X rääkis ka XXX vallavalitsuse korrakaitsespetsialisti Wga. Kell 11.02 kuulis X jälle veesolinat ja filmis, kuidas Y lasi tuletõrjevoolikust vett erapinnasteele, mille tõttu muutus tee liikluseks kasutuskõlbmatuks. Veesurve oli tugev ja haises kanalisatsiooni järele. X palus mehel tegevus lõpetada, kuid mees ei teinud seda. Kell 11.09 helistas X numbrile
  8. X tehtud videost on näha, et mees teeb jope tõmbluku lahti. Järgnevad sündmused ei ole filmitud, kuna mees tõmbas X käest mobiiltelefoni ära ja viskas selle pinnastee servale vette. X tõstis oma mobiiltelefoni üles ja jooksis mehe juurde. Mees võttis jope taskust noa ja hakkas sellega vehkima, suunates noa Xle näkku, samal ajal Xt 1 1-23-4436 solvates. X tundis suurt hirmu oma elu ja tervise pärast. Pärast seda suunas mees tuletõrjevooliku veejoa Xle näkku. X oli täiesti desorienteerunud ja lämbus, kuid mees hoidis veejuga X näo suunas ega lasknud tal sellest eemale minna. Veesurve oli tugev ja see tekitas Xle tugevat valu. Kui X üritas pead kõrvale pöörata, sattus veejuga tema kõrva, mille tulemusena kõrva trummikile rebenes. Kogu tegevus toimus XXX territooriumilt väljas, värava juures. X ei asunud eraterritooriumil, vaid erapinnasteel. X kutse peale tuli kohale XXX vallavalituse korrakaitsespetsialist W, kes kirjeldas sündmust ka Rapla politseile. Kui politsei kohale jõudis, olid kõik videosalvestised XXX majale paigaldatud kaameratelt eemaldatud. Kaebuses paluti võtta kaamerad välja salvestiste taastamiseks. Kuriteoteate lisadena esitati arstitõend, millega on fikseeritud X kõrva trummikile rebenemine ja X telefoniga tehtud kaks videosalvestist.
  9. Kriminaalmenetluses kuulati üle kannatanu X, tunnistaja Q, kahtlustatav Y ning vaadeldi X mobiiltelefoniga filmitud videosalvestisi ja Y maja kaamera salvestisi.
  10. PPA Lääne prefektuur koostas
  11. mail 2023 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse. X esindaja taotlusel lisati
  12. mail 2023 määrusele põhistused. Põhistustes on refereeritud kannatanu X, tunnistaja Q ja kahtlustava Y ütlusi. X sõnul võttis Y vahepeal jope taskust kipsinoa välja ja vehkis sellega ta näo ees. X seisis ja vaatas, mida mees teeb. Nähes, et X ei jookse ära, lülitas mees vee uuesti jooksma ja lasi vett suure survega alguses kannatanule jalgadesse, siis kehasse ja seejärel näkku. Y sõnul tuli X tema krundile sisse ja ründas teda. Naine rabas talt voolikut käest ära ja tõukas teda rindu. Tal ei olnud mingit nuga ja ta oli juhtunust väga hirmul. Ta kaitses end naise eest veejoaga, kuna ta tahtis naise enda aiast välja saada ja tal ei jäänud muud üle. Ta suunas vee algul naisele jalgadesse, siis kehasse ja vesi võis tabada ka pea piirkonda. Q ütluste kohaselt süüdistas X Y enda ründamises, seevastu Y sõnul kaitses ta ennast naise rünnaku eest ja naine jooksis ise voolava vee suunas tema kinnistule. X mobiiltelefoniga filmitud videosalvestise põhjal on märgitud, et sellest on näha, kuidas Y laseb voolikust vett asfaltteele, X liigub toimuvat filmides tema suunas ja palub musta vee tänavale laskmine lõpetada. Y jätkab tegevust ja tema käsi liigub jope rinnatasku poole, kuid ei ole näha, et ta sealt midagi välja võtaks. Y kinnistu kaamera esimesel salvestisel on näha, kuidas kell 11.02 tuleb X mööda Y kinnistust ja filmib mobiiltelefoniga. Teisel salvestisel on näha, et kell 11.07 läheb X tagasi Y kinnistuga piirnevat teed mööda. Kolmandast salvestisest nähtub, et kell 11.17 väljub X Y kinnistult, võtab maast oma mobiiltelefoni ja liigub tagasi Y kinnistule, kus viimane püüab väravaid sulgeda ja takistada X-l enda kinnistule sisse tungimast, hoides samal ajal käes voolava veega voolikut. Uurija märkis, et X ja Y omavahelised suhted on keerulised. X on teinud aastate jooksul korduvalt Y tegevuse peale politseile ja vallavalitsusele avaldusi.
  13. märtsil 2023 on X käitunud ise kiuslikult, destruktiivselt ja ebaadekvaatselt, kutsudes enda vastu suunatud ründe esile meelega ja eesmärgipäraselt. Tõenditest ei nähtu, et Y oleks ähvardanud teda noaga. X tungis ise Y kinnistule ja püüdis viimaselt voolikut käest ära rebida. Kui Y hakkas väravaid 2 1-23-4436 sulgema, osutas X kinnistult lahkumisel vastupanu. Uurija osutas teoprovokatsiooni instituudile ning leidis, et Y tegevus vastas objektiivselt hädakaitse nõuetele (st ta valis sobivaima ja säästvaima vahendi) ning oli hõlmatud kaitsetahtega. Tõrjumaks teda ründavat X oma kinnistult välja, kasutas Y veejuga, suunates selle algul naisele jalgadesse, seejärel kehasse ja lõpuks pea piirkonda, kuid tal ei olnud tahtlust lasta vett X-le kõrva.
  14. X esindaja vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise Riigiprokuratuuris, taotledes kriminaalmenetluse jätkamist. Kaebuses leiti, et kriminaalasja uurimine on viidud läbi puudulikult. Tunnistajana pole üle kuulatud XXX valla korrakaitseametnikku W, kes viibis vahetult sündmuskohal ja jõudis sinna enne politseiametnikku Q. Ka ei ole üle kuulatud patrullpolitseinikku C, kes oli põhistuste kohaselt koos Q-ga patrullteenistuses. Tegemist on sõna sõna vastu olukorraga, mille puhul on tõendikogumi kvaliteet eriti oluline. Ka leiti, et X poolt uurijale esitatud videosalvestistelt nähtuvalt ei vasta Y käitumine tema ütlustele: Y oli ärritunud ja solvas Xt ebatsensuursete väljenditega („Mine persse, raisk“); Y ei asunud oma kinnistu territooriumil, vaid seisis väravates. Ka on salvestiselt näha, et veejuga on tugev ja ulatub üle tee, mis on vähemalt kaks meetrit. Sellest nähtub, et olukorras, kus X peale oli suunatud sellise tugevuse ja ulatusega veejuga, poleks tal olnud võimalikki Y rünnata. X ei ületanud Y kinnistu piire ega rünnanud teda. Tegemist on Y paljasõnaliste ütlustega. Y politseile esitatud videosalvestistest nähtuvast ei lähe midagi vastuollu X ütlustega. Kaebuses juhiti tähelepanu, et videosalvestise kolmas fail on esitatud politseile osaliselt: esitatud on üksnes see osa salvestisest, millest ei nähtu Y enda süülist käitumist. Lisaks heideti kaebuses ette, et uurija põhistustest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes ta järeldas, et X tungis avatud väravatest Y kinnistule, püüdes talt voolikut käest rebida ja kui Y hakkas väravaid sulgema, osutas X lahkumisel vastupanu. Ka pole uurija selgitanud, milline kaebaja tegevus kvalifitseerub provokatsiooniks. Hädakaitse olukorda Y-l ei tekkinud, sest X pole teda rünnanud. Mingeid faktilisi asjaolusid, mis räägiksid selle versiooni kasuks, politsei tuvastanud pole. Vastupidi, Y käitumine oli provokatiivne – ta oli ärritunud ja solvas X ebatsensuursete väljenditega, suunas vett tema poole ja tõmbas X käest mobiiltelefoni ja viskas selle musta pinnastee servale vette. X läks ainult tema juurde. Politsei eksis ka hädakaitsetegevuse vastavuse hindamisel KarS § 28 nõuetele. X-l polnud käes midagi peale mobiiltelefoni, millega ta soovis filmida Y tegevust. Ka ei olnud tal kavatsust tungida Y kinnistu territooriumile. Seega polnud Y tegevus kantud kaitsetahtest. Riigiprokuratuuri määrus
  15. Riigiprokuratuur jättis
  16. juuni 2023 määrusega X esindaja kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on olnud seaduslik ja põhjendatud. Prokurör märkis, et X ja Y ütlused on põhimõtteliselt vastuolulised ning pealtnägijaid konfliktil ei olnud. Salvestistelt ei nähtu, et Y oleks vehkinud noaga X näo ees või teda muul moel terariistaga ähvardanud. Kriminaalmenetluses tuleb väidetava süüdlase süü tõsikindlalt 3 1-23-4436 tõendada ning kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Tõendeid kogumis arvestades ei ole tõsikindlalt tõendatud, et Y oleks X noaga ähvardanud. Seetõttu puudub piisav alus inkrimineerida Y-le KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Hoolimata konflikti osaliste ütlustes esinevatest vastuoludest ning sõltumata sellest, kes füüsilist konflikti alustas (kes keda ründas, kes keda tõukas, kes ennast vee abil väidetavalt kaitses), ei ole tõsiseltvõetavat alust rääkida Y käitumises ka KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt toimus X ja Y vahel viimase krundil tõepoolest füüsiline konflikt, kusjuures välistatud pole, et selle konflikti käigus võis X tunda füüsilist valu ja saada ka tervisekahjustuse. Asjaolu, et X tundis veepritsimise tõttu valu, ei anna alust Y-le ette heita X kehalist väärkohtlemist KarS § 121 mõttes. Mitmed mitteadekvaatsed ebamugavustunnet ja negatiivseid emotsioone põhjustavad tegevused (haaramine, trügimine, tõuklemine) ei pruugi kvalifitseeruda kehaliseks väärkohtlemiseks KarS § 121 mõttes. Valulävi on subjektiivne nähtus, mis on inimete puhul erinev. Seetõttu tuleb KarS § 121 koosseisu piirsituatsioonides vastata küsimusele, kas kannatanu valuaistingu tekkimine on kahtlustatavale/süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Voolikust veepritsimise tüüpiliseks tagajärjeks ei saa objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt pidada valu tekitamist. Tõenäoliselt on tegemist just ebamugavustunnet ja negatiivseid emotsioone põhjustava tegevusega. Salvestiselt nähtuvalt ei olnud tegemist väga tugeva veejoaga, vaid pigem keskmise tugevusega pritsimisega. Samas pole välistatud, et kõrva sattumisel võib suhtelise intensiivsusega liikuv vesi tõepoolest kahjustada kuulmekilet. Prokurör rõhutas, et KarS § 121 subjektiivne koosseis eeldab (vähemalt kaudset) tahtlust. Ehkki Y käitumine võib objektiivsest küljest vastata KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele, pole Y tahtlus X kehaliselt väärkohelda kinnitust leidnud. Kogutud materjalidele tuginedes pole võimalik küllaldase tõsikindlusega öelda, et veejuga X poole suunates oleks Y möönnud, et X pöörab pead, vesi satub X-le kõrva ja põhjustab kuulmekile rebendi. Veelgi vähem on alust väita, et Y oleks X tervisele seesugust tagajärge tahtnud. Tegemist võib olla ettevaatamatusega hooletuse vormis – X pihta veejuga suunates ei näinud Y ette, et vesi võib sattuda X-le kõrva ja tekitada kuulmekile rebendi, kuigi Y oleks võinud ja pidanud sellist tagajärge ette nägema. Seega ei ole Y käitumises tõsikindlalt tuvastatud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivne külg, mistõttu on Y kriminaalvastutus selle sätte järgi välistatud. Riigiprokurör pidas asjakohaseks eelneva menetleja väidet, et Y oli hädakaitseseisundis, tema tegevus vastas hädakaitse nõuetele ja oli hõlmatud kaitsetahtega. Krundil asunud kaamera salvestistest nähtub, et konflikti käigus sisenes X ise Y kinnistule (Y väitel X ründas Y), mispeale Y kasutas tal parasjagu käes olevast voolikust tulevat veejuga kinnistule sisenenud X eemale tõrjumiseks. Seejuures ei olnud Y-l vähimatki soovi X kehaliselt väärkohelda. Ka nõustus riigiprokurör eelneva menetleja viitega teoprovokatsioonile. X provotseeris ise enda vastu ründe, sekkudes oma ilmse vihavaenlase Y tegemistesse, takistades tema tööd ja tungides/sisenedes soovimatu isikuna tema hoovi. Riigiprokurör oli seisukohal, et XXX valla korrakaitseametniku W ja teise patrullpolitseiniku Q ülekuulamine ei heida prokuröri arvates toimunule olulisel määral täiendavat valgust. Üks 4 1-23-4436 kohale kutsutud patrullpolitseinik Q on tunnistajana üle kuulatud. Kumbki politseinik konflikti pealt ei näinud, mistõttu nad toimunu asjaolusid vahetult ei tajunud ega tea. Tüli ajal ei viibinud sündmuskohal ka korrakaitseametnik W, mistõttu saab ta anda selgitusi vaid X ja Y vaheliste pingeliste suhete kohta, kuid seda asjaolu ei eita ka konflikti osalised ise. Kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale
  17. X esindaja esitas Riigiprokuratuuri
  18. juuni 2023 määruse peale kaebuse, milles taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Kaebuses heidetakse ette, et kriminaalasja uurimine on viidud läbi puudulikult: pole kogutud kõiki tõendeid ja kogutud tõendeid on uuritud puudulikult; järeldused põhinevad pinnapealsetel andmetel, tihtipeale ka lihtsalt oletustel; uurimine ei vasta in dubio pro duriore põhimõttele. Kaebuse esitaja ei nõustu riigiprokuröri seisukohaga, et teiste tunnistajate ülekuulamine ei olnud vajalik. Vahetult sündmuskohal viibinud tunnistaja W saabus sündmuskohale varem kui Q, mistõttu võiks W ülekuulamine aidata tuvastada, kas tegemist oli kanalisatsioonilõhnalise veega, kui tugev oli veejuga jne. Ei ole selge, miks kuulati tunnistajana üle patrullipolitseinikku Q, mitte aga W. Konkreetsel juhul omab tähendust ajaline parameeter, kuna kanalisatsioonilõhn ei püsi õhus kaua aega, vaid seda on võimalik tunda väga piiratud aja jooksul. W ülekuulamine annaks toimunust terviklikuma pildi. Esimesena sündmuskohale jõudnud tunnistaja ütlused saaksid aidata ka selgitada välja, kelle ütlused on usaldusväärsemad – kannatanu või kahtlustatava omad. Ehkki riigiprokurör on märkinud, et X ja Y ütlused on põhimõtteliselt vastuolulised, on ta jätnud tähelepanuta asjaolu, et Y ütlused ei riimu ka omavahel ning uurija ei ole teinud midagi vastuolude kõrvaldamiseks. Täpsemalt pole uurija pööranud tähelepanu asjaolule, et Y poolt politseile antud videosalvestisest on puudu 5-minutiline lõik. Videosalvestis kestab katkemata, kuni salvestise nurgas näha oleva kellaajani 11.
  19. Seejärel jätkub salvestis 11.17-st. See tähendab, et ajavahemik 11.12 kuni 11.17 on videosalvestisest eemaldatud. X sõnul toimusidki kriminaalmenetluse aluseks olevad sündmused (Y võttis noa ja vehkis sellega X näo ees ja suunas nii noa kui ka tugeva veejoa X-le näkku, kui viimane oli üldkasutataval teel, Y tõmbas kaebaja käest mobiiltelefoni ja viskas selle pinnastee servale vette) just videosalvestisest eemaldatud 5 minuti jooksul. See seab tõsise kahtluse alla versiooni selle kohta, et X tungis Y eramaale, ründas teda ja viimane oli sunnitud end kaitsma. X teatas kohale jõudnud patrullpolitseinikele, et Y majale on paigutatud videokaamerad ja palus patrullpolitseinikel koheselt Y-lt videosalvestis välja nõuda, kuid politseinikud seda teinud ei ole. Seda puudust ei kõrvaldatud ka hiljem, mis andis Y-le võimaluse videosalvestise lõikamiseks ja moonutamiseks. Ka juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et Y ei ole esitanud politseile originaali, vaid on pannud video mängima oma arvuti ekraanile ja filminud selle telefonile viisil, mis võimaldas tal ekraani osaliselt varjata. Video paremal pool sihilikult arvuti ekraanile paigutatud elektroonilise kalendri aken peidab ekraani Y-le sobival viisil – ei ole näha, mida teeb Y, vaid näha on ainult X Y territooriumilt lahkumas. Selline Y tegevus viitab ta ebaaususele ja püüdele moonutada tõendeid, mis on omaette kuritegu. Eeltoodust järeldub, et uurija järeldused ei ole põhjendatud ja baseeruvad mittetäielikul teabel. 5 1-23-4436 Lisaks räägivad X versiooni kasuks ka mitmed vastuolud, mida uurija ei ole analüüsinud. Näiteks on videosalvestiselt näha, et X riided on märjad juba siis, kui ta asus veel värava taga, üldkasutuses oleval teel, mitte Y territooriumil. Y sõnul pillas X oma mobiiltelefoni ise maha, kuid salvestiselt on näha, et X läks telefoni tee pealt tõstma üle tee, mis pigem kinnitab kaudselt X ütlusi selle kohta, et Y tõmbas X käest mobiiltelefoni ära ja viskas selle musta pinnastee servale vette – on vähetõenäoline, et X, olles Y territooriumil, pillas oma mobiiltelefoni maha ca 2–3 meetri kaugusele. Põhjendatud ei ole ka riigiprokuröri arvamus, et X ei saanud tunda valu, kui Y suunas talle veejoa näkku, mille tulemusena rebenes X kõrva trummikile. Küsitletud ei ole asjatundjat (kõrva-kurgu-nina arsti), kes võiks selgitada väljaspool mõistlikku kahtlust, kas kuulmekile rebenemiseks piisab ka vee pritsimisest või oleks selleks vaja tugevamat veejuga ning kas kuulmekile rebenemisega saab või ei saa kaasneda valu. Seda on vaja uurida, kuna KarS § 121 lg 1 esimene alternatiiv näeb ette valu tekitamist, mis moodustab kuriteo objektiivset koosseisu. Samuti ei ole kontrollitud, kui tugev oli veejuga, kuigi see võimalus on olemas ka praegu. Uurimine piirdus vaid alusetu oletusega, et tegemist oli veepritsimisega voolikust. Samas on X videosalvestistelt hästi nii näha kui ka kuulda, et tegemist oli tuletõrjevoolikuga, kuhu antakse vesi surve all ehk tegemist oli tugeva veejoaga, mitte veepritsimisega. X teada on Y-l olemas ka veepump, mis annab vajalikku veesurvet. Kaebuse esitaja märgib, et tervikliku videosalvestise väljanõudmine on uurija kompetentsis. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine on põhjendatud eeskätt siis, kui kuriteoteates kirjeldatud tegu ei vastaks isegi selle tõendatuse korral ühegi kuriteokoosseisu tunnustele; see tegu oleks kuriteona aegunud või kui teo uurimist takistaksid muud KrMS § 199 lg-s 1 või 2 ette nähtud asjaolud. Jättes kriminaalmenetluse alustamata tõendite kogumise võimatuse tõttu, ei tohi menetleja toimida aga meelevaldselt ega kasutada viidet tõendusteabe puudulikkusele pelgalt ettekäändena legaliteedipõhimõtte järgimata jätmiseks. Kaebuse esitaja arvates on uurija eksinud materiaalõiguse vastu, tõlgendades kahtlused kahtlustatava kasuks. Uurija on omal soovil kasutanud teoprovokatsiooni instituuti kahtlustatava õigustamiseks ning süüdistanud kannatanut kahtlustatava ründamises. Samuti on uurija teinud ilma mingisuguse aluseta järeldusi kahtlustatava ja kannatanu motiividest ning analüüsinud teo subjektiivset poolt. Selline kriminaalasja käsitlus väljub uurimise raamidest ja seab kahtluse alla uurimise kvaliteedi, rikkudes samal ajal ka KrMS § 6 toodud põhimõtet. Menetlus ringkonnakohtus
  20. Tallinna Ringkonnakohus tegi
  21. septembril 2023 määruse, millega kohustas KrMS § 208 lg 4 p 2 alusel Riigiprokuratuuri tegema täiendavaid toiminguid: nõudma Y-lt välja tema kinnistu turvakaamera tervikliku salvestise
  22. märtsi 2023 kellaaegade 11.12 ja 11.19 vahelise ajavahemiku kohta; kuulama üle Y ja Q küsimuses, miks kriminaalasja materjalides olevas failis 20230419_132924 Feil.mp4 järgneb kell 11.12.46 toimuvat kajastavale kaadrile kell 11.17.48 toimuvat kajastav kaader. 6 1-23-4436 Ringkonnakohus leidis, et vajab kriminaalmenetluse põhjendatuse üle otsustamiseks täiendavat teavet. Kohus märkis, et peale X ja Y ütluste on ainsad vahetud tõendid videosalvestised ning salvestisest, mis võiks anda kõige parema ülevaate toimunust (faili nimi: 20230419_132924 Feil.mp4), on vahelt osa sündmuste käiku puudutav lõik puudu. Seega on oluline tõend puudusega, kusjuures menetluse lõpetamisel ei ole sellele tähelepanu pööratud. Samas on menetluse lõpetamist põhjendatud sellega, et kogutud tõendid ei kinnita kaebuses esitatud väiteid ja teod, mida kannatanu on kirjeldatud, pole tuvastatavad. Ringkonnakohus leidis, et ei saa välistada, et turvakaamera salvestis võib kinnitada kannatanu versiooni. Seetõttu ei saa pidada väidet, et kannatanu väited on tõendamata, põhjendatuks enne, kui on selge, et ka turvakaamera salvestis tema väiteid ei toeta. Arvestades sündmusest mööda läinud aega, pidas ringkonnakohus võimalikuks, et salvestist pole enam säilinud. Seetõttu ei kohustanud ringkonnakohus prokuratuuri menetlust jätkama, vaid kohustas prokuratuuri tegema eelmärgitud menetlustoiminguid kaebuse lahendamise menetluse raames.
  23. Riigiprokuratuur saatis
  24. septembril 2023 ringkonnakohtule vastuskirja, millest nähtuvalt võeti Y-lt ja PPA Lääne prefektuuri politseiametnikult Q-lt selgitused. Y selgituste kohaselt ei olnud tal võimalik kõnealust salvestist välja anda, kuna tal seda salvestist ei ole. Y pidas võimalikuks, et oma tundlikkuse tõttu ei salvestanud kaamera kõike
  25. märtsil 2023 toimunut. Ta märkis, et kaamera asub väravast 20 m kaugusel ja seal võis tulla vastu salvestuskauguse piir. Kui keegi ei liigu, siis kaamera ei salvesta. Kaameral on mingi tegevusaeg, kui see hakkab salvestama. Kaamera on 15-20 aastat vana. X jõudis enne tema aeda tulla, kui kaamera salvestama hakkas. Kaamera salvestab seda, mis toimub tee peal. Ta juhatas politseinikud ekraani juurde ning politsei filmis ekraanilt toimunu maha. Salvestiselt ei ole võimalik midagi ära kustutada, see on kinnine kast. Kõvaketas on metallist karbis, mis on täiesti kinni. Q selgituste kohaselt näitas Y talle videot ja selgitas, et see salvestub kõvakettale. Y lubas ekraanil nähtava maha filmida. Kaamera pidi filmima vaid siis, kui toimub tegevus. Ta küsis Y-lt, miks on videost osa puudu. Y ei osanud seda seletada ja ütles, et ta ei oska ka seda ära kustutada. Q filmis video maha oma mobiiltelefoniga
  26. märtsil 2023 kell 11.
  27. Koos vastuskirjaga edastas riigiprokurör ringkonnakohtule Q ja Y selgituste protokollid, Y esitatud SA PERH suunamiskirja nr 18141 ja kaks Y esitatud fotot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  28. Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse jätkamiseks alust ei ole.
  29. Kaebuses on rõhutatud, et KrMS §-st 6 tulenevalt tuleb kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel lähtuda põhimõttest in dubio pro duriore, st kahtluse korral tuleb kriminaalmenetlust alustada. See argument ei ole asjakohane, kuivõrd praegusel juhul pole vaidluse all kriminaalmenetluse alustamata jätmine, vaid läbi viidud kriminaalmenetluse lõpetamine. 7 1-23-4436
  30. Kriminaalmenetluse lõpetamise tingis see, et menetleja hinnangul ei võimaldanud kogutud tõendid teha järeldust, et sündmuste käik oli selline, nagu väitis kannatanu, ning menetleja ei näinud võimalust koguda täiendavaid tõendeid. Nagu kaebuseski välja toodud, oli menetleja hinnangul tegemist sõna-sõna-vastu-olukorraga, kus peamised tõendid olid X ja Y ütlused. Kannatanu esindaja vaidleb vastu järeldusele, et toimunu kohta pole võimalik täiendavaid tõendeid koguda. Kaebuses on toodud välja, et sündmuse kohta on Y kinnistu turvakaamera salvestis, kuid sellest on puudu 5-minutiline lõik. Kaebuse kohaselt leidsidki kuriteokaebuses nimetatud teod (Y võttis noa ja vehkis sellega X näo ees ja suunas nii noa kui ka tugeva veejoa X-le näkku, kui viimane oli üldkasutataval teel, Y tõmbas kaebaja käest mobiiltelefoni ja viskas selle pinnastee servale vette) aset just ajal, mille kohta salvestis puudub. Ühtlasi heidab kannatanu esindaja ette, et arvutiekraanilt maha filmitud salvestis on esitatud nii, et osa toimuvast oli varjatud ekraanil olnud kalendriga. Salvestisega tutvudes veendus ringkonnakohus, et viimane etteheide on alusetu. Kalender, mida kannatanu esindaja mainib, on turvakaamera haldusprogrammi avatud akna osa, millest saab valida vaadatava salvestise aega, ja asub mitte kaamerapildi peal, vaid selle kõrval. Küll tuleb tõdeda, et salvestises on sündmuste käigus n-ö hüpe, justkui oleks kahe kaadri vahelt mingi sündmuste jada puudu ning ka kaadrite nurgas olevate kellaaegade vahel on umbes viieminutiline vahe. Seetõttu pidas ringkonnakohus vajalikuks kohustada prokuratuuri välja selgitama, millest selline asjaolu tingitud on ning kas on võimalik saada terviklik salvestis. Riigiprokuratuuri vastuskirja kohaselt kinnitasid nii Y kui ka sündmuskohal käinud politseiametnik Q, et salvestis oligi selline, nagu see kriminaalasja toimikusse võeti. Q kinnitusel vaatasid nad enne seda, kui ta turvakaamera salvestise üles filmis, salvestise koos mitu korda üle. Y selgituse kohaselt võis salvestisel oleva lünga tingida see, et kaamera reageerib liikumisele. Seda väidet toetab ringkonnakohtule esitatud foto turvakaamera haldusprogrammi ajajoone aknast, milles on eristatud perioodid, kui on tuvastatud liikumine kaamera vaateväljas. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks, et vahepealse aja kohta turvakaamera salvestist tõesti ei ole. See omakorda tähendab, et ka ringkonnakohtu hinnangul pole sündmuste käigu kohta võimalik täiendavaid tõendeid koguda. Erinevalt kannatanu esindajast ei näe ringkonnakohus, et väidetava kuriteo kohta saaks anda teavet XXX valla korrakaitseametniku W ülekuulamine, kuna seda, et tema oleks viibinud sündmuskohal väidetavate kuritegude toimepanemise ajal, väidetud ei ole. Samal põhjusel ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ka küsitleda asjatundjana kõrva-kurgunina arsti, kes võiks kaebuse kohaselt selgitada, kas kõrva kuulmekile rebenemiseks piisab vee pritsimisest või oleks selleks vaja tugevamat veejuga ning kas kuulmekile rebenemisega saab kaasneda valu. Lisaks tuleb nentida, et vastupidiselt kaebuses märgitule ei ole riigiprokurör seda, et X ei saanud veejoa talle näkku suunamise tulemusena tunda valu, kaebuses väitnudki. Vastupidi, riigiprokuröri hinnangul pole välistatud, et X võis valu tunda. Nagu eelpool märgitud, ei ole riigiprokuröri hinnangul KarS § 121 koosseis täidetud seetõttu, et tuvastatud pole tahtlus. Mingeid argumente, mis lükkaks ümber prokuratuuri seisukoha, et üks KarS § 121 lg 1 koosseisu tunnus ei ole täidetud, ringkonnakohtu hinnangul kaebuses esitatud ei ole. 8 1-23-4436
  31. Kannatanu esindaja heidab ette veel seda, et välja pole selgitatud seda, kui tugev oli veejuga, mille Y X pihta suunas, ning üle pole kuulatud kõrva-kurgu-nina arsti, selgitamaks välja, milline veesurve võiks kuulmekilet kahjustada. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka see argument alust kriminaalmenetluse jätkamiseks. Y kinnistu turvakaamera salvestiselt on näha nii voolikust tuleva vee surve, kui ka kannatanu reaktsioon sellele ja tema tegevus. Selle põhjal on võimalik teha järeldusi selle kohta, kas Y võis aru saada, et tekitab veejuga X-le suunates viimasele tervisekahjustusi, nagu riigiprokurör ongi teinud. Kaebuse argumendid ringkonnakohtu hinnangul Riigiprokuratuuri määruses esitatud seisukohti ümber ei lükka.
  32. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus KrMS § 208 lg-st 5 juhindudes Riigiprokuratuuri
  33. juuni 2023 määruse muutmata ning X esindaja kaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.