← Eesti

3-23-1880/5

Obsah (8)§ 120§ 2§ 37§ 121§ 44§ 45§ 43§ 48

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1880 Määruse kuupäev 7. september 2023 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Andrus Liivandi kaebus Tartu õigusvastasuse kindlakstegemiseks

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

  1. Tartu Vanglas kinni peetav isik Andrus Liivandi esitas
  2. augustil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Kaebuse kohaselt teostas vangla kaebaja suhtes
  3. mail 2023,
  4. juunil 2023 ja
  5. juulil 2023 läbiotsimised koos lahti riietumisega. Kaebaja leiab, et vangla toimingud oli põhjendamatud ning kaebajat intensiivselt alandavad. Kaebaja soovib esitada tuvastamiskaebuse preventiivsel eesmärgil. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja kaebuse liitmiseks haldusasjaga nr 3-23-
  6. Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla
  7. septembril 2023 kohtule, et A. Liivandi on kõnealusel perioodil läbiotsimiste teostamise osas esitanud
  8. augustil 2023 ühe pöördumise (reg-tud
  9. augustil 2023 nr-ga 2-3/1582-1), millele vangla ei ole veel kirjalikku vastust koostanud. Ühtlasi edastas vangla kohtule kinnipeetava pöördumise. 3-23-1880 KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Arvestades seda, et kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, et vangla teostas tema suhtes

  1. mail 2023,
  2. juunil 2023 ja
  3. juulil 2023 läbiotsimisi koos lahti riietumisega, siis mõistab kohus, et kaebaja soovib kaebuses Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist (

§ 37lg 2 p 6).

Kaebaja on kaebuses välja toonud, et soovib esitada kaebuse üksnes preventiivsel eesmärgil. Kohus lähtub tuvastamiskaebuse lubatavuse hindamisel kaebaja välja toodud põhjendatud huvist. 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

  1. Kohus on seisukohal, et A. Liivandi tuvastamiskaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel. 5.
  2. Vastavalt

§ 44

lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Selline piirang on sätestatud põhjusel, et tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend ning efektiivsemate õiguskaitsevahendite olemasolu korral tuleb eelistada nõudeid, mis on isiku õiguste kaitseks tõhusamad. Tuvastamisnõude lubatavuse erandlikkusele viitab ka haldusmenetluse seaduse § 109 lg 1, mis näeb ette, et kui toiminguga rikutakse isiku õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tuvastamiskaebuse rahuldamise korral ei tehta vastustajale ühtegi ettekirjutust, seega kui kohus peaks tuvastama vangla

  1. mail 2023,
  2. juunil 2023 ja
  3. juulil 2023 toimingute õigusvastasuse, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Arvestades, et kaebaja eesmärgiks on, et edaspidi vangla ei teostaks alasti läbiotsimisi, siis on kaebaja eesmärgi saavutamiseks kohane mitte tuvastamis-, vaid kohustamis- või keelamisnõue. Samuti on efektiivseks õiguskaitsevahendiks Tartu Vangla kodukorra punkti 4.6, mis näeb ette võimaluse kasutada täielikku läbiotsimist koos lahti riietumisega, vaidlustamine tühistamisnõudega. Lisaks on kaebajal võimalik oma õigusi efektiivsemalt kaitsta ka kahjunõude esitamise kaudu. Kaebaja saab sellised nõuded esitada kohtule pärast vangistusseaduse § 1¹ lõigetes 5 ja 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. 5.
  4. Kohus ei pea vajalikuks suunata kaebajat antud juhul nende nõuete esitamise juurde, sest kohtuasja materjalidest nähtuvalt on kaebajal eeltoodud nõuetes kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Tartu Vangla
  5. septembri
  6. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja on kõnealusel perioodil läbiotsimiste teostamise osas esitanud
  7. augustil 2023 ühe pöördumise, mille vangla on registreerinud
  8. augustil 2023 selgitustaotlusena nr 2-3/1582-
  9. Eelnimetatud pöördumises on kaebaja palunud vanglal põhjendada
  10. juulil 2023 kambris nr 321 toimunud alasti läbiotsimist 2-3 ametniku juuresolekul. Vangla selgituste kohaselt ei ole vangla sellele pöördumisele kirjalikku vastust veel koostanud. Seega ei ole kaebaja esitanud vanglale vaiet ega ole tõhusamate õiguskaitsevahendite osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. 2 3-23-1880 5.
  11. Kohtupraktikas on tuvastamiskaebuse lubatavuse osas lisaks leitud, et isikul peab olema eriline preventiivne huvi ehk põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu
  12. oktoobri
  13. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11 ja
  14. oktoobri
  15. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu
  16. veebruari
  17. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16, p 8.1 ja seal viidatud lahendid). Kaebuses väljatoodud asjaoludel ei ole kohtule ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks käesoleval juhul iseseisva tuvastamiskaebuse esitamist, äratuntav. Kaebajat on häirinud vangla tegevus tema suhtes
  18. mail 2023,
  19. juunil 2023 ja
  20. juulil 2023 teostatud läbiotsimistega koos lahti riietumisega. Kohtu hinnangul ei saa vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitsele tulevikus kaasa aidata, kuna vanglal tuleb igat olukorda lahendada lähtudes konkreetse sündmuse spetsiifikast ja teha läbiotsimise viisi otsustamisel eraldi kaalutlusotsus. Täieliku läbiotsimise viisi kasutamine ei ole vanglates valdav meetod, mistõttu ei ole alust kahtluseks, et vangla järjepidevalt kaebaja õigusi rikub ning teeb seda tõenäoliselt ka tulevikus. Üksnes abstraktne oht, et vastustaja võib sarnaselt tulevikus tegutseda ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav.
  21. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Andrus Liivandi kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

  1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja taotlus tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Ühtlasi puudub samal põhjusel vajadus läbi vaadata kaebaja taotlust käesoleva haldusasja liitmiseks haldusasjaga nr 3-23-
  2. Kohus jätab seega need taotluse läbi vaatamata. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et asjade liitmiseks ei esineks ka alust, sest haldusasjades nr 3-23-1567 ja 3-23-1880 esitatud nõuded ei kattu ning nende ühine menetlemine ei võimaldaks asjade kiiremat lahendamist (

§ 48lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.