1-19-2305/2

(19231500560)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Mariin Vaks Tõlk Ingrid Oja Kriminaalasi Z.H süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Kadi Ruus Kohtuistungi toimumise aeg 22.03.2019 Süüdistatav Z.H – isikukood: XXX; määratlemata kodakondsus; emakeel: vene keel; keskharidusega; elukoht: xxxx; telefon xxxx; töökoht: Xxxx KÜ; varem kriminaalkorras karistatud 14.12.2016 Harja Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi – rahaline karistus 100 päevamäära (osaliselt tasumata) ja juhtimisõiguse ära võtmine üheks kuuks, kehtivaid väärteokaristusi 6; tõkendit kohaldatud ei ole (kahtlustatavana oli kinni peetud 21.03.2019 kell 01:31), süüdistatav ei soovinud kaitsja osalemist kohtumenetluses RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Z.H KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.
2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub 10 (kümme) kuud vangistust. 1
3. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (21.-22.03.2019) ning kandmisele kuulub 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
4. KarS § 69 alusel asendab kohus vangistuse üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, asendab kohus 9 kuud ja 28 päeva vangistust 298 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
5. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Z.H allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel täitma järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi, 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Vabastada Z.H kinnipidamiselt kohtusaalis.
6. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta Z.H-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb Z.H loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.
7. Välja mõista Z.H-lt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse summas 495 eurot, sh ½ süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast, s.o 405 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 90 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber on
8. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (10 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. 2 Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist. Süüdistus Z.H isikuna, keda on karistatud 14.12.2016 Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi juhtis uuesti, s.t korduvalt ja tahtlikult 21.03.2019 kella 01.31 paiku aadressil Peterburi tee 79, Tallinn mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis, (alkoholijoove 0,95 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,86 mg/l)). LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatav pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 2561, 2564 lg 4, 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, 175, 179, 180, 238, 306, 311,
9. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3