1 järgi käskmenetluses Süüdistatav I.T isikukood: XXX; kodakondus: EV; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxx; elukoht: xxxx, Tallinn; kriminaalkorras Eesti Vabariigis karistamata. RESOLUTSIOON Süüdi mõista I.T
1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 200 (kahesaja) päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) ulatuses, s.o summas 2000 (kaks tuhat) eurot.
1 ja
2 sätteid kohaldades lugeda eelvangistuses viibitud aeg, 29.02.2020.a – 01.03.2020.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, mõistes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 194 (ükssada üheksakümmend neli) päevamäära, s.o summas 1940 (üks tuhat üheksasada nelikümmend) eurot.
1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus (s.o 1940 eurot) kuulub tasumisele alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 194 (ükssada üheksakümmend neli) eurot. Rahalise karistuse tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Menetluskulud: Välja mõista I.T-lt KrMS § 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2; 180 lg. 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 226,80 eurot ning sundraha summas 876 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1102 (üks tuhat ükssada kaks) eurot ja 80 (kaheksakümmend) eurosenti. Menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg. 3 alusel 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 91 (üheksakümmend üks) eurot ja 90 (üheksakümmend) eurosenti. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 254 lg. 6 ja lg. 7 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. KOHUS TUVASTAS: I.T süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 29.02.2020.a kella 22.36 ajal Tallinnas Lootuse pst ja Nurme tänava vahel suunas Nurme tänava poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus 0,89 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,80 mg/l). Sellise tegevusega rikkus I.T • Liiklusseaduse § 69 lg. 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg. 2 p. 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ • Korrakaitseseaduse § 36 lg. 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg. 4 p. 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega I.T mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.T süü
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevaga: • • • I.T kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, millest nähtuvalt on isik kinni peetud 29.02.2020.a kell 22.36 Tallinnas Lootuse pst – Valdeku – Nurme vahelisel lõigul ning vabastatud 01.03.2020.a (t lk 1 – 3); I.T 01.03.2020.a kahtlustatavana antud ütlustega, mille kohaselt süüdistatav tunnistab end süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos ning kahetseb toimepandut (t lk 4 – 6); Tunnistaja J L (L) 29.02.2020.a antud ütlustega, millest nähtub, et 29.02.2020.a kella 22.36 ajal, olles patrullis märkas tunnistaja mööda Lootuse pst – d Valdeku ja Nurme tänavate vahel liikuvat gabariittuledega liikuvat sõidukit xxxx registreerimismärgiga 2 • • xxxx. Peatades nimetatud sõidukit, selgus, et roolis oli joobetunnustega I.T . Tõendusliku alkomeetri lõplik tulem oli 0,80 mg/l (t lk 7); Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning selle lisadega, millega on fikseeritud, et 29.02.2020.a mõõdeti I.T alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,89 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l. Lõplik tulemus oli 0,80 mg/l (t lk 8 – 13); Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtuvalt kõrvaldati 29.02.2020.a I.T mootorsõidukit xxxx (registreerimismärgiga xxxx) juhtimiselt seoses sellega, et tal tuvastati joobeseisund (t lk 14). Karistusregistri väljavõttest nähtub, et I.T puuduvad kehtivad kriminaalkaristused (t lk 16), t lk 22 nähtuvast õiendist ei ole I.T kehtivaid juhilube ning teatisest nähtuvalt on süüdistatava keskmine päevasissetulek olnud 2019.a aastal 3,2 eurot (t lk 23). Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et I.T juhtis tahtlikult 29.02.2020.a kella 22.36 ajal Tallinnas Lootuse pst ja Nurme tänava vahel suunas Nurme tänava poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus 0,89 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,80 mg/l) ning sellise tegevusega rikkus I.T LS § 69 lg. 1, LS § 69 lg. 2 p. 1 ning KorS § 36 lg. 1, KorS § 36 lg. 4 p. 1 ja 2 nõudeid. Seega on I.T toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt 23.07.2020.a koostatud süüdistusaktile teeb Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila ettepaneku I.T süüdi tunnistada
1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 10 eurot, s.o 2 000 eurot. Lähtuvalt
§-st 68 lg-st 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 29.02.2020.a – 01.03.2020.a, ehk 2 päeva. Vastavalt
1 teisele lausele vastab ühele eelvangistuspäevale rahalise karistuse kolm päevamäära ehk 6 päevamäära. Seega kandmisele kuulub 194 päevamäära, mis on 1 940 eurot. Lähtuvalt
§-st 66 lg.-test 1 ja 3 määrata, et mõistetud rahaline karistus summas 1 940 eurot kuulub tasumisele ositi 10 kuu jooksul, igakuiste võrdsete osadena 194 euro kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel peab ta tasuma KrMS § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha, mis on 876 eurot ning kaitsjatasu 226,8 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist igakuiste maksetena. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud käskmenetluse kohaldamise sätteid. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus sisaldub
§-s 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks (RK 3-1-1-99-06). Kohus viitab, et
1 mõtte kohaselt on karistamise aluseks ja seega põhiliseks kriteeriumiks isiku süü. Sama lõike teisest lausest aga selgub, et karistuse mõistmisel tuleb peale aluse arvestada ka teisi asjaolusid, sh. võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmis e huvidega. Seega tuleb karistuse mõistmisel 3 silmas pidada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, arvestama ka süüdlase isikut (RK 3-1-1-40-04).
1 järgi on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ning tõsi, tulenevalt
lg.-st 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt RK 3-1-1-77-11, p 11; RK 3-1-1-58-13 p. 7). Käesoleval juhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged ning arvestades I.T süüd ja asjaolu, et isik on varem kriminaalkorras karistamata, leiab kohus, et I.T suhtes on võimalik kohaldada karistusena rahalist karistust määras, mille osas on karistusettepaneku teinud ka prokurör. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus I.T süüdi
1 järgi ning karistab teda rahalise karistusega 200 päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) ulatuses, s.o summas 2000 eurot.
1 ja
2 sätteid kohaldades tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg, 29.02.2020.a – 01.03.2020.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära ning lõplikuks karistuseks tuleb mõista rahaline karistus 194 päevamäära ulatuses, s.o 1940 eurot.
1 ja 3 alusel kuulub mõistetud rahaline karistus (s.o 1 940 eurot) tasumisele alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 10 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 194 eurot. MENETLUSKULUD: KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 226,80 eurot ning sundraha summas 876 eurot. Kohus märgib, et KrMS § 179 lg. 1 p. 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määrusega nr 115 kehtestati alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.