Obsah (7)

§ 121§ 74§ 424§ 65§ 68§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Karistatus Kahtlustavana kinnipidamine Tõk

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi kokkuleppemenetluses K.R, isikukood: XXX; elukoht: xxxx; viibib vahi all xxxx ; xxxx kodakondsus; haridus: xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: xxxx; kolm kehtivat kriminaalkaristust: - Harju Maakohtu 08.06.2020 otsusega karistati

§ 121

lg 2 p 3 alusel 1 aasta ja 2 kuu pikkuse tingimisi vangistusega

§ 74lg 1 järgi, katseaeg kuni 07.06.2022.

- Harju Maakohtu 28.03.2017 otsusega karistati

§ 121lg 2 p 3 ja § 424 alusel 532 tundi ÜKTga, karistus täidetud 21.09.2018.

- Harju Maakohtu 27.10.2015 otsusega karistati

§ 424

alusel 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega

§ 74lg 1 järgi.

13.12.2020 Tõkendina kohaldatud vahistamist alates 15.12.2020 Liis Suik (riigi õigusabi korras) Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K.R

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

2.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.06.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o vangistus 10 kuud ja 2 päeva ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta, 10 (kümme) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks kahtlustatava eelvangistuses viibitud aeg 13.12.2020 kuni kohtuistungi toimumise päev (kaasa arvatud), mõistes karistuseks vangistuse, millest on maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg 4 kuud ja 21 päeva. 04.05.2021 seisuga on ärakandmata karistus 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. 4.

§ 74

lg 5 ja 69 lg 1 alusel asendada karistuseks mõistetud ja ärakandmata vangistus üldkasuliku tööga arvestades, et 1-le päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks üldkasuliku töötundide arv, mis vastab kohtuistungi toimumise päeval mõistetavale vangistuse päevade arvule. Kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga 04.05.2020 on mõistetavaks karistuseks 521 (viissada kakskümmend üks) tundi üldkasulikku tööd. 5.

§ 69

lg 2 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.

§ 69

lg 4 kohaselt tuleb tal üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt

§-s 75 lg 1 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et K.R ei tohi tarvitada alkoholi.

8.

§ 75

lg 2 p 5 alusel lisakohustusena määrata, et K.R peab alluma alkoholitarvitamise häire ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega ta alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole talle enam vajalik. 9.

§ 75lg 2 p 7 alusel lisakohustusena määrata, et K.R ei või viibida oma ema M.

K. elukohas aadressil xxxx.

1. Tõkend - vahistamine – tühistada KrMS § 275 lg 1 alusel ja vabastada K.R vahi alt kohtusaalis.
2. Asitõend- CD plaat- jätta kriminaalasja materjalide juurde.
3. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 K.R-ilt välja mõista järgmised menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha
4. - eurot, kaitsjatasu summas 643,20 eurot. Menetluskulud summas 1519,20 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700020357 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-761“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on 2 karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu K.R-i (K.R) süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem kehalise väärkohtlemise eest karistatud, 13.12.2020 kella 18.30 paiku aadressil xxxx asuvas korteris, tekkinud konflikti käigus, lõi oma xxxx ema M. K.e ühe korra rusikaga näkku, tõukas ja kägistas kannatanut, samuti K.R tõukas kannatanut koridoris, mille tõttu kannatanu M. K. kukkus koridori põrandale. Oma sellise tegevusega tekitas K.R kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, s.o muhk otsmikul ja punetus kaelal. Seega pani K.R toime

§ 121

lg 2 p 2 , 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Merike Tikk, süüdistatav K.R ja tema kaitsja Liis Suik sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et K.R kuulub

§ 121

lg lg 2 p 2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises temale esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus nõustub kokkuleppes äratoodud asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmetega. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 3