lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Tõkend Karistatus Kaitsja G.A Isikukood: XXX; elukoht: xxx; emakeel: vene keel; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskeriharidus; töökoht: xxx. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 07.12.2018.a kuni 08.12.2018.a. Tõkendit kohaldatud ei ole. 1 kehtiv kriminaalkaristus, viimati karistati 03.10.2013 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
järgi karistatud vangistusega 5 kuud.
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistus ja ärakandmisele kuuluvaks loeti vangistus 4 kuud ja 28 päeva, mida
Katseaja alguseks loeti 03.10.2013.a.
Kehtivad väärteokaristused puuduvad. Karine Nersesjan (kohtuistungil loobus kaitsjast) Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tunnistada G.A
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista temale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 1.
alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus 07.12.2018 kuni 08.12.2018, so 2 päeva. Ärakandmisele kuulub 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, mis asendada
2.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 3.
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab G.A järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: elama aadressil xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2.
lg 2 p 2 alusel on G.A kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 3.
lg 2 p 8 alusel on G.A kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. 4.
lg 1 p 1 alusel kohaldada G.A’i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.
järgi (tegu 16.06.2013) juhtis tahtlikult uuesti 07.12.2018 kella 17.56 ajal Rae vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 10. kilomeetril suunaga Tartu poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,04 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. Seega pani G.A toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. 28.03.2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav G.A ja tema kaitsja Karine Nersesjan käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust
alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus 07.12.2018 kuni 08.12.2018, so 2 päeva. Ärakandmisele kuulub 8 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendada
alusel üldkasuliku tööga 268 tundi, mille tegemise tähtajaks anda 1 aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul on süüdistatav kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 3 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis.
Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha (810 eurot) ning kaitsjatasu, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled 06.05.2019.a toimunud kohtuistungil kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. G.A kuulub
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Violetta Kõvask Kohtunik ( ) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.